Lexberry's Snow Star Lore: Viru raba ja hommikune külaline Love

Neljapäevaks oli meil Kristi ja Heleniga plaanitud matk Viru rabasse, kohe pärast Heleni ja Leeni agility trenni. Kuna Liidia pidi tööle minema, siis pakkusin, et võin Love'i siiski kaasa võtta, ta küll veidi kahtles alguses, kas saan kahe koeraga bussiga kooli juurde, kuid otsustas hommikul Love'i siiski meile tuua. Seega oli äratus 8:15 kui Liidia helistas ja ütles, et hakkab tulema, viisin Lore õue ning tema jaoks oli suur üllatus nii vara Love'i näha. Võtsime Love'i kaasa ja läksime tuppa, et koerad saaksid omavahel möllata ning Love Otiga tutvuda. Tuppa tulles ei teinud Love Otist välja, korra vaatas tema poole, liputas saba ja läks ära. Ott oli tema käitumisest ehmunud, et mismõttes see koer mind tervitama ei tule?! Jube lugu küll, kuid pidi ise tema juurde nuusutama minema. Sellisest käitumisest olin ma väga üllatunud, Love ka ning läks kiiresti uut kohta edasi uurima. Siis said kõik loomad süüa ning möll jätkus. Otile aga väga ei meeldinud, et kutsikad mängivad aga temast ei tehta välja, seega läks kutside nina alla alustuseks Love'i transpordipuurile aelema ning seejärel maha, kumbki katse ei õnnestunud, kuigi Lore korraks käis vaatamas, et mis ta siin esineb. Love hoidis aga endiselt eemale, seega võttis Ott kasutusele uue taktika, ajas ennast puhevile ning hüples kutsikate nina alt mänguliselt mööda, kumbki kutsikas endiselt välja ei teinud, seega tuli tsirkust korrata. Lore siis hetkeks jälle läks vaatama, et mis klouni ta mängib, Ott lükkas ta pikali ja oli valmis vastutasuks mängimisega, kuid Lore püsis veidi liikumatult ning läks ära. Ütleme nii, et Ott oli väga hädas tähelepanu saamisega ning seda ei saanud ta lõpuni välja. Kui kutsikad olid piisavalt möllanud, siis panin nad mõlemad oma puuridesse, et veidi magaksid, nemad aga istusid vaikselt paigal ja kumbki magama ei jäänud, lahti lasin nad aga alles siis kui oli aeg bussi peale minema hakata. Love käitus külas väga hästi, piiksutas mänguasjadega ning jooksid Lorega puurist puuri, et seal mürada. Linnas olid nad samuti tublid, vahepeal muidugi pidid üksteisele selga hüppama ja möllu tegema, kuid selle lahendasin sellega, et kumbki koertest sai süles olla. Bussis istusid mõlemad samuti kenasti süles ja vaatasid aknast välja, seega üsna korralikud koeraplikad olid. Kooli juurde jõudsin paari minutilise hilinemisega ning pakkisime koerad autodesse, et sõit saaks raba poole alata.

Rabas olid meiega veel ka Sander ja Trevor ning koertest Lumi, Cesar, Yes ja Leen. Metsa jõudes oli koertel jooksu palju ning rabas said ka mõnes laukas ujuda. Lisaks käisime vaatetornis, kuhu Love ja Leen ei julgenud päris üles iseseisvalt minna, lahtiste treppide tõttu. Süles jõudsid nad ka sinna. Raba oli täitsa mõnus, kuid inimesi oli üsna palju (rohkem kui Kakerdaja rabas). Seejärel läksime autode juurde, et pikniku pidada, kuid ühtegi lõkkekohta selleks hetkeks vaba ei olnud ning pidime leppima külmade vinkudega. Lisaks oli Helen kaasa küpsetanud rullbiskviiti ning mina tatraküpsiseid. Pärast sööki tuli meie juurde metsavaht (?!), kelle küsimustikule Kristi ja Helen vastasid, samal ajal mängisin mina koertega. Pärast seda tegime meie veel ühe jalutuskäigu, poisid aga hakkasid onni ehitama, seega nemad enam ära minna ei soovinud. Seejärel läksime Kristi juurde, kus Liidia meid koertega peale võttis, õhtul oli Lore nii väsinud, et kui ma hakkasin toast välja minema, siis peitis tema ennast puuri ära, et jumala eest enam kuhugi minema ei peaks :)