esmaspäev, 29. juuni 2015

Põiepõletik?

Ettevaatust, postitus on täis juttu pissimisest! 

Tänane hommik oli täiesti tavaline, hommikul ärgates viisin koera õue, tegi oma hädad ära ja tulime tuppa tagasi, kuni mina ennast tööle sättisin. Jalutasime tööle ja umbes kümne paiku viisin ta uuesti õue, sest eeldasin, et peaks häda tegema (umbes kahetunnine vahe on tavaliselt). Nautisime ilusat ilma, kuid häda ei teinud, seega läksime tööle tagasi. Umbes 10 minutit jõudsime toas olla ning siis pissis ta põrandale (mida ammu juhtunud pole v.a mõnikord öösel, aga siis ka õigesse kohta). Umbes kell 11:00 pissis aga juba uuesti põrandale ning see oli juba kahtlane ja 12:00 kippus õue, tegime tiiru Revalisse lõuna järele ja lõunatasime ilusa ilma puhul muru peal, seega umbes poole ühe paiku pissis jälle ja siis läkski asi eriti imelikuks, kuna mingil hetkel tahtis umbes iga poole tunni tagant pissile. Mõtlesin, et äkki on asi palavas ilmas ja veidi on rohkem vett joonud (aga mitte oluliselt rohkem!). Umbes kahe paiku küsisin siis Kristi käest ka, kas see on normaalne, kuid tema arvas, et äkki on külma saanud ja seetõttu põiepõletik (ainuke võimalus külma saada oli reedene paduka käes koju jooksmine). Pärast seda, siis hakkasin telefoni kirja panema, mis kellast ta pissib, mingil hetkel oligi umbes iga tunni tagant, siis jälle pikem paus jne. 

Kristi helistas ka Elole, et uurida natuke maad tema käest, ka tema arvas, et võib põiepõletik olla ning pidin teda siis jälgima ja igaks juhuks pandi homseks kliinikusse aeg ka. Mulle tundub, et igaks juhuks peame seal ära käima ikkagi ja selleks pean saama ka pissiproovi jaoks mingi purgi sisse pissi. Oeh, ma ei kujuta ette kuidas see välja näeb, samas kui ma proovi ei saa, siis pean teda paar tundi enne kliinikusse minekut puuris hoidma ja siis võetakse süstlaga :S. Kristi ütles, et tema on enda koertelt saanud sellise valemiga, et kui koer pissib, siis paneb mingi papptaldriku alla, aga Lore on ju nii pisike, mis tähendab, et ta pissib täiesti maad ligi, seega ma kardan, et midagi sinna alla küll pista pole võimalik. Ma kujutan ette, et ta saab trauma ka kui ma teda pissimise ajal niimoodi segama lähen (kuigi süstal on ilmselt suurem trauma tekitaja). Suhteliselt alles on ta selgeks saanud "käsu" peale pissimise, seega mõtlesin, et äkki annan käskluse millegi peale pissida :D Loodame, et saan sellega hakkama. 

Igaljuhul olen ma juba kergelt masenduses sellest, et pidevalt midagi juhtub, kuigi ma tean, et pole mõtet masetseda. Aga kas ma teen siis midagi niii valesti? Vahepeal olimegi juba tihedad iganädalased külalised kliinikus, polegi umbes kaks nädalat käinud :)

Aga nagu alati, siis tuju on tal alati väga hea, olgu siis jalg haige, kõht lahti või põiepõletik. Tänaseks oli mul kokkulepitud jalutuskäik Kadriorus ja kuna tuju oli koeral hea, siis otsustasin sinna siiski minna. Lore nautis Sofia (2-aastane) tähelepanu ning mängis temaga mänge kaasa. Näiteks üks oli selline, kus Sofia eest ära jooksis ja Lorele hüüdis tule-tule, kohusetundlikult üritas Lore ikka kaasa joosta, kuigi vahepeal oli põnevamaid tegevusi ka. Isegi pallimäng pakkus pinget, kuigi iga kord ei saanud ta päris täpselt aru, kuhu see pall lendas, sest ette poole seda küll ei visatud. Lõpuks käisime ka mänguväljaku juures, kuna seal olime ainult meie, siis lasin koera ka liiva peale ja lõbus kaevamine sai alata. Hiljem tuli ka teisi inimesi juurde, kuid õnneks keegi sellest probleemi ei teinud, et kutsikas ka lõbutseb. Pigem ikka vaatasid lapsed suurte säravate silmadega ja lootsid salaja pai teha, aga aukude kaevamine oli palju-palju põnevam. Koju jõudes oli Lore nii väsinud, et pärast õhtusööki (kombineeritud trikkidega) heitis magama ära. 

Kadriorgu sõitsime uue põneva trammiga...
--- aga sõit oli nii iiigav!
Lõpuks lubati korralikult mõnusal pinnasel kraapida ka,
aias keelatakse see alati millegi pärast ära..
Sofia üritas palliga meelitada, aga aukude kaevamine on paaalju lõbusam!

pühapäev, 28. juuni 2015

Jälle üks nädal läbi

Pärast neljapäevast pikka jalutuskäiku metsas, hakkas Lore paar korda päevas oma jalga krambitama (lükkas jala sirgelt taha), ma ei tea kas mõjus pikk jalutuskäik või on asi valuvaigistite puudumises (kuur lõppes teisipäeval). Seega reedene päev oli üsna rahulik taaskord (v.a paduka käest koju jooksmine) ja pigem õppisime kodus trikke ja kordasime vanu. Laupäeval kutsus Liidia meid väikesele jalutuskäigule Schnelli parki, kuhu ma ka läksin, et veidi koera väsitada. Õhtul puhkas Lore aga koos Otiga kodus, kuni mina kingijahil käisin.


Täna käisime Lorega hirvepargis mängimas ja kooli jaoks vajalikke harjutusi tegemas, mulle tundub, et mõned asjad vajavad veel harjutamist, aga muidu on ta juba päris pro :) Seejärel jäid Lore ja Ott jällegi kahekesi ja mina seadsin sammud rongi peale, et sõita raplasse sünnipäevale. Ma küll mõtlesin kaua, kas võtta koera ka kaasa või mitte ning otsustasin, et pigem jätan ta koju. Esiteks oli sünnipäeva kohas päris mitu koera (kes küll kinni olid pandud) ning väga palju 2-3 aastaseid lapsi ning Lore peab veidi rohkem harjutama ka üksi olemist. Nüüd siis hakkangi varsti koju tagasi jõudma ning saab näha kui hästi nad koos hakkama said :) 

neljapäev, 25. juuni 2015

Triki video

Kristi soovil panen eilse postituse jätkuks siia ka kodus õpitud trikkidest video. Kvaliteet on küll ülimalt halb ja mõned vead on minu tegevuses ka, aga neid nüüd hakkan vaikselt parandama :)




Mida teha teisiti?
  • Targetist eemaldumiseks peaksin viskama maiuse kaugemale, et koer eemalduks sellest ja mina saaksin selle ümber tõsta.
  • "Oota" triki lõpus peaksin andma ka vabastava käskluse, nt "võib!"

kolmapäev, 24. juuni 2015

Jaanid, trenn ja erinevad trikid

Eilse jaanilaupäeva veetsime peamiselt koduselt, külla tulid mõned sõbrad ning alguses istusime aias ja tegime ka traditsioonilise grillimise ära. Lore sai mõnusalt ringi silgata ning palju mängida. Hiljem kui jahedaks läks kolisime tuppa, et valmistada šokolaadi laavakoogikesi ning mängida scrabble'it. Aeda minnes võtsin kaasa ka Lore jaoks boksi, et vajadusel vihma varju saaks või niisama puhkamiseks, selle peale hakkasid teised naerma, et ma unustasin teleka tuppa (mis tähendab, et tõesti pool elamist olin õue ümber kolinud :) Otil oli privileeg jälgida mängu aknalt, mida ta ka kasutas. See on vaieldamatult ta lemmikkoht terves korteris, eriti kui meie õues oleme.

Täna sõitsime bussiga teletorni juurde, et läbi metsa trenniplatsile jalutada. Ma olen mõelnud, et huvitav, kuidas Lore siis käitub kui kahekesi metsas ilma rihmata jalutame, tema aga oli eeskujulikult terve aja minu taga ning tuli rõõmsalt järele. Kui koolile lähemale jõudma hakkasime, siis oli ta järjest rohkem elevil ning sai aru, kuhu suund on võetud. Selleks, et ta enne mind kohale ei jõuaks panin ta rihma otsa ning siis hakkas juba väga kiire tal. Päris pikalt pole me platsil jala tõttu käinud ja Lorel elevust jätkus. Plaan oli Kristi ja teiste kutsikatega natuke trenni teha, mis oli väga tore, kuni paduvihm meid lõpuks laiali ajas.

Mis me trennis tegime?

  • Tõkete ümber kaheksat (mõlemat pidi) - minul oli kätega natuke segadus, kuni ilma koerata proovisin ja aru sain, kuidas tegema peaksin. Kuigi korduvalt läksid käed siiski sassi. Lore tuli mõlemat pidi ilusasti kaasa ning tegi korralikult kaasa. Et ma ära ei unustaks, mida ütlema peaks, siis panen needki kirja ("ringi" ja "out"). 
  • Tunnelid - alustuseks oli üks U-tunnel, mida Lore jooksis, kuni tüdines ja veidi väsis. Hiljem proovisime ka kahte tunnelit järjest, mis samuti päris hästi välja tuli. 
  • Tõkked - alguses pidi Lore üle ühe tõkke minema, pärast seda oli teda ka kauss ootamas, seejärel tegi kaks tõket järjest ning siis tunneli ja tõkked. 
  • Slaalomit - see rahulikult slaalomi läbimine teda väga ei huvitanud, pealegi jälgis ta kuidas teised tõkkeid jooksevad, mis samuti palju toredam tundus, mistõttu ta korduvalt poole slaalomi pealt teiste juurde jooksis. Rihmaga õnnestus mul teda vähemalt õiges kohas hoida. 
  • Kiik - alustasime kergema harjutamisega, alguses jooksis ülevalt poolt, siis kiige keskelt ja siis juba eest ning veidi eemaltki. 
Nagu juba öeldud, siis trenn oli väga mõnus, aitäh Kristi! Lore oli kõikide teiste kohalolekust üsna ülevoolavas meeleolus, kuna paljusid pole juba kolm nädalat näinud ju. Tal on tekkinud ka komme, et kui keegi "tubli", "hästi" või "ei" ütleb, siis jääb suurte silmadega maiust ootama. Ka täna üritas seda trikki teha kui Kristi kõrval kiitis, seega jooksis kohe tema juurde rõõmustama. 

Haige jala tõttu oleme ka kodus erinevaid trikke õppinud. Ning selgeks on saanud:
  • Target - panin põrandale ühe väiksema kaane ning ootasin, et ta seda ninaga puudutaks. Alguses klikkisin juba siis kui ta selle poole vaatas (maiust veel siis ei andnud) ning kui ta ninaga puudutas siis tuli ka maius koos klikiga. Nüüdseks on see selge ning Lore puudutab kaant ninaga, mõnikord proovib ka sohki teha ja puudutab käpaga või paneb nina lähedale, aga ei puuduta. 
  • Kaussi sisse minemine - alguses õpetasin seda klikkeri abil. Panin ta ette kausi ning veidi juhtisin teda sinna sisse, kui kõik neli käppa kausis olid, siis klikkisin ja andsin maiust. Nüüd saab seda ka juba ilma klikkerita teha, ehk kui kausi tema ette panen ja "sisse" ütlen, siis ronib koheselt sinna istuma. 
  • Kausi peale minemine/2x2 - seda harjutust olen nii öelda kaks ühes teinud. Ehk siis alguses tegin kausi sisse ronimise ja mingil hetkel kui kausi teistpidi pöörasin, siis ronis ta sinna ka kohe nelja käpaga peale, seejärel klikk ja maius. Sealt aga kohe maha teda ei lasknud hüpata, vaid tegin enne veel 2x2. Mis samuti kenasti välja tuleb. 
  • "Võta" - seda harjutus alustasin väikese mänguasjaga (Oti hiirega), millega Lorele väga mängida meeldib (mõnikord Ott käib Lore mänguasjade hulgast oma hiiri otsimas ja teab juba, et sealt võib alati vähemalt ühe hiirekese leida). Asetasin hiire Lore ette maha ning ühes käes olid maiused ja teises klikker. Alguses ei saanud ta aru, mida ma nüüd ootan, et ta tegema peaks, otsis kaussi ja proovis istumist, lamamist, nina ning käpaga puudutamist ja kõike muud. Kui talle hiire ise nina alla panin ja ta hammastega kinni võttis, siis klikkisin ja andsin maiust. Nüüd saan juba nii, et panen hiire ta ette maha, ütlen võta ja koer võtabki hiire korraks hammaste vahele, seega klikk ja maius (või lihtsalt maius kui klikkerit pole). 
  • Lamamine, ilma käe liigutuseta - Lore lamas ainult siis kui ma käe ta nina alla maha panin ja lama ütlesin. Seega proovisin klikkeriga õpetada ilma käeta lamamist. Ka see tuleb juba suurepäraselt välja (ka ilma klikkerita). Nüüd siis on juba võimalik nii, et seisan tema ees püsti ja ütlen lama (enne ei tulnud see kõne allagi). Ainuke probleem on selles, et täna loomaarst Kadi ütles, et ta lamab halvasti, küsis kas on alati nii lamanud või alles pärast õnnetust hakkas jalga nii halvasti hoidma, mulle tundub, et siiski alles pärast :( 
  • "Oota/võib" - seda tegin nii, et võtsin ühe maiuse peopessa, teise kätte klikkeri, panin maiusega käe ta nina ette ning tema hakkas seda lakkuma, närima ja närviliselt üritas maiust kätte saada, kohe kui nina käe vastast ära võttis, siis klikkisin ja andsin käes oleva maiuse. Hiljem tegin ka nii, et maius oli lahtise käe peal, tema ootas klikki, et maiuse ära saaks süüa. Ootamist teen ka alati siis kui talle süüa annan kausist (mida viimasel ajal on juhtunud ainult hommikusöökide ajal) või kui mõttemängu valmis panen, siis ütlen ka alati oota ning tema vaikselt istub ja ootab, kui ma liiga aeglane olen, siis hakkab natuke ikkagi kiunuma ka, et mu liigutused kiiremad oleksid. Ja ka siis olen teinud kui ta istuma/lamama/kohale olen pannud ja ise vaikselt eemale sammunud olen, ette ruttavalt võin öelda, et see variant ei toimi :) 
Üks asi, mis tal veel juba päris hästi välja tuleb on "kõrvale"/"paremale". Seda saan teha nii, et ise kummarduma ei peagi ning näitan lihtsalt käega, kuhu tulema peab. See harjutus on põhiline, mida linnas jalutades harjutanud oleme, näiteks valgusfoori juures või kui Lore liiga ülemeelikuks läheb ja rihma närima hakkab. Siis aitab kõrvale tulemine ja kõrval kõndimine suurepäraselt unustada, et pidi mind ise juhtima. Vahepeal olin väga hädas juba rihma närimise halva kombe pärast, kuna mitte miski muu teda varem sel hetkel ei köitnud. Isegi kui "Ei" ütlesin või mänguasja/oksa ta nina all viibutasin. "Ei" puhul lõpetas ta selle korraks, ootas maiust suurte silmadega ning jätkas oma tegevust. Mänguasja ja oksa puhul võttis selle korraks endale ning seejärel jättis maha ja üritas joosta rihm suus edasi. Seega oli ainuke võimalus ta sülle võtta kuni ta unustab, mis tal käsil oli. 

Seega võib öelda, et trikkide õppimine on juba üsna heal järjel, nüüd pean veel rohkem harjutama koolitrikke, mida me samuti päris unarusse jätnud pole ning mõtlema välja veel uusigi harjutusi.

Lõpetuseks pilt esmaspäevasest jalutuskäigust Lorest ja Love'st: 

22.06.15

pühapäev, 21. juuni 2015

Mõnus nädalavahetus ja paranev jalake

Lore jalg on juba oluliselt paremas seisus. Enam jalga ei lonka, kuid pikema füüsilise liikumise peale hakkab veidi kummaliselt hoidma küll. Joostes hakkab vähem toetama ning jookseb pisut viltuselt.

Lähme jalutama!
Reedel tegimegi esimese pikema jalutuskäigu, mis oli iseenesest üsna rahulik. Käisime Hirvepargis ja Schnelli tiigi ääres. Kõndisime ka mööda Schnelli koertepargist, kus parasjagu oli mängimas üks isane Jack Russell, kellega läbi aia veidi tutvust tegi, mõlemad olid väga elevil. Ka tema omanik oli väga sõbralik, kuid sel korral ma neid siiski mängima veel lasta ei julgenud, kuna see isane oli juba suur ning kindlasti oleks möllu jala jaoks liigselt olnud. Hirvepargis hakkas meist mööda jooksma üks naine, kes seisma jäi ja Loret imetles, rääkis, et tal on endal ka kodus Russell ja jagas Lorele palju kiidusõnu.


Nii põnevad pardikesed!
Eile läksime Lorega üllatusvisiiti tegema ühele sõbrannale, kellel sünnipäev oli. Viisime koogi ja pudelikese vahuveini. Alguses maja ette jõudes ehmatasin ära, et teda polegi kodus, kuna autot ei olnud. Seega helistasin, et õnne soovida ja muuseas küsisin ka, millega ta tegeleb. Meil vedas ja ta oli ikkagi kodus. Seega panin tordile küünlad peale ja lasin uksekella. Üllatus õnnestus :) Pärast jalutasime Pelgurannast koju, Lore oli terve teekonna nii tubli ning harjutasime päris palju kõrvalkõndi, mis väga hästi ka välja tuli. Vahepeal jääb ta küll minust veidi tahapoole kõndima, mis kõige parem pole, kuna siis ma koera ju ei näe. Lisaks leppisin Kristiga kokku, et läheme teeme pühapäeval ühe rahulikuma metsatiiru.

Üllatus!

Sõbrakesed

Maias Ott
Täna läksimegi päeval metsa ning alguses kui teletorni juures Kristi koertega vastu tuli hakkas Lore urisema, kuni tundis kõik ära ning siis oli rõõmu palju. Jalutuskäik läks väga hästi ning isegi koju jõudes ei longanud ta oma jalga. Bussis jäi Lore koheselt transpordikotis magama ning äratasin ta alles siis kui jõudsime teise bussiga kodu juurde (isegi õues ei ärganud ta vahepeal üles, mis on üllatav). Muidu poleks teda üles äratanud, kuid mul oli plaanis ta üksi koju jätta ja ise rattaga sõitma minna. Kristi arvas, et varsti võib jälle Lore ja Love'i ka kokku lasta, jalg on juba piisavalt terve selleks :)
Bussipeatuse lebo

Mängud on ikka veel nii põnevad :) 


neljapäev, 18. juuni 2015

Pilte

Seisupilt 02.06.15 
Puhkamisest väsinud

Palun lähme juba õue!

teisipäev, 16. juuni 2015

Puhkuserežiimi jätkumine ning 4-kuune kuts

Täna on Lore, Love'i, Leeni ja Lewi sünnipäev! Kutsid on juba neljakuused, palju õnne!

Mitte just sünnipäeva puhul, kuid täna käisime Lorega Viimsi loomakliinikus järelkontrollis, et Kadi saaks jala üle vaadata ja edasised juhised anda. Lorel jätkub puhkuserežiim, valuvaigistikuur ning igasugused möllamised, jooksmised ja kõik muud jalga vaevavad tegevused on välistatud. Oeh, ma ei teagi, kas minul on raskem lõbusaid tegevusi keelata või Lorel nendest loobuda. Igatahes on ta igal õhtul tohutu energiapomm, ei aita koolitrikkide õpetamine, mõttemängu mängimine, ega miski muu, energia ülejäägid on ikka tohutud. Rahulik jalutamine on aga lubatud ning kui näen, et jalg on väsinud, siis peaksin ta sülle võtma. Täna tööle minnes kostus Lore suust nii palju ohkeid selle olukorra üle, et ma teda süles jälle vean. Kui eelmisel nädalal oli ta sellega nõus, et süles vedasin, siis nüüd on see juba keerulisem probleem tema jaoks. Mis mõttes tema peab jalutades koguaeg süles passima? Ja teiste koerte juurde ka ei lubata? Elu on ikka ebaõiglane :) Lausa nii ebaõiglane, et kui täna üks koer vastu tuli ja ma ta sülle võtsin, siis jälgis ta seda koera kuni silmapiirilt kadus ning hakkas üsna lohutamatult nutma.

Ka sel kolmapäeval jääb Lore jaoks kool ära, mis tähendab seda, et sel kuul kooliskäiku ta nautida ei saagi. Ja juuli lõpus on juba eksam! Eile küsisin Kristi käest kas ta aitaks mul kolmapäeval Lore metsikud küüned ära lõigata (millega ta muidugi nõustus), kuna tavaliselt Lore rabeleb üsna palju ning haige jalaga ma seda üksi teha ei julgeks. Nüüd on jällegi küsimärk, kuidas ma selle toiminguga hakkama saan kui me kooli ei lähe. Loodan, et ehk kannatab natuke veel sellega oodata.

Aga mis on neljakuusel kutsil teisiti kui näiteks kahekuusel?
Ta on minu meelest täiesti teist nägu :) Portreepilti täna temast küll teinud ei ole, aga aimu saab pildist, kus ta Otiga koos oli eelmises postituses. Lisaks on naeratus nagu esimese klassi koolijütsil, kellel hambad suust puuduvad. Hambaid on vist puudu juba neli või viis, kes seda enam lugeda jõuab. Ühe hamba olen ka maast leidnud, aga millegi pärast hambahaldjas meid külastanud pole. Väga imelik. Kasvult on muidugi ka neljakuuse kutsika mõõtu ja kaalub umbes 4 kilo (viimati oli 3,9 kg). Varsti peaks jälle ka puugirohtu (nädalakese pärast) ning ussirohtu (kuu lõpus) saama.

Olen natukene uurinud ka lemmiklooma kindlustuse kohta ning tean, et seda saab teha kui loom 4-kuuseks saab, ehk siis nüüd ongi õige aeg käes. Aga nüüd tekib küsimus kas ja kus? Iseenesest pean ma seda vajalikuks, kuid pole sellega kunagi kokku puutunud. Tubasele kassile ma seda vajalikuks pidanud ei ole, aga sellisele energiapommile nagu Lore võiks see olla oluline. Sellega seoses peaksin veel veidi uurimustööd tegema ning teada saama, kuidas see täpselt toimib ning lisaks on ka erinevaid kindlustuskaitseid, seega millise peaksin valima? Kui keegi on sellega kokku puutunud, siis võib vabalt teada anda ja rääkida omadest kogemustest :)

esmaspäev, 15. juuni 2015

Vaikne nädalavahetus

Nädalavahetus oli meil väga rahulik ja vaikne, et Lore oma jalga korralikult puhkaks. Laupäeval oli kohe päris kahju toas olla, õues käisime ainult vajadusel, seega ilma väga nautida ei saanud. Õues läks Lore ikka koguaeg nii äksi täis, et oleks tahtnud hüpelda ja ringi traavida, mina aga hoidsin teda ainult rihma otsas ja lõbutseda ei lasknud (paha mina!).

Pühapäevane ilm meeldis Lorele veelgi rohkem, sest vihm ja räästad on ju nii toredad! Iga kord tuppa tulles oli ta mu peale päris solvunud.

Põnev voolav vesi!

18.04 vs 14.06

Making-of.. :) 

reede, 12. juuni 2015

Paranemine ning suured energia ülejäägid

Lore jalg paraneb tasapisi, iga päevaga on näha, et kasutab seda rohkem kõndimisel ja toetamisel. Vahepeal muidugi ka liigselt ning siis on näha, et hoiab seda jälle veidi rohkem. Õues on natuke kergem teda tagasi hoida, sest on üldiselt ainult rihma otsas, eile lasin korraks aias rihmast lahti ning siis hakkas ringi traavima. Seega nüüd paar päeva hoian siiski rihma otsas edasi.

Energia ülejäägid on aga super suured, kodus on tal raskem puhata, kuna siis on vaja kassi taga ajada või lihtsalt ringi lipata. Et energiat rohkem maandada mõtlemise peale saatis Kristi mulle eile Marttiga Kosmosesse ühe toreda mõttemängu, mis Lorele jubedasti meeldib. Nii elevil on sellest mängust, et kui selle ära panen kuulen sügavat ohet ja näen kuidas ta solvub mu peale :)


Eile oli tööl totaalne koosolekute päev, hommikul alustasime teenindajate koosolekuga ning sinna võtsin ta kaasa. Kogu koosoleku aja oli ta mul kenasti süles ootamas ning kuulas, mis me teenindajatele räägime. Pärast seda algas aga koosolek ülemustega ning ka sinna võtsin ta kaasa. Seal oli kaasas ka tema boks, kuhu ta koosoleku alguses panin koos ühe söögitoruga, mille kiiresti ära sõi ning magama jäi. Pausi ajal käisime temaga õues ning siis tegi kohe kiiresti oma hädad ära ja saime koosolekuga jätkata. Lore magas taaskord oma boksis. Seejärel läksime lõunale, kuhu ka Lore kaasa tuli, jällegi oli temal mõnus uinak samal ajal kui meie sõime. Koosolekuga jätkates jäi tema jälle eeskujulikult magama. Ehk siis väga tublisti käitus kogu tööpäeva.


Nii eile õhtul kui ka täna on ta aga pidevas tegevuses, kuna jalutuskäikudel me käinud ei ole. Kusjuures nii tööle kui koju tulemisel oli ta rahulikult mu süles ja nautis vaikselt vaadet ning väga maha ei kippunudki. Tavaliselt ta väga süles ei ole püsinud, eriti kui linnas jalutame, pigem on tal alati vaja ikka ise ringi nuuskida ja jalutada. Igaljuhul on jalg paranemas ning loodan, et kui teisipäeval uuesti Kadi juurde kliinikusse läheme, siis saame juba piisavalt tervet jalga näidata, et ka jalutuskäigud uuesti teemaks tuleksid.

Lisaks pean mainima, et valuvaigisti (tablett) manustamine on ka ilma suuremate probleemideta möödunud. Alguses mõtlesin jubedusega kuidas see välja nägema hakkab, meenutades ussirohu kuuri nippe ja trikke ning kuidas ta kõik välja sülitada üritas.

kolmapäev, 10. juuni 2015

Hullumeelne hommik

Tänane hommik oli kergelt öeldes hullumeelne. Hommikul vaatasin, et Lore ei toeta ikka ühele jalale, saatsin Kadile ja Kristile juba varakult sõnumid. Mõne aja pärast helistas Kadi tagasi ning ütles, et on teel kliinikusse ja uurib mulle kohe kui aega saab ka ortopeedi aega. Hommikud pidid kliinikus ka väga kiired olema. Seega ütles, et igaks juhuks talle 10 paiku vastamata kõne teeksin. Otsustasin siis, et võtan Lore boksiga kaasa ja lähen taksoga tööle.

Taksosse jõudes ja tere öeldes ning koeraboxi autosse tõstes sain korraliku sõimu esimest korda sellepärast, et ei hoiatanud ette, et mul koer kaasas on. Ma pole seda varem vajalikuks pidanud lühikese sõidu pärast (pean mainima, et olen koeraga KORDUVALT sama firma taksoga sõitnud - iga kord kui kutsikakooli päev on või kui arsti juures olen käinud). Ütlesin, et võin uue takso endale tellida, kui juhile ei sobi koeraga sõita, selle peale rahunes taksojuht maha ja ütles, et viin su ära kuhu vaja on kui juba peal oled. No selge, saime minema hakata, taksos helistas mulle uuesti Kadi ja ütles, et võimalikult kiiresti rõntgeni Toometisse viiksin, kuna ortopeedil on kõik ajad kinni. Otsustasin siis, et ei hakka seda sama taksojuhti uuesti traumeerima ning viin koera tööjuurde Martini hoolde ning võtan uue takso ja lähen viin pildi ära.

Helistasingi varsti samasse taksofirmasse, dispetšer pani mind enda arvates "ootele" ning hakkas kõvasti naerma ning ütles, et see Kadi tahab nüüd Kosmosest ära saada (ma enne ei öelnud oma nime kusjuures). Endal oli nii palju nalja selle üle. Kuulasin imestusega kuni ta uuesti telefoni võttis mind päriselt korraks ootele pani ning siis uuesti ootelt ära võttis ja ütles, et takso on 6-7 minuti pärast maja ees. Vastasin, et ma kahjuks kuulsin kõikke ning ma ei teadnud, et Teie firmas kliente sedasi koheldakse ning ma ei soovi teie taksot ja lõpetasin kõne. Ma olin kergelt öeldes sellest olukorrast šokis. Võtsin teise firma takso, kus oli väga sõbralik juht ning sõidutas mind sinna ja tagasi.

Tunnikese pärast helistas mulle Kadi uuesti ning ütles, et koeral on siiski kerge vigastus. Kui ma ei eksi, siis ta ütles, et on kannasidemete nihestus ning raviks on puhkus ja valuvaigistite kuur ja leppisime kokku, et järgmisel teisipäeval lähen Lorega uuesti tema juurde ülevaatusele. Töö juures käitus Lore nagu alati väga rahulikult ning enamuse ajast magas oma boksis.

Vahepeal käisid korraks läbi ka Liidia ja Love (minu kord oli kooli maiused valmistada). Lorel ja Love'il lasime natuke "suhelda" ainult süles olles. Nad olid nii toredad jälle koos, "irisesid" ja kurtsid üksteisele oma tegemistest. Näitasime ka Love'ile dinosaurust, alguses ta seda ei märganud aga kui dinosaurus ta kõrval liigutas ja häält tegi, siis hakkas korralikult haukuma ta peale.

Õhtul koju jõudes olid Lorel aga nii suured energia ülejäägid ja tahtis ringi tuuseldada, mida ma aga teha ei lubanud. Seega otsustas ta närida mänguasju ja konte, lisaks tegin talle "Kumbas käes?" trikki, ta sai koheselt aru, kumbas käes maius oli. Palju trikitada ei saanud, kuna õhtusöögiks oli purustatud valuvaigisti hakklihaga, mille ta isuga ära sõi. Kristi soovitusel vaatasin ka natuke trikkide videosid, aga enamus, mis ma leidsin sisaldasid ka liikumist. Seega äkki keegi oskab mingit head trikki soovitada, mida ilma liikumiseta teha saaks?

Homme on tööjuures praktiliselt terve päeva koosolek, enne vigastust otsustasin ta selleks päevaks koju jätta, aga nüüd ei julge ja ta peab selle pika koosoleku lihtsalt vaikselt üle elama :)

teisipäev, 9. juuni 2015

Õnnetus ei hüüa tulles...

Täna kella 6 paiku õhtul käisime paari sõbra ning nende koeraga koolimetsas jalutamas. Kahjuks väga kaugele me ei jõudnudki, sest Lorega juhtus õnnetus. Nimelt astuti talle kogemata jala peale. Kogu mets vist kajas tema niuksumisest ning ta hoidis jalga koheselt väga imelikult krampis. Võtsin ta sülle ning ta rahunes koheselt õnneks maha. Seejärel vaatasin ta jalga ja katsudes niuksus väga kurvalt. Sain koheselt aru, et midagi kiiresti mööduvat see ei ole. Alguses proovisin helistada Kristile, et nõu küsida, aga ta ei võtnud vastu. Seejärel helistasin Viimsi loomakliinikusse, kus öeldi, et kui kohe kohale läheme, siis saavad nad ta üle vaadata. Sõitsime kiiresti kohale ning seal panin ta esimest korda ka maha ning ta hoidis jalga ikkagi väga kramplikult üleval. Tööl oli Kadi, kes ta üle vaatas ning röntgeni teha otsustas. Lorele tehti ka kerge narkoos, et pildi ära teha saaks. Mind saadeti ette ruumi istuma ning ootama. Mõne aja pärast tuli Kadi tagasi ning ütles, et pildil murdu näha ei olnud, kuid ütles ka, et talle siiski ei meeldi, kuidas Lore oma jalga hoiab. Alguses ta arvas, et puusast võis jalg paigast ära olla, kuid pildil seda samuti näha ei olnud. Seega saatis ta meid koju koos valuvaigistite ja röntgenipildiga ning ütles, et kui Lore hommikul samuti jalga kramplikult hoiab, siis peame ortopeedi juurde minema.


Nüüd on Lore vahepeal juba narkoosist kosunud ning andsin talle veidi süüa kanasüdameid, krõbinate ja puljongiga, sõi väga isukalt, isegi nii isukalt, et kui Ott kapi pealt kanasüdameid varastas, siis Lore proovis mu sülest põgeneda, et saaks aidata neid hävitada. Kadi ütles ka, et kui ta liiga innukalt liikuda ja joosta üritab õhtul, siis seda tuleks takistada ja näiteks puuri panna, lisaks tuleks teda teki sees soojas hoida, kuna narkoosist ärkamise tõttu on tal nagu pohmell ja seetõttu võib ta veidi niuksuda. Niuksus ta ainult korra kui ma Kristiga telefoniga rääkisin ja joosta ta ka üritanud ei ole (v.a see hetk kui oli kanasüdameid vaja hävitada koos Otiga, mida ma ei lasknud ja Ott jõudis kõik üksi ära süüa), praegu magab mu süles rahulikult ja enam ei taha isegi teki all soojas olla. Kutsikakool jääb ilmselt homme ära, samas kui ta hommikul juba korralikult liigub, siis kooli juurde tahaksin igaks juhuks ikkagi minna, kasvõi selleks, et Kadi korraks üle vaadata saaks ta.

Teadsin, et pean ise võimalikult rahulikuks jääma, et ka koer rahulik oleks. Lisaks oli minu ülesanne seekord ka teised maha rahustada, sest nemad said suure šoki sellest, et kutsikale peale astuti. Samas ei tohi kedagi selles ka süüdistada (kuigi tean, et inimene, kes astus tunneb ennast väga süüdi), õnnetusi paraku keegi ette ei näe ja hüplev kiire kutsikas võibki kergesti ette jääda. Seekord oli eriti halb ka see, et seal kohas oli väga konarlik, ehk siis mitu ebasoodsat olukorda oli korraga. Nüüd siis tulebki rahulikult ravida ja lasta kosuda ning loota, et kõik saab kiiresti korda.

Lõpetuseks ka üks tore video hommikust, milles Lore kohtub esmakordselt dinosaurusega, lisaks sai ta jälle natuke kuulsamaks: https://www.facebook.com/goworkabit/videos/vb.206636172841242/424688871035970/?type=1&theater

esmaspäev, 8. juuni 2015

Nädalavahetuse toimetused

Laupäev oli väga tegus, hommikul sõitsime trolliga loomaia juurde ning seadsime sammud agilityt vaatama. Trollist väljudes hakkas Lore koheselt nuuskima ning seejärel urisema, ilmselt tulid loomaaiast mingid eriti põnevad lõhnad. Agility toimus Veskimetsa ratsakeskuses, seega nägi Lore esimest korda ka hobuseid, kelle peale esialgu kindlasti urisema pidi, õnneks rahunes ta üsna kiiresti maha, sest nägi, et need loomad on oluliselt suuremad kui suured koeradki. Jõudsime selleks ajaks kui kõik rada juba õppisid. Lore sai korralikult lustida ka mõndade koertega. Varsti jõudsid ka Liidia ja Love ning Love on alati kõige suurem sõber tal, kellega mõnus mängida. Agility võistluse vaatasime päris lõpuni ning siis tõi Kristi meid koju. Vahepeal tegi Lore oma kotis ka pika une ja puhkas päris korralikult välja, sest päev oli tema jaoks päris pikk. Hommikul ma talle süüa ei andnud, et teiste koerte juures kooliks natuke harjutada saaks, kuna kõht oli päris tühi, siis keskendus ta ka väga hästi. Alguses ma arvasin, et hakkab kodus natuke jaburdama kui süüa ei saa. Tema aga natuke vaatas oma veekausi juures ning suurt numbrit hommikusöögi puudumise pärast ei teinud. Vaatas lihtsalt sellise näoga, et okei, kui sa mulle süüa ei anna, siis ma joon vett ja lutsutan oma konti. Koju jõudes oli Lore nii väsinud, et magas päris mitu tundi, hiljem käisime ainult aias möllamas ning sellest talle piisas.


Pühapäeval oli minul plaan minna Käsmu kontserdile ning kuna ma alguses polnud kindel kas võtan koera kaasa või mitte, siis mõtlesin, et juhul kui teda kaasa ei võta siis väsitan ta enne pikema jalutuskäiguga piisavalt ära. Plaan oli minna alguses natuke matkama ja seejärel kontserdile, seega mõtlesime juba päeval startida. Hommikul sain teada, et koera saab kaasa võtta ja seega teda ma väsitama ei hakanud jalutuskäiguga. Kuid umbes tunnike enne minekut selgus, et koera autosse võtta ei saa (kuna omaniku vennal on koerteallergia). Marilin oli sel hetkel minu juures ning pakkus koheselt, et võib Lore enda juurde võtta ning temaga tegeleda. Seega oli plaan selge. Polekski teda tahtnud väsitamata nii pikaks üksinda koju jätta, Ott oleks ilmselt rabanduse saanud, sest kogu energia oleks tema peale kulutatud :).

"Pühapäeviti on karbis mõnus chillida"



Täna käisime pärast tööd jällegi pargis jalutamas ning harjutamas, vahepeal lasin tal ilma rihmata joosta ning ühel hetkel jooksis suure hooga meie juurde üks suur koer, õnneks märkasin mina seda enne kui Lore ning sain ta sülle haarata. Suurem koer oli õnneks sõbralik, kuid mina olin veidi ehmunud, sest kunagi ei tea, mida suuremad koerad võiksid sellistest pisikestest arvata.

"Teen kõik, mis sa soovid selle maiuse nimel"

Päike on mõnus

reede, 5. juuni 2015

Jänesejooks ja vaktsineerimine

Täna käisime Viimsis koeri vaktsineerimas ning seejärel tegime pargis jänesejooksu.

Vaktsineerimisel rabeles Lore kõige rohkem, ilmselt ei sobinud talle lihtsalt kinni hoidmine ja seetõttu sai ta süsti uuesti laual olles. Laual oli ta üsna rahulikult ning süst sai ikkagi tehtud. Lisaks ostsin kaasa järgmiseks korraks puugirohu ning Otile ussirohu.

Kaalusime koerad ära ka ning Lore kaaluks oli sel korral 3,7 kg.

Seejärel läksime Kristi, Liidia ja Heleniga parki, kus meid ootas juba Martti koos koerte ning jänesejooksu "masinaga". Esimesed jooksud tegid suuremad koerad ning siis hakkasime ka kutsikatega jooksma. Lorele jänes väga meeldis ning lidus iga kord nii, et võhm oli väljas. Martti tegi jooksust pilte ka, seega varsti saan ka neid äkki näidata.

Tegime pargis ka väikse ringi ning üritasime neid kõiki ühele pildile saada, ma ei ole eriti kindel kas see ülesanne meil õnnestus :)

kolmapäev, 3. juuni 2015

6. koolitund (või peaks ütlema seitsmes?)

.. ja ongi pool koolist läbi!

Mida täna uut õppisime?

  • Kiik - seda ülesannet alustasime nii, et kiik on fikseeritud ning paned kiige otsale veidi kotletti/viinerit/vms pehmet, mis maha ei saaks veereda. Alguses hoiad koera kinni ning tõstad ta kiigele (ainult veidi kaugemale maiusest), kordad harjutust ning tõstad koera järjest kaugemale kiigul ning kätega ei toeta kui näed, et koer ei ole väga ebakindel. 
  • Slaalom - Alustada tuleb alati nii, et koera vasaku õla juures oleva posti juurest hakkad minema. Rajal näitad koerale, kuidas liikuda ning raja lõpus annad alati maiuse kui oled ta umbes meetri kaugusel istuma pannud. Esialgu võid ka rajal maiust anda. 
  • Tagurpidi kaheksa - Tagurpidi tähendab seda, et sina liigud tagurpidi. See tundus alguses mulle endale keeruline, kuidas koera suunata. Lisaks tuleks mõelda ka teine käsk sellele harjutusele. Üks variant oleks mingis teises keeles öelda (näiteks vene või inglise). 
Lisaks õppisin mina täna ka seda, kuidas koera ise tunnelisse saata. 

Tänane kooli tulek oli kergelt öeldes kaos, kuna ma tulin otse Riiast. Liidia ees pean samuti vabandama, et tema jaoks kooli mineku keerulisemaks muutsin. Sellegi poolest jõudsime õigeaegselt ning loodan, et Liidia annab andeks mulle selle :)

Lätiga seoses on ka nii palju korraldamisi olnud ja pean tänama Kristit, kes viimasel hetkel Lore enda juurde võttis ning Zenkat, kes meid Viimsisse kohale sõidutas. Algne plaan oli viia Lore esmaspäeva õhtul Marilini juurde, kuna pidin kell 7 hommikul Riia poole startima. Kahjuks ootas aga Marilini juures meid ees väga kurb olukord ning ma tundsin, et ei saa talle lisaks veel kutsikat koormaks jätta. Seega helistasin kella 9 aeg õhtul Kristile ning küsisin, kas temal oleks võimalik kuni kolmapäevani Loret hoida. Õnneks oli ta nõus ning hakkasin otsima transporti, et koheselt liikuda. Sain appi väga tõbise Zenka. Kristi juurde jõudes oli Lore nii õnnelik ja elevil, et ei pannud tähelegi, et mina ära läksin. Teisipäev oli neil nii sisustatud, et nad jõudsid vist kõike teha. Nad käisid mitmel pikal jalutuskäigul ja trennis! Lisaks sai Lore lapsi rõõmustada ja koertega mürada. Ning kõige tipuks veel "uue" saba ja "püksid", ehk siis Kristi pügas ta saba ilusaks. Tegelikult tegid nad ilmselt veel väga palju asju, aga sellest peaks vist hoopis Kristi kirjutama. Igatahes on mul väga hea meel, et Kristi niii abivalmis oli, sest muidu oleks ilmselt Lätti minek ära jäänud ning ma ei taha teadagi, mis jama sellest veel oleks tulnud :)




esmaspäev, 1. juuni 2015