Pühapäev, 31. mai 2015

Tegus nädalavahetus

Laupäeval käisime Lorega hommikul Hirvepargis jalutamas ning natuke trikke harjutamas. Park oli mõnusalt tühi ning Lore sai ilma rihmata jalutada ning kooliks harjutada. Seejärel läksime koju, et Lore saaks teha ühe mõnusa uinaku enne kooli metsa minekut. Liidia ja Siim võtsid meid kodu juurest peale ning sõitsime kooli juurde. Kristi juba ootas ning koheselt ühines meiega ka Tiina. Jalutuskäik oli mõnus nagu alati, Love ja Lore mürasid korralikult ning jõe äärde läksime ka piibelehti korjama, mis mõnusalt vaasis lõhnavad nüüd. Love arvas seal, et võiks minna ka ujuma ning oleks päris kõrge kallaku pealt alla kukkunud, õnneks sai Liidia ta kinni püüda ning midagi halba ei juhtunud. Kuna Liidia ja Siim tagasi Tallinnasse ei sõitnud, siis esialgu oli plaan bussiga tagasi minna, kuid meil vedas ja saime Tiina ning Sveni auto peale, enne käisime ka veel Kristi juurest läbi, kus Lore rõõmustas Trevorit, kes oli veendunud, et Lore tunneb ta ära :).

Täna käisin mina Jack Russellite erinäitust vaatamas Kalevi staadionil, kuhu tulid ka Nele ja Allar lastega. Neil on plaanis kunagi samuti endale Russell koju võtta kui lapsed juba suuremad on. Lisaks kohtusin ka Heleni ja Lukaga, kes näitusest ise osa ei võtnud. Lore oli samal ajal kodus koos Otiga ning tundus, et enamiku aja nad magasid, sest suurt kaost mind õnneks ees ei oodanud. Näitus oli minu jaoks väga põnev, Kristi seletas ära ka kuidas süsteem toimib. Tundus, et kohtunikule läksid peale pisut suuremad ja pigem karmikarvalised Russellid. Koju tulles võtsid mind vastu kaks väga õnnelikku loomakest ning seejärel läksime Lorega Kadrioru parki jalutama. Lasin tal ilma rihmata jalutada ning ta oli väga tubli, palju maha ei jäänud ning peamiselt jalutas ilusasti kõrval. Inimesed olid küll nö segajad, kuid iga kord kui keegi lähemale jõudis, siis võtsin ta tähelepanu endale ning üldiselt Lore kellegi juurde ei jooksnud, mida ta muidu rihmas olles ikka teha üritab (võimalik, et asi oli ka selles, et ta päeval üksi kodus oli ning nüüd ei tahtnud mind silmist lasta). Isegi kui ta mõne lapse juurde jooksma hakkas ja ma talle "ei" ütlesin, siis jäi ta koheselt seisma ning tuli minu juurde tagasi. Lisaks õppisime veidi trikke, eriti tore oli, et tal tuli ka välja keerutamine nii, et mina seisin püsti ja näitasin ainult näpuga ja ütlesin "keeruta" (pole vaja lisada, et nii ta üle ühe ringi ei teinud, sellegipoolest on see edasiminek). Siis aga hakkas jubedalt paduvihma sadama ning hakkasime kodupoole liikuma, õnneks oli mul ka rätik kaasas, et ta ära kuivatada. Transpordikoti otsustasin seekord koju jätta, aga õnneks püsib ta ühistranspordis ka süles väga kenasti.

Nüüd läheme teeme veel ühe hilise jalutuskäigu Hirvepargis koos Katriiniga, sest tundub, et pikast päevasest magamisest on Lorel veel energiat piisavalt.

Pilte mul seekord kahjuks ei ole, seega tuleb leppida pildivaba postitusega.

Laupäev, 30. mai 2015

Lore kohtus kahe uue sõbraga

Eile läksime Lorega Marilinile külla, kus nagu alati sai tuhkrupuuri juures tantsida ja veidi uriseda (päris esimest korda nägi, siis ikka haukus ka nagu õigele Russellile kohane). Kokku me Loret ja tuhkruid lasknud ei ole, sest Lore läheb juba läbi puuri tuhkruid nähes päris äksi täis. Seega mõlema poole huvides ei tasu veel neil kindlasti lähemalt tutvust teha.


Mõne aja pärast tuli Marilinile külla veel üks sõbranna koos kahe Cavalier King Charles Spanjeliga. Lorel oli lõbu laialt, eriti kui teised koerad eest ära põgenesid. Ja millised kõrvad! Neid on kohe eriti tore sikutada! Kui suuremad koerad vahepeal diivanile põgenesid, siis tekkis eriti suur vajadus ka ise sinna saada, seega tegi ka Lore oma esimese hüppe diivanile, ütleme nii, et ma olin kergelt šokis! Kuhu mu väike koerabeebi kadunud on? Vahepeal tegi Lore kerge power nap'i ja möll läks edasi.

Ilmselgelt ei õnnetunud Lore ärkvel oleku ajal kõiki kolme ühele pildile mahutada.

Kui sõbrakesed lahkusid, siis tegime paar before&after pilti, tulemus on siin:  

14.04 vs 29.05



Kolmapäev, 27. mai 2015

5. koolitund

JUBA VIIES!

Eelmisel nädalal me palju ei harjutanud, kuna koera tervis ei olnud kiita. Sellegi poolest oli koolis Lore üsna tubli.

Mida juurde õppisime?

  • Roomamine - paned koera lamama ning hoiad ühte kätt seljal, teisega liigud vaikselt ette poole. Seda oleme kodus ka proovinud, kuid siis ei ole ma kätt seljal hoidnud. Ilma käeta tuleb välja umbes 10 cm enne kui tagumik tõuseb. Käega kinni hoides ei saanud ta lihtsalt püsti tõusta, seega sai pikemalt roomatud. 
  • Ringis kõrval kõndimine teistega koos - trennis ringi jalutamine on alati piin (minu jaoks)! Esiteks sellepärast, et siis saab teistele koertele lähemale ning hakkab pihta enese näitamine urisemise näol. Teiseks erinevate maiuste tükikesed, mida nina maas otsida on vaja. Seega olime ka sel korral viimased ja kõige aeglasemad. Samas tänaval saab ta üsna hästi rihmaga jalutades hakkama.
  • Näituserihmaga harjutamine ning kõndimine - mina sain teada, kuidas näituserihm olema peab ning Lore sai proovida sellega jalutamist. Tundus, et teda see rihm kõrvade taga ei häirinud ja kui maius nina all oli, siis kõndis ka üsna hästi.
  • Laual seismine - üks käsi hoiab rihmast kinni, teist hoiad nina all ja tõstad järsku ette ning tagasi (nagu ka eelmisel korral Natalja mulle näitas). See läks väga hästi, sest olime juba harjutanud seda varemgi. Lubas ilusasti ka hambaid vaadata ja Nataljal ennast katsuda (sellega ei olnud probleemi õnneks ka arsti juures)
  •  ... (mul on tunne, et midagi uut olen veel unustanud :))
Mida veel harjutasime/ harjutama peame?
  • Kõrval/paremal - see harjutus tuli kõige paremini välja, istus kõrvale ja ootas kuni kutsusin teisele poole. See oli ainuke 5+ harjutus vist.
  • "EI" - tuttav võileibadest mööda jalutamine. Tegelikult väga seda harjutada ei saanud, kuna Loret võikud ei huvitanud, kõik muud maiused/lõhnad seal ümber olid palju huvitavamad.
  • Tunnel - seekord oli tunnel U-kujuliseks keeratud, kuid probleeme ei tekkinud. Lorele tunnel meeldib ning jooksis kiiresti läbi. Paar korda komistas kiire jooksu pealt, aga see ei häirinud teda ka. 
  • "Ümber" - ümber posti minemine. Seekord läks see harjutus üsna halvasti, sest tähelepanu oli kõigel muul. Maius ei huvitanud või kui huvitas siis jõudis postini ja seejärel nägi teisi koeri, kelle juurde minna võiks, seega ümber posti ta ei liikunud (või kui siis heal juhul loivas ühe korra). 
  • Püsiv lamamine - see püsivus kestis ainult seni kuni maius otsa sai, siis tõusis koheselt püsti ka. Love taaskord lamas nii rahulikult ning ootas. 
  • Enda juurde kutsumine - see harjutus tuli ka seekord välja, esialgu pakkus muidugi Natalja rohkem huvi, aga kui ma ikka piisavalt kutsunud olin, siis jooksis minuni ka ning huvi Natalja vastu kadus.
  • Kaks-kaks - see tuli ka okeilt välja. Kuigi kui ma nägin kuidas teised seda teevad, siis tekkis mul küsimus, kuidas siiski õige on (unustasin küsida kahjuks ka). Kui teised teevad nii, et kasti peale koera kutsudes hakkavad kordama kaks-kaks, siis mina ütlen seda alles siis kui esijalad maha peab panema. Kristi? Liidia? Kuidas seda tegema peaks?
  • Koht - see on Lorel juba samuti üsna selge ning püsib seal ka täitsa ilusasti. Ainuke probleem on selles, et kui kodus talle koht ütlen ja soovin, et ta puuri läheks, siis tema läheb pigem puuri kõrvale tekile, kus ta ka tavaliselt magada eelistab. Kas seda peaksin tema jaoks teisiti nimetama? Või üldse ära võtma selle teki?
  • ... 
Täna jõudsime Liidia ja koertega kooli ka üle poole tunni varem ning tegime enne ühe metsatiiru, kus Kristi ja Tiinaga kohtusime. Lisaks jalutasime metsas ka pärast kooli. Kui koolitunni ajal on varem alati teda huvitanud, mida küll Kristi teisel pool platsi teeb ja hüüab, siis täna seda probleemi ei olnud õnneks. Võimalik, et asi oli selles, et enne metsas sai teda tervitada või siis on piisavalt tihti teda juba näinud ka. Koju jõudes oli Lore nii väsinud, et keeldus puurist maja ees välja tulema, pidin ta sealt sülle võtma ja murule pissile viima. Ta lonkis nii aeglaselt nagu oleks see suurim pingutus, mis ealeski olnud on. Tuppa minnes läks koheselt magama, isegi Otist ei teinud välja. Ja magas nii sügavalt, et ei avanud silmagi kui blender töötas. Huvitav kui kergelt mul täna ussirohu andmine minna võiks?

No nii "kergelt", et pean sellest ka koheselt kirjutama. Nimelt alustasin koos kanatükikeste andmisega, kuid Lore sülitas osavalt tabletitükid suust välja ja sõi kanatükikesed ära. Kuidagi sõi ta siiski pool tabletist (mis tähendab, et pool tableti poolest), vaikselt aga kadus juba huvi ka kana vastu, sest ta teadis, et iga tüki sisse, mis ta saab on pikitud tabletikene ka. Seega otsustasin õhtusöögiga anda (kus lisaks oli nagunii veel ka toidulisand). Õhtusöögiks läksid seega koolist alles jäänud maiused, veidi krõbinaid, toidulisand, purustatud tablett ja peale kanapuljong! Kausis oli umbes pool tavapärasest toidukogusest ning heal juhul sõi ta sellest ära poole ning limpsis puljongi ka ära. Aga söömine iseenesest tähendas seda, et kui ta ampsu võttis, siis sülitas selle kõrvale maha ja vaatas, kas ikka kõlbab. Ma vaatasin kõrvalt seda nalja ja ei teadnud kas nutta või naerda. Tabletist siiski enamuse sain talle sisse sööta ning jäägid annan hommikul krõbinatega. Uskumatu kui osavaks ta kolme päeva jooksul tabletti süües sai, ilmselt edaspidi läheb see ülesanne ka ainult raskemaks (õnneks praeguse seisuga on tabletid antud)!
Natuke tervisest ka - täna on tuju olnud Lorel väga hea ning peale kergete kõhuhädade muid probleeme olnud pole. 

Teisipäev, 26. mai 2015

Jälle haigusest..

Hommik algas väga hästi, sest Lore kõht oli oluliselt parem kui varem. Seega olin juba väga õnnelik ning Lore tuju oli samuti hea nagu alati. Õnn kestis aga ainult umbes kella üheni päeval. Kui otsustasime minna välja sööma, kuna koer oli samuti heas tujus ning parasjagu ärkvel, siis võtsin ka tema kaasa (Reval cafes on koerad lubatud). Õues oli üks laud vaba ning läksimegi sinna istuma. Mina sain oma salati kohe kätte ning alustasin söömist, Maris hoidis samal ajal koera, kuna ma ei tahtnud teda maha panna (äkki leiab mingeid toidupalakesi vms). Ühel hetkel ütles aga Maris, et Lore vist tahab väga maha minna, lubasin panna. Siis aga ütles, et koer on väga kummaline, et äkki tahab häda teha vm. Seda ma aga ei uskunud, kuna kõik hädad olid tehtud. Kükitasin koera juurde maha ning vaatasin, et ta hakkab kohe-kohe oksendama. Läksin terrassilt ära teistest sööjatest eemale ning kohe kui koera maha panin, siis ta oksendas taaskord kogu oma hommikusöögi välja. Kusjuures iga kord on ta tahtnud väga isukalt oma okset ära süüa. Õnneks oli mul taskus kilekott, kuhu sisse selle ära korjasin. Söömine jäi mul seejärel suhteliselt pooleli (natuke sain veel süüa) ning läksin temaga eemale murule, Maris käis veel poeski ära ning seni ootasime ja Lore jooksis ning mängis murul. Tundus, et enesetunne on taaskord parem.

Kontorisse tagasi minnes oli Lore aga üsna rahulik, vaikne ning pisut ärevil (ühesõnaga käitus täiesti teisiti), ilmselt oli enesetunne taas halvenenud. Terve ülejäänud päeva ei maganud ta korralikult, vaid iga kord kui mina püsti tõusin ja kuhugi läksin, siis ta järgnes mulle (muidu ta nii ei tee, pigem mõnuleb niisama oma vaibal või pesas). Õues käies oli koer iga kord nagu vahetatud, pigem rõõmus ja lippas murul ringi. Kui kino peal ringi käisime, siis oli samuti mureliku olekuga ning tuli vaikselt minuga kaasa, mitte ei jooksnud fuajees ringi nagu tavaliselt. Pärast tööd koju minnes käisin temaga ka pargist läbi, kus veidi kooliks harjutasime (see nädal oleme liiga vähe harjutada saanud kahjuks) ja jalutasime. Kuna aga samal ajal hakkas vihma sadama, siis hakkasime vaikselt kodu poole minema. Kodus magas Lore pikalt väga rahulikult ning tundub, et see aitas ka enesetunde paranemisele kaasa. Õhtul oli Lore jälle rõõmus ja aktiivne ning mitte ainult õues, vaid ka toas (hakka või arvama, et talle ei meeldi enam tööl käia).

Päeval olin ise juba väga mures tema pärast, kuid nüüd on jälle süda rohkem rahul nähes õnnelikku koerakest. Kristi nõuande kohaselt andsin ülejäänud päeva jooksul korraga vähem süüa, kuid tihedamini kui tavaliselt. Ei teagi kuidas homme tegema peaks, sest kutsikakool on ning pikalt süüa anda ei tohiks. Kooli jaoks valmistasin seekord kaasa keedetud kanafileed ning kanamagusid. Kanatükikestega andsin talle ka ussirohu ära, kui eile krõbistas ta rõõmsalt tableti ära nagu oleks maiust andnud, siis täna sülitas tabletitükid suust välja ning sõi ära ainult kana. Lõpuks õnnestus siiski kavalusega ka tablett sisse sööta. Jälle loodan, et homme on parem päev ning kogu toit jääb sisse ning Lorekese enesetunne ka hea. Juhul kui ta hommikul heas tujus ei ole, siis teen kodus tööd, Martinil selle vastu kindlasti midagi ei ole ning ilmselt probleemi pole.

Esmaspäev, 25. mai 2015

Esimene arstilkäik

Täna oli Lorel olukorra sunnil esimene arstilkäik. Kõht ei olnud siiani päris korras, seega võtsime tee ette Viimsi Loomakliinikusse. Teel eksis taksojuht ära ning hilinesime veidi, helistasin ka ette ning õnneks ei pidanud uut aega panema.

Arst tundis Lore koheselt ära, küsides, et see on ju Lumi kutsikas. Ta oli väga sõbralik ning koeral ei tekkinud kordagi hirmu, pigem oli kõik nii põnev. Kliinikusse sisse astudes tundis ta juba teiste lõhna ning hakkas urisema, kuigi rahunes kiiresti. Arst küsis küsimusi ning katsus Lore kõhtu ning diagnoosiks oli, et ilmselt on mingi bakter/uss peensooles. Kaasa saime spetsiaalse toidu kõhuhädadega kutsikatele, Promax pasta, toidulisandi, milles on head bakterid sooltele ning ussirohu kuuri peame samuti läbi tegema. Täna sai ta juba ka kõiki ravimeid ning sööki maitsta, kõik maitses hästi, isegi ussirohu tableti krõbistas rõõmsalt sisse. Kolme päeva jooksul (tänasest alates) saab ta nüüd ussirohtu ja Promax pastat, krõbinaid ja toidulisandeid saab seni, kuni kõht täielikult korras. Üks poolik ussirohu tablett (kuni 5 kg koertele) ning toit ja toidulisand jäävad ka alles, et vajadusel järgmisel korralgi anda saaks.

Reedel pean uuesti kliinikusse helistama, et teada anda kuidas olukord on. Kui olukord halvemaks läheb, siis peame juba varem tagasi minema ning siis saab antibiootikumid samuti lisaks (loodetavasti  läheb olukord ainult paremaks). Juhul kui ei lähe, siis ei saa ta ka kolmandat vaktsiini õigel ajal (vähemalt nädal peab ta kindlasti terve olema, et vaktsiini saada).

Pärast arsti juurest tulekut läksime natukeseks randa jalutama. Lore nautis täiel rinnal liivas kraapimist, sest koduaias ju ei tohi. Vee äärde me ei läinud, kuigi ta vaikselt ikka piilus sinna poole ka. Seejärel tõime asjad koju ning läksime Liidia ja Love'ga platsi juurde, et teistega ühineda ja metsa jalutama minna.

"Huvitav, kas ta paneb tähele kui ma hästi
kiiresti ühe kajaka kinni lähen püüan?"

Pühapäev, 24. mai 2015

Laupäeva ja pühapäeva tegevused

Laupäev algas veel väikese ehmatusega, sest öösel oli Lore veidi oksendanud ja kõht oli samuti lahti. Mõtlesin, et helistan kohe pärast õuest tulekut Kristile (kell oli 8 hommikul), et minna siiski kliinikusse (muidu ma nii vara ei helistaks, aga teadsin, et nad alustavad väga varakult sõitu võistlustele). Õues oli aga Lore nii rõõmus ja tegus, et tundus nagu enesetunne on pigem hea. Seega mõtlesin, et jälgin paar tundi Lore käitumist ja olekut ning siis otsustan, mida teen. Lore sõi väga isukalt hommikusööki, mängis ning läks magama tagasi ning pärast seda ta enam oksendanud polegi, kuigi kõht päris korras ikka pole. Kristi soovitatud kõhurohi maitses talle õnneks suurepäraselt. Seda olen kuni tänaseni ka andnud.

Nähes, et haigusega on peaaegu lõpp, käisime Kassisabas jalutamas ning olime kuni õhtuni peaaegu kodused. Õhtul läksime aga Paljassaarele jalutama ning mängima ja pärast seda sõprade juurde Eurovisiooni vaatama, kuhu tuli ka minu vend. Lore magas kogu Eurovisiooni maha, sest jalutuskäik mere ääres oli nii väsitav. 

Täna läks vend rongile 10ks, kuid jäi väga napilt maha, seega otsustasin, et ühendan kaks asja  ja lähen veedan ta aega Schnelli pargis ning teen koeraga hommikuse jalutuskäigu. Lore oli partidest nii vaimustunud, et oleks kindlasti heameelega nendega koos ujunud :). Sealt otse läksime Lorega trammiga Kadriorgu, kus sain kokku sõbrannaga, kes seal lähedal elab ning oma lastega jalutas. Lore pakkus neile kõikidele väga huvi ja vastupidi, nemad Lorele ka. On ju tore näha ühte väikest kahest ja veel pisemat 5-kuust beebit. Pärast seda koju, kus Lore sai mõnusa uinaku teha ning siis Mariliniga fotosessioonile Hirveparki väikest modelli Loret pildistama. Modell töötas kaameraga hästi ning püsis päris korralikult juba ka paigal. Õhtu on olnud üsna rahulik v.a korralik mäng aias.

Siin aga palju pilte tänaselt fotosessioonilt:


















Aitäh Marilinile väga heade piltide eest!

Laupäev, 23. mai 2015

Koerabeebi?

 Noup, mulle tundub, et pooleteist kuuga on beebist juba väike preili saanud. Üks väike võrdluspilt:

16.05.15 vs 14.04.15
Varsti ei mahu enam süllegi ära...
PS! Tänaseks on tervis ka juba oluliselt parem :)

Reede, 22. mai 2015

Väike haige koerake

Täna on Lorel olnud üsna raske päev, pärast hommikusööki (vees leotatud krõbinad)  läks Lorel seedimine korrast ära ja kõht oli lahti. Lore oli ise nii õnnetu näoga ning oli näha, et tal väga hea olla ei ole. Läksime siiski tööle, kuna Martin pidi ARKi eksamile minema ning hiljem tööle jõudma (muidu oleksin vaba päeva võtnud). Tööle kõndis Lore ise ning oli üsna reibas ja hüples ringi nagu alati, seega arvasin, et tema enesetunne on paremaks läinud. Tööl olles aga oksendas ta kogu oma hommikusöögi välja ning ka kõht oli korrast ära, mistõttu haises kontor ühel hetkel väga halvasti :). Õues käisime ka, kus ta siiski aktiivne oli. Uurisin Kristi käest, mida tegema peaksin ning mida lõunaks talle süüa anda. Kristi oli väga abivalmis ning andis palju näpunäiteid, mis rohtu talle anda ning mida hiljem süüa ja kuidas käituma pean. Seega palusin Martinil loomakliinikust läbi käia pärast eksamit ning rohtu tuua, mida Lore sõi väga hea meelega. Töölt läksime paar tundi varem ära riisi-kana putru keetma, mis samuti Lorele hästi maitses. Õhtu on väga hästi läinud ning õues käies on Lore palju jooksnud nagu tavaliselt ning ka kodus kassiga veidi müranud, seega tundub, et enesetunne on oluliselt parem. Maganud on ta päeva jooksul ka oluliselt rohkem kui tavapäraselt, aga ilmselt on organism veidi väsinud ja kurnatud haigusest. Õnneks loid ta päeva jooksul ei ole olnud, seega loodan, et kliinikusse siiski homme minema ei pea. Loodan, et homme on tal taaskord kõik hästi ning saame õues palju aega veeta :)

Väike väsinud loomake

Neljapäev, 21. mai 2015

Neljas koolitund

Eile toimus neljas koolitund ning mulle tundub, et Lore on järjest tublim, kuigi vahepeal kadus tähelepanu ning lõpuks oli väsimus samuti suur. Samas oli seekord tund jällegi õues ning arvestades kui vähe koostööd ta eelmisel korral õues tegi, siis seekord oli väga hästi!

Mida uut õppisime?

  • "Ümber" - selle harjutuse jaoks on vajalik mingi põlve kõrgune "post", et selle ümber koera suunata. Paremalt minnes näitad parema käega ning vahetad kätt tagasi tulles. Antud harjutuse alguses hakkas Lore alguses viie-liitrist kanistrit kartma, mille ümber ringe tegema hakkasime. Kuna tõstes kanistrit lõin suhteliselt korralikult vastu puuri sellega, aga õnneks Natalja abiga saime harjutust siiski ilma hirmuta teha. 
  • "Hammaste näitamine" - tõstes koera lauale, tuleks vaadata hambaid. Hoides paremat kätt fikseerituna suu juures maiusega ning vasaku käe paned korraks silmadele ning vaatad koera hambaid. See harjutus tuli väga hästi välja. Seejärel saab harjutada ka seisaku tegemist, selleks liigutad paremat kätt kiiresti ette. Ma ei ole kindel, kas midagi ka ütlema pidi selle juures? 
  • "Tunnel" - koer jookseb läbi tunneli. Esimesel korral Lore läbi tunneli joosta ei julgenud, lõpuks siiski tuli sealt läbi, kuid üsna kartlikult. Järgmised kaks korda läksid järjest paremini ning Lore juba jooksis tunnelis. Sellega seoses meisterdasime Martiniga teisipäeva hommikul Lorele töö juures samuti tunneli plastikust filmi plakatitest. See oli üsna lühike (kahe postri pikkune) ja väike, aga Lore keeldus sinna sisse minemast, isegi maiused ei aidanud. Lõpuks me naersime, et nii normaalsed tööpäeva algused on meil, päeva esimese asjana meisterdame tunnelit või jookseme fuajees :) 
Mida veel harjutasime?
  • "Keerutamine, ise tagurdades" - keerutamine tuleb Lorel soovi korral alati välja ning olulist vahet ei ole mis pidi seda teha.
  • "Tagurdamine ümber pöörates" - tagurdamine on natuke konarlik, aga ilmselt on asi selles, et ma ise kiirustan või hoian käsi liiga kõrgel. Kodus tuleb üldiselt üsna kenasti välja see, aga lihtsatest harjutustest on see siiski kõige konarlikum. 
  • "Liikudes kaheksa" - selle harjutuse ajal hakkab Lore tavaliselt veidi veiderdama ja hüppama, sest see jalge ümber keerutamine tundub vist liiga igav või midagi taolist. 
  • "Kõrval kõndimine" - Kui me eelmisel korral tegime ühe sammu haaval, siis nüüd tuleks rohkem kõndida enne istuma panemist. Kui liikuma hakkad, siis ütled "kõrval" ja liigud. 
  • "EI" - sama harjutus nagu eelmisel korral. Ehk siis kõnnitakse võileibadest mööda ja kui koer huvi tunneb siis ütled "EI" ja vajadusel tõmbad rihmast. Selle harjutuse ajal ei tahtnud Lore üldse liikuda minu valitud suunal (ja võikud ei huvitanud samuti) ning seejärel Natalja ütles, et vajadusel tuleks siis korraks tõmmata rihmast, liikuda edasi ja jätta rihm edasi lõdvalt. Tänavatel töötab see "EI" väga hästi. Täna käisime Lorega pargis harjutamas ning seejärel oli mul kätte jäänud koju minnes paar viineri tükikest. See tähendas seda, et kui ma Lorele maiust ei andnud, siis hakkas ta veiderdama ja istus maha. Sellist nalja ta tavaliselt kunagi teinud ei ole, siis töötas samuti Natalja õpetatud võte. 
  • "Kaks-kaks" - kirjeldus samuti eelmises kooli postituses olemas. See harjutus tuleb ka täitsa hästi välja, ilmselt oleks vaja nüüd natuke keerulisemaks sellega minna. 
  • "Püsivus" - lamamine kui teised koerad mööda jalutavad. Püsivust on tal veel väga vähe, kuid lamada oskab ja seekord tõusin ise püsti ning kui tema sama tegi, siis panin ta uuesti lamama. Ühel hetkel jäi ta kedagi jälgima ja püsis küll :D Lisaks vaatasin kadedalt kõrval kui hästi Love püsis kui Liidia püsti tõusis, võibolla oli samamoodi nagu Lorel, et tähelepanu oli mujal ja kogemata lamas, aga mulle tundub, et pigem ta ongi püsivam ja neil tuli see väga hästi välja. 
Täna hommikul tööle minnes oli päris korralik vihmasadu. Hommikul kui õues käisime, siis Lore oli vihmaga väga rahul nagu tavaliselt ja kihutas aias ringi. Siis aga kui tööle hakkasime minema, võtsin Lore alguses sülle (kuna transpordikoti otsustasin millegi pärast seekord koju jätta?!), lisaks oli õlal üks kott koera asjadega ja teises käes vihmavari (käekoti unustasin samuti koju, ma isegi ei tea kuidas see võimalik on!), ehk siis koorem oli üsna korralik. Jõudes Toompuiesteele, soovis Lore maha minna ning paningi ta kõnniteele, et edasi liikuda. Seekord see aga ei õnnestunud, ta oli nagu väike hädaline kuni Rahvusraamatukoguni ja vaevu liikus edasi. Seega võtsin kotist rätiku, mille sisse ta mässisin ning taaskord kaenlasse, et vihma käest lõpuks ära saada. Ilmselt vihmavarju käes kuivana süles ei osanud ta aimata, et maas nii märg olla võiks, eriti kui autod mööda sõidavad (kahjuks mõtlematult kiiresti ja pritsides alati, seega enamuse pritsmetest saabki maad ligi olev väike koer). 
Näljased koerad ühe kondi kallal

Tegi rohimisega algust

Väga sõbralikud õekesed Lore ja Love

Laupäev, 16. mai 2015

3-kuune kutsikas

Lore sai täna 3-kuuseks! Minisünnipäeva puhul võtsime ette ühe mõnusa jalutuskäiguga linna, Urr&nurr poodi Solarisse ja Viru keskuse Bossesse. Kingituseks sai ka nii mõndagi mõnusat, näiteks uue kaelarihma, kuna praegune hakkab vaikselt väikseks jääma. Uus kaelarihm on aga veel pisut suur, aga selleks hetkeks peaks okei olema kui vana väikseks jääb. Lisaks ostsin maiused treenimiseks, uue palli ja Otile ka veidi mänguasju ja maiuseid. 

Täna sai Lore ühe 3-4aastaselt poisilt ka komplimendi "Teil on nii ilus kutsu!". See oli nii armas ja siiras. Lisaks käisime kassisabas jalutamas, kuna siin on mõnusalt vaikne - vähe autosid ja inimesed on ka väga sõbralikud.
Annad veel maiust? See oli nii hea!

Sünnipäeva puhul korjas Lore endale ise lilled aiast ja
peidab neid suus, et keegi jumala eest neid ära ei võtaks :)

Päevitada võiks sellise ilusa ilmaga kasvõi terve päeva!

Reede, 15. mai 2015

Jalutuskäigud linnas

Mida sisaldab Lore arvates põnev jalutuskäik linnas?

  • LAPSED! 
  • Teised koerad
  • Värvilises riietuses inimesed
  • Jooksjad
  • Jalgratturid
  • Vene keelt kõnelevad isikud (ma ei ole veel aru saanud, kas asi on selles, et nad räägivad kõvemini? Või meeldib Lorele lihtsalt selline kõnelemine)
  • Linnud
  • Rihma/koti närimine
  • Nuusutamine
  • Mõne põneva keelatud asja haaramine
  • Järsult peatumine


See nimekiri peaks olema olulisuse järjekorras. Kindlasti meeldiksid ka kassid, aga neid me tänaval näinud ei ole. 

Uskumatu milline tirimine hakkab pihta kui midagi nimekirjast ette satub. Kui Kristi kirjutas "Käsiraamatus", et kutsikas saab üsna kiiresti selgeks, et tirimine on ebamugav, siis Lore seda veel ei mõista. Kõikide laste juurde PEAB lihtsalt saama ja lapsed on ka alati väga elevil. Tihti proovin ma ta tähelepanu kiiresti millelegi muule suunata kui mõnda last kaugelt näen, sest vastasel juhul me enam edasi ei saa või kui laps on kuskil ees pool, siis läheb täiskäik sisse ja jooks võib alata. Ilmselt peaksin ma temaga oma vennale külla minema, kellel on peagi kaheseks saav poeg, kuna äkki saab ta siis lastest isu täis :) (kuigi ma kahtlen selles väga). Peamised kohad, mis teda teekonnal tööle/koju väga huvitavad on Falgi park, kus lapsed mängivad ja Wismari staadion, mis kaugelt juba laste rõõmsa naeruga täidetud on. Seetõttu ei suuda ta valida kumbale poole jooksma peaks. 

Teine probleem minu jaoks on teised koerad, sest kõikidega on vaja sõprust luua. Ja inimesed, kelle koerad Lorest huvituvad tulevad koheselt ka meie juurde, kuidagi ebameeldiv on öelda, et koer kõikide võõraste koertega tutvust tegema ei peaks. Seega alati proovin kiiresti edasi liikuda. 

Nüüd oleme terve nädala jala tööl käinud, kotis on ta väga harva olnud. Kui ma alguses arvasin, et tööle minek hakkab väga aeglaselt kulgema, siis reaalsus on, et rihma otsas jalutades jõuame tööle maksimaalselt 5-10 minutit hiljem. Seega seda jätkame ka edaspidi. Kõige ebameeldivam on see kui Lore näeb midagi tõeliselt huvitavat teisel pool teed, sest siis ta arvab, et võiks vabalt autode vahelt joosta teisele poole. Seega jalutuskäikudel hoian rihma väga tugevalt ning alati proovin midagi põnevat ka käes hoida, sest siis saab tema tähelepanu endale tõmmata. 

Lisaks on suur probleem ka rihma närimine. Ma ei kujuta ette ka kuidas ma sellest halvast harjumusest vabaneda saaksin. Isegi kui ma keelan ja seisma jäädes rihma suust ära võtan, siis võin kindel olla, et sekundi pärast on see jälle suus ning mitte mina ei jaluta temaga, vaid tema arvab, et jalutab mind. 

Veel on suureks probleemiks kõikide vastutulijate/möödakäijate "tervitamine". Kõikide inimeste juurde läheb ta suure hurraaga ning loomulikult tulevad ka paljud inimesed teda paitama ja temaga kõnelema. Täna näiteks arvas üks naine, et kui Lore ülekäigu rajal talle vastu tuleb saba liputades, siis peaks kindlasti temaga rääkima ja ütlema kui armas ta on. Mida Lore sellest arvas? Loomulikult seda, et ta ongi väga armas ja tuleks ots ringi keerata ja teisele poole joosta sellele naisele järele. Ei ole kõige toredam koerale siis keset teed järgi minna ja ta sülle haarata, et õigel ajal üle tee jõuaksime. Ma ei tea kui mitu korda olen pidanud vastama tüüpküsimustele, mida möödakäijad küsivad:
  • Kui vana ta on?
  • Mis tõugu ta on?
  • Mis ta nimi on?
Inimesed küsivad isegi kui palju ta maksis! Ja kus kohast ma ta sain! Minu jaoks on need kaks viimast ikka väga üleliigsed küsimused. Ma ei tuleks selle pealegi, et küsida kui palju kellegi jope/ratas/koer/kass/lapse vanker/vms võiks maksta või kus kohast ta selle saanud on. Seega olen koeraga jalutades näinud väga palju väliselt sõbralikke inimesi, kuid ka super ebaviisakaid inimesi. Sest kui sa näed, et omanikul on kindel siht kuhugi minna ja sa kutsikat teises suunas kutsud, siis see ei ole tore. Või kui koera paitada tahad, siis peaks samuti ikka enne omanikult luba küsima, sa ei lähe ju paitama suurt dogi või Tiibeti mastifit. Ja see ei tähenda, et väikest Jack Russelli kutsikat võiks minna katsuma, ükskõik kui sõbralik ta tundub. Kuidas peaks käituma möödakäijatega, kes kutsikast huvituvad? Siiani ma kellegi paitamist otseselt keelanud ei ole, kuid mulle tundub, et ilmselt peaks seda tegema hakkama?

Praegune postitus tundub võibolla veidi negatiivse alatooniga, kuid tegelikult on jalutuskäigud toredad ning me mõlemad naudime neid väga. Lisaks on ka iga päevaga progressi näha ja Lore on järjest tublim. 



Kolmapäev, 13. mai 2015

Kolmas koolipäev

Uskumatu kuidas kolmandat nädalat järjest saab olla kolmapäeviti nii halb ilm, aga see saab ainult paremaks minna, ma loodan :)

Mida õppisime?

  • "Keerutamine liikudes" - ise kõnnid selg ees ning koer teeb liikudes ringe ning tuleb käe järgi. Teed ringi annad põlvede juures maiuse ning astud sammu tagasi. Kordad umbes 5-6 korda. 
  • "Kaheksa liikudes" - kui varem tegime kaheksat seistes siis nüüd astud edasi. Proovisime seda ka kodus ning see tuleb kenasti välja. Lõpus pöörad koera ümber ühe jala ning liigud samamoodi tagasi.
  • "Kõrval (ilma jalaga taha astumiseta) - teed kohapeal pool ringi ning paned koera enda kõrvale istuma. Kui varem panid ise jala taha poole, siis nüüd seda enam ei tee. 
  • "Kõrval kõndimine" - Koer istub kõrval, ise astud sammu ning koer tuleb käe järgi kaasa. Astud sammu, paned koera kõrval istuma. Kordad tegevust umbes kolme meetri jooksul ja liigud tagasi, kuid harjutad koera nii vasakul kui ka paremal liikuma. Iga kord kui seisma jääd, paned koera istuma. 
  • "Kaks-kaks" - antud harjutus on vajalik näiteks näituseseisaku jaoks. Selleks on vajalik pisut kõrgemat alust. Tood koera ringiga aluse peale ning tood ta käe järgi esikäppadega maha, tagumised käpad jäävad aluse peale. Natalja küsis Lore soorituse kohta, kas me oleme seda ka kodus juba harjutanud :) (seda me loomulikult varem teinud ei ole). 
  • "EI"- paned maha koerale ahvatleva söögi (võileivad vms) ning jalutad sealt mööda. Kui koer tahab võileiva juurde minna, siis ütled konkreetse häälega EI ning vajadusel tõmbad rihmaga teda ära. Kui koer ära tuleb, siis kiidad ja annad maiust. Selle harjutusega läks Lorel raskesti, kuna ta ei soovinud väga isegi jalutada, vaid käis nina maas ringi ning otsis lihatükikesi ja muid põnevaid lõhnasid. Samas kui me linnas jalutame ja ta midagi enda jaoks meeldivat leiab ja ma EI ütlen, siis ta huvi siiski pigem kaob. Õnneks ikkagi enamvähem antud harjutus reaalses olukorras toimib. 
Mida veel harjutama peaks?
  • "Tagurdamine käte vahetamisega" - kui varem hoidsid koera nina all kahte kätt maiustega, siis nüüd peaks kordamööda ühe käe seljataha panema. Hiljem peaksid sirgelt kõndides koerale käskluse andma tagurda ja ta peaks selg ees kenasti liikuma, selleni läheb ilmselt veel aega.
  • "Kolistamine" - tegeledes koeraga peaks vahepeal keegi millegagi kolistama, olgu need siis potid-pannid või muud asjad. See hääl ei tohiks koera segada. Kui Natalja millegagi kolistama hakkas, siis Lore arvas, et see on mingi mäng ja tahtis veidi uudistada. Õnneks maiused aitasid ning huvi kadus. 
  • "Enda juurde kutsumine" - seekord tegime nii, et läksin päris kaugele ning kutsusin Lore enda juurde. Töötas väga hästi, jooksis kohe kui rihmast lahti sai minu juurde. 
  • "Sotsialiseerimine, segajatega harjutamine" - koeraga peaks harjutusi tegema teiste inimeste juuresolekul või mõnes veidi rahvarohkemas kohas näiteks lasteaia juures. Ma olen 100% kindel, et lasteaia juures ei teeks ta absoluutselt koostööd :D Lapsed meeldivad talle nii väga, et üks päev tõmbas ennast rihmast lahti, et ühe lapse juurde joosta. Täna Liidiat õues oodates unustas ta korduvalt isegi Love'ga kaklemise kui mõnda last nägi ja tegi kõik, et lapse juurde pääseda. Kui mõnda last näeb, siis ununeb tal kõik :) See oleks umbes sama, et ma üritaks teda õpetada Kristi läheduses (kui ta kõva häälega läheduses räägib), eriti siis kui Lore ei ole saanud veel Kristit tervitada. Ühesõnaga väiksed lapsed meeldivad talle umbes sama palju kui Kristi :)
  • "Püsivus" - koer peaks kenasti lamades/istudes ootama kui teised mööda kõnnivad/jooksevad ning mitte järgi jooksma. See on ka ülesanne, mis toimib ainult väga hea maiuse olemasolul. 
Maiusteks pean ma järgmisel korral erinevaid asju võtma. Ainult üks toit teda tund aega ei köida, isegi kui kõht on väga tühi. 

Kristi ütles täna, et Lore on paks! Ma ikkagi väga loodan, et põhjuseks oli vihmast kohevile raputatud karvkate. Ta siiani ei ole mulle isiklikult paksuke tundunud, aga tundub, et toidukoguseid tuleb veidi vähendada, kuna ta tihti jätab nagunii umbes veerand toidust alles. 

Lore lemmikkoht kinos on ilmselgelt IMAXi saal, iga kord kui saaliuksed lahti on ning me sealt mööda jalutame, jookseb Lore suure hurraaga saali. Viimase kahe nädala jooksul oleme seal hommikuti kvaliteedikontrolli teinud ning selles saalis on ju eriti tore treppidel kõõluda ja istmete all ennast peita ja võibolla isegi head paremat sealt leida. Täna saali joostes oli projektsionist just "Under the Sea" testimiseks peale pannud. Lore istus trepile ning vaatas kalasid väga põnevil ilmega (oleksid veel 3D prillid ka ees olnud!). Esimene filmielamus on tal seega samuti nüüd olnud (kuigi filmi sai vaadata ainult minutikese). Ka mina soovitan kõikidel seda filmi vaatama tulla, sest tõepoolest on tunne nagu ise oleksid sukelduma läinud ning mõne kala peale on ehmatused garanteeritud. Seega film on väga tõetruu ja põnev. 

Lisaks külastasid meid täna kolleegid Riiast ning kõik olid koerte pärast väga põnevil. Seda on ainult hea meel näha, sest suurte ülemuste pahameelt ju ei taha :) 

Kristi - kas tõesti paksuke?

Korralikul kinokoeral on ikka oma 3D prillid, Lore on oma isiklike IMAXi prillidega eriti rahul

Stiilinäide koerte narist Kosmoses

Pühapäev, 10. mai 2015

Nädalavahetus maal

Sõitsime Lorega reede päeval bussiga Mäosse, kuhu vanaema vastu tuli. Bussisõit läks üsna hästi kui välja arvata see, et Lorel oli jube palav. Õnneks oli buss üsna tühi ning me ei pidanud kellegi kõrval istuma ja sain Lore kotist välja võtta sülle. Terve tee oli ta üleval ning vaatas aknast välja, ma küll lootsin, et ta bussisõidu maha magab, aga kuna tööl olles ta enamuse ajast magas, siis bussis oli uni läinud ja põnevust oli ka piisavalt, et silmi kinni panna ei saanud. Bussijaamast sain talle vett ning Lore sai natuke muru peal möllata, enne auto peale minekut. 



Seejärel käisime korraks Paides ning siis läksimegi maale. Maal oli lisaks tavapärastele loomadele (5 kassi pluss koer) ka minu tädi kass. Peaaegu kõik loomad uudistasid Loret lähemalt või kaugemalt ning olid kergelt öeldes segaduses ja ei saanud aru, kes see nüüd siis siia toodi. Kõik nad kartsid teda, kuigi lõpuks hakkasid Lotte (vanaema koer) ning Kitty (tädi kass) Lorega ka mängima. Mängud olid üldiselt sellised, et kumbki jooksis Lore eest läbi ja ootasid, et ta neid taga ajaks, mida Lore ka väga nautis. 

Lotte ja Kitty tulid Loret uudistama

Lore nautis ka kogu seda vabadust, mis maal oli. Õnneks oli ka väga mõnus ilm kogu nädalavahetuse ning päike paistis enamuse ajast. Reede õhtul käisime koos Lorega minu täditütre juures külas, mis Lorele samuti meeldis, Helini poeg Tristan ning tema kaks sõpra olid Lorest nii vaimustunud. Kogu õhtu jooksul sai Lore palju lastega mängida ja möllata. Õhtu lõpuks oli ta nii väsinud, et enne koju jõudmist juba magas kotis õndsat und. 

Peaaegu terve laupäevase päeva tahtis Lore õues veeta, ma küll mõned korrad viisin ta tuppa, kus ta lihtsalt magama vajus. Pisut hädas olin ma tema söötmisega, kuna õigetel toidukordadel teda toit absoluutselt ei huvitanud, pigem leidis pidevalt õuest midagi, mida närida. Kuigi minu arvates sõi ta siiski kogu selle aja jooksul väga vähe. 

"See oks on palju parem kui hakkliha"


Väike portreepilt

"Mulla hunniku otsas on mõnus ronida"

Täna leidis Lore õuest ühe väga mudase poriloigu, kus sees oli tore plätserdada. Lõpuks oli ta üleni porine:

Porisena on mõnus päikese käes kuivada

Täna bussiga tagasi sõites oli buss täiesti rahvast täis ja paljud jäid seetõttu isegi bussist maha, õnneks ostsin mina pileti varem ära. Koha saime taha ritta keskele ning Lore hakkas kohe magama sättima. Samal ajal hakkas aga kõrvalt keegi kõvasti haukuma. Juhtusime ühe tüdruku kõrvale, kellel oli samuti kotis koer, kes tundis Lore lõhna ning nägi liikumist ning ehmatas ära. Ka Lore tegi selle peale paar haugatust, aga õnneks ta haugub nii harva, et jäi kohe vaikselt ootama, mis edasi toimub. Kuna haukumine järele ei jäänud, siis ütlesin tüdrukule, et ta oma koera kotist välja võtaks, mida ta ka tegi. Õnneks see rahustas koera maha kui nägi, et ohtu pole. Taskus olid mul ka pardiliha maiused, mida ma koerale pakkusin ja mis talle õnneks maitsesid. Lore jäi seejärel magama ning ärkas korraks bussisõidu ajal selle peale, et tal hakkas kotis jälle jube palav, seekord oli mul veepudel kaasas ja sain talle veidi vett anda, seejärel magas kenasti edasi.

Koju jõudes oli ta väga õnnelik, et nägi Otti ning veidi möllas ning vajus taaskord ära ning nüüd magab juba mitmendat tundi järjest, sest nädalavahetus on tema jaoks ilmselgelt liiga väsitav olnud :) 

Kolmapäev, 6. mai 2015

Teine koolipäev

Oi teine koolipäev oli nii palju keerulisem ja raskem! Eriti minu jaoks :)

Kui eelmisel korral olime vihma pärast siseruumides ja agility trennist eemal, siis seekord seal samal platsil õues. See tähendas ka rohkem "segajaid", eelkõige Kristi :).

Eelmisel päeval keetsin ja küpsetasin Lorele veise maksa maiuseks kaasa, kuna viinerid ja kotletid pidid olema liiga soolased ning mitte nii kasulikud koerale. Õhtul proovisin ka ühe tükiga, kuidas Lorele maitseb ja maitstses väga! Täna trennis sobis algselt ka, kuid kui natukene seda saanud oli, siis enam ei huvitanud. Lore oli nagu kurt, absoluutselt ei kuulanud mind ning tahtis joosta teisele poole platsi, esiteks Kristi juurde kui tema häält kuulis ja teiseks suuremate koerte juurde, sest nemad on ju nii põnevad ja toredad! Lisaks tundus talle ka palju huvitavam see, mida teised kutsikad tegid. Õnneks pakkus Natalja talle pihvi, millega tähelepanu jälle endale sain, seega saime kõiki harjutusi kenasti edasi teha. Kohe kui mul Lore tähelepanu oli, siis tegi ta kõiki harjutusi kaasa ja sai väga hästi hakkama.

Mida seekord õppisime?
"Kaheksa" - ehk siis koer peab ümber jalgade kaheksat tegema (käega peab ette näitama).
"Kõrval" - näitad käega poolkaart ja tood ta enda kõrvale (jalg peab veidi tagapool olema) ning seejärel paned istuma ja astud tema ette.
"Lama" - see käis meil väga lihtsalt, sest see käsklus on juba selge.
"Lauale tõstmine" - see on oluline arsti juures ja näitustel käimiseks. Lore oli üsna kenasti paigal ning lasi ennast võõral katsuda.
"Kohale jäämine" - näitad koerale puuri (puuri uks on eest ära võetud) ja tõused ise püsti ning võimalusel astud sammu eemale, kui koer hakkab välja tulema, siis paned uuesti maiuse puuri ja ütled "koht".

Järgmisel korral peame kaasa võtma ka karbi sees oleva võileiva (loodetavasti ei unusta ma seda ära).

Mängimine on trenni ajal samuti oluline, kuid sellest on Lorel väga ükskõik, maiused huvitavad ikka palju rohkem kui see, et ma mingi mänguasjaga ta nina all vehin.

Täna sai Lore ka uue vaktsiini, natuke rabeles, kuid kõik läks hästi.

Hiljem läksime taaskord metsa jalutama, alguses olid jällegi ainult kutsikad, kuid hiljem ühinesid ka teised ning siis oli lõbu laialt, sest sai Lumi ja Lexiga kaevama minna ja teistel sabas joosta.

Nüüd on Lore aga sügavas unes ning täna tuleb rahulik öö :)

Lisaks käis täna taaskord Love Lorel Kosmoses külas ning lõbu oli laialt! Mina olin hädas ainult nende magama saamisega, kuid lõpuks õnnestus ka see, kuna mõlemad olid megaväsinud. Seejärel jalutasin mõlema koeraga Liivalaia Swedbank'i juurde ning see oli päris naljakas, sest mingil hetkel nad susserdasid oma rihmadega ning olid puntras ja vahepeal otsustasid mõlemad erinevates suundades minna. Kõik möödakäijad olid ka väga elevil.

Täna oli veel selline tore olukord, kui üks ema koos oma kahe lapsega hakkas kinno minema ning kohe kui Lore neid lapsi nägi, siis oli vaja nende juurde joosta. Lapsed olid samuti põnevil ning tulid lähemale. Lore aga hüppas ühe tüdruku pükstele, mille ta ära määris, tüdruk paitas koera ning pöördus, siis ema poole. Mina ehmatasin ära, et tüdruk kurvastab oma mustade pükste pärast, tema aga ütles emale "ma sain seda koera paitada!" ja oli väga õnnelik :) (seekord meil vedas).



Uue mänguasjaga õues on nii tore!
Lore ja Love Kosmoses. Üritasin Marise abiga neist kõrvuti korralikku pilti saada, aga ega see väga ei õnnestunud, siin on kolm parimat (umbes kolmekümnest pildist):




Pühapäev, 3. mai 2015

Pildimaterjali ja video

Lorel on mõnus pikk nädalavahetus olnud, ka vihma käes oli tõeliselt vahva õues ringi joosta. Teda ei häirinud märg rohi ega räästast jooksev vesi, vastupidi - see ju pakkus palju rõõmu!

Laupäeval olid nad Otiga koos kahekesi pikemalt (kui 10 minutit) kodus. Ma ise ei olnud küll kindel kui hästi neil läheb ning kas nad saavad omavahel kenasti hakkama. Kuid koju tulles olid nad mõlemad väga rõõmsad. Ma isegi korraks mõtlesin, et Lore pole minu peale kunagi õnnest "segi" läinud, kuigi palju teiste puhul on ta väga õnnelik kui neid uuesti näeb. Ilmselgelt oli põhjus selles, et ta oli kogu aja ju minuga veetnud, nii tööl kui ka kodus. Nüüd kui paar tundi Otiga oli, siis nägin temas seda rõõmu, mis ta ka teistele jagab taaskohtudes. (Rumal mina, et üldse mõtlesin, et miks ta minule oma ülevoolavat rõõmu jaganud pole). 

Järgmise nädalavahetuse veedame maal, kus saab kohtuda kolme uue kassi ja ühe koeraga. Maal Lorele kindlasti meeldib, sest seal saab mürada Lottega (vanaema koer) ning Marteniga (tädipoeg). Kõikide lastega on Lorel alati meeletu soov ringi joosta, juba kaugelt neid nähes tahab mängima minna. Kindlasti veel rohkem meeldib Lorele maal olev vabadus joosta suures aias. Ainult, et minu jaoks saab sellest suhteliselt korralik kadalipp. Nimelt peame maale umbes tunnike bussiga sõitma ning ma ei ole kindel, kui rahulikult Lore transpordikotis aega veeta tahab ja kuidas pissitamistega saab, kas koer kannatab kogu bussisõidu ära? Igaljuhul loodan parimat ja üritan tööjuurest enne tipptundi ära saada, et buss liiga täis ei oleks. 

Siit aga mõned vanemad ja uuemad pildid: 
Seisupiltidena kasutasin ka Kristi pilte. Kahju, et ma temast üksinda korralikku uut seisupilti teha ei saanud.

Seisupildid 22.03.15, 28.03.15 ja 19.04.15

Uus pilt kahest sõbrast 01.05.15

01.05.15
Lore ja Ott 03.05.15
Üks tore video Lorest: output_zero.mp4