Reedene suplus Männikul (pildipostitus)

Reedel saime kokku Mariliniga, kelle juures peatusid Kenya ja Diva ning otsustasime minna Männikule koeri ujutama, meiega lisandus ka Marilini sõbranna Ivi Triin ning tema koer Daito. Lore pidi Daitole mitu korda sitasti ütlema, kuid üldiselt said koerad korralikult ringi traavida. Daito küll pidi olema rohkem rihma otsas, kuna Diva pakkus talle liigset huvi. Lisaks tegi Ivi Triin ka suurepäraseid pilte koertest:

Leader Dog School mitteametlikud agility võistlused 28.05.16

Eile toimusid meie koertekoolis Leader mitteametlikud agility võistlused, A0s osalesid Lexberrydest Lore ja Leen ning mõlemad olid väga edukad.

Lore sai esimese koha ja Leen teise. Mõlemad koerad olid väga tublid, kuigi lõpuni välja ei olnud meil õrna aimugi, kes on pjedestaalil, sest konkurents oli tihe. Kokku oli võistlemas 13 koera.

Mõlemad rajad olid korralikud jooksukad, kuid sisaldasid endas ka kohti, kus koera oleks kerge kaotada. Natalja näitas mulle ka rada ning millistes kohtades rohkem tähelepanu pöörama peaks. Esimest korda katsetasin võistlustel ka püsivust ning Natalja ütles, et kuna need on meie kooli võistlused, siis võin vajadusel koera uuesti püsima panna. Esimesel katsel oli mul korraks ka tunne, et ah suva stardin ilma püsivuseta, kuna koer ei jäänud korralikult istuma. Õnneks karmimat häält tehes see siiski õnnestus ja suurepäraselt! Seega kindlasti teen ka järgmistel kordadel võimalusel püsivusega starti.

Esimesel rajal oli Lore aeg 23.72 ja kiirus 5.22, Leenu aeg oli 25.94 ja kiirus 4.78. Teisel rajal oli Lore aeg 25.78 ning kiirus 5.04, Leenu aeg oli 27.72, kiirus 4.68. Lorel oli mõlemal rajal parim aeg ning lõppkokkuvõttes üsna ülekaalukalt :)

Kõik pildid (v.a viimane) Leader Dog Schooli Facebooki lehelt: https://www.facebook.com/Leaderdogtraining/photos/?tab=album&album_id=836949383103656

Kohtumine rebasega vol.3

Täna oli Eesti Jack Russelli Terjerite Tõuühingu korraldatud urupäev, mis toimus MTÜ Jahikoolis Kuusalus ja Jõgevamaal Roosiaia talus. Seega registreerisin ka viimasel minutil Lore urupäevale, et näha tema arengut. Varem oleme juba ka kaks korda Kuusalus käinud, kui Lore oli alles 6-kuune ja 9-kuune, esimesest korrast saab lugeda SIIT ja teisest korrast SIIT. Seekord oli erinev see, et koerad rebast otse puurist ei näinud, rebane oli juba urus peidus.

Kohe kui Kuusalusse kohale jõudsime olid koerad äksi täis ja tagaistmel hakkas koheselt kurjustamine pihta. Tegime alustuseks väikse jalutuskäigu ning seejärel said koerad veidi veel hoogu koguda puurides. Kui eelmised koerad olid oma töö ära teinud, siis võtsin välja Lore, kes suure hooga uru poole tirima hakkas. Kohe kui uru juurde saime, lasin tal urgu sisse minna. Sinna läks ta koheselt suure heameelega. Rebase juurde jõudes läks ta jube närvi ja haukus väga kurjalt. Lisaks peksis ninaga vastu siibrit, et kindlaks teha, kas saab rebase äkki kätte. Kui rebane järgmisse "kasti" läks, siis arvas Lore, et tuleb korraks välja, sest äkki on võimalik mujaltki läheneda. Kui tagasi suunasin, siis keeras ennast kiiresti ümber ja seejärel tagurdas urgu, endal selline nägu, et "ma kohe lähen näitan talle". Lore läks koheselt rebast otsima ning ka leidis, et ta peale veel kisada. Kuna ta vaatas, et rebane tema juurde ei tule (ei saagi tulla), siis hakkas erinevaid taktikaid välja mõtlema. Ehk siis tagurdas selleks, et rebane tema poole tuleks ning seejärel ta koheselt kinni püüda. Kuna rebane aga tema poole tulla ei saanud, siis läks ta uuesti siibrit ninaga peksma. Lore sai ka Ilona käest palju kiita ning Ilona ütles, et ilmselt Lore läks eelmisel korral koju ja mõtles taktikad läbi, kuidas töötama peaks. Sealjuures lisas ta, et Lore on juba ka eksamiks valmis, kuna töötab seni kuni välja võetakse.

Lisaks Lorele olid meiega koos veel ka Love ja Luka, mõlemad tegid samuti head tööd, kuigi Luka arvates oleks saanud vabalt ka väljaspoolt minna rebast püüdma.

Pärast uruskäiku said koerad teha ühe väikse supluse lähedal olevas "järves" ning seejärel läksime meie Liidia ja koertega Viru rabasse jalutama. Seal olid koerad taaskord iga lauka juures ootamas, et "no, kas siia võime ka ujuma minna?!" Mõnes nad seda ka tegid.

Koertel oli igatahes väga mõnus päevakene täna, mida täiel rinnal nautida, nüüd on kuulda ainult väga väsinud koera nohisemist.

Maailma parim kasvataja

...ja ilmselgelt läheb see tiitel Kristile!

Eile hommikul ärkasin korraliku alaselja valuga. Käisin õhtul siiski jalutamas ning oli enamvähem okei enesetunne ning otsustasin, et teisipäevasesse trenni proovin siiski minna. Täna hommikul ei olnud valu aga väga järele andnud, seega tegin Kristile nalja, et ta saab täna ise Lorega trenni teha ning kirjutasin Nataljale, et trikkide trenni ma kindlasti teha ei saa, kuna kummardamine on täiesti out. Õhtul ütles Kristi, et ta on kõik oma olulised toimetused tehtud saanud ning saab Lorega trenni tulla küll. Super hea uudis, sest ma juba kujutasin ette kuidas ma nagu puutokk koeraga joosta üritan. Rada aga õppisin ka ise ning ülejäänud ajast vaatasin, kuidas Kristi ja Lore ning teised trenni teevad. Kui Kristi Lorega soojendust tegi, siis mingil hetkel märkas Lore, et oi aga Kadi on ju ka siin! See teda aga pärast esimest avastust rohkem ei seganud. Päris naljakas oli vaadata oma koera trenni kõrvalt ilma, et ma ise midagi teeksin. Aga Lore oli väga tubli, vahepeal muidugi üritas pätti mängida ka Kristile ning proovis teda üle kavaldada arvates, et ta teab ju küll, et järgmine on tunnel, mis ma sellest keerulisest tõkkest ikka võtan. Lisaks alustas Kristi jooksmist püsivusega ja koer actually püsiski, paar korda pidi Kristi küll talle meelde tuletama, et tema on boss ja kui püsima paneb, siis Lore peabki püsima. Ja Lore tegigi seda. Pärast trenni ütles Natalja mulle, et ilmselt pean ise olema mõnikord karmim.

Seega trenn läks vägagi korda ning ma ei pidanud oma seljale veel lisaks liiga tegama ja koer sai siiski treenitud ja väsitatud :)

Aitäh Kristi!

Nädalavahetused

Eelmisel nädalavahetusel käisin mina Soomes ning Lore käis suvitamas Leenu juures. Tundub, et neil oli päris palju tegemist, kuna nad käisid Pärnus ning jalutamas nii metsas kui ka rannas, lisaks oli Lorel väike "ilusalongi külastus". Nimelt nuppis ja pügas Helen Loret näituse jaoks. Lisaks käisime pühapäeval ka grillimas ja mõnulemas Jõelähtmel.

Sel nädalavahetusel oli aga plaanis laupäevane Jahikoerte erinäitus, millest lähemalt kirjutan peagi ka eraldi postituse. See toimus Säreveres, seega läksime pärast näitust maale vanaema ja vanaisa juurde külla. Laupäev oli vihmane ja külm, kuid Lore nautis siiski täiega maal õues käimist ning teistega mängimist. Õhtul tegime ka metsa äärde väikse jalutuskäigu ning leidsime sealt ühe tiigikese, kus suvel kindlasti mõnus ujuda on. Pühapäeval oli ilm juba oluliselt mõnusam, mis tähendas, et Lore praktiliselt koliski õue, toas käis ainult vahepeal kiiruga vaatamas, et ega ma õue tema juurde elama minna ei tahaks? Või äkki vähemalt Ott? Või Lotte? Igatahes tema arvates oli õues oluliselt mõnusam. Ühel hetkel käisin ka aia teises otsas lilli korjamas ning Lore avastas sealtki meie väikese tiigi, alguses vaatas ta mulle otsa sellise näoga, et "Kadi ma ei mäletanudki, et siin tiik on! Kas sina mäletasid?", see tähendas ka seda, et tuli pea ees vette hüpata! Ilmselgelt käis ta seal päeva jooksul veelgi korduvalt ja nautis sedagi täiega.

Ott näitab välja piiritut rõõmu, mis teda valdab meid nähes :)
(Tegelikult ta siiski nii negatiivselt meid vastu ei võtnud)

Õhtul kui hakkasime juba linna jõudma, siis otsustasime Mariliniga Meremõisa randa minna jalutama, see tähendas aga seda, et Lorel oli jällegi lust ja lillepidu. Marilin tegi Lorest ka mõned pildid ning kuna ma ei suutnud välja valida ainult paari, siis peate leppima kõikidega :)