Laupäeval käisime Lorega hommikul Hirvepargis jalutamas ning natuke trikke harjutamas. Park oli mõnusalt tühi ning Lore sai ilma rihmata jalutada ning kooliks harjutada. Seejärel läksime koju, et Lore saaks teha ühe mõnusa uinaku enne kooli metsa minekut. Liidia ja Siim võtsid meid kodu juurest peale ning sõitsime kooli juurde. Kristi juba ootas ning koheselt ühines meiega ka Tiina. Jalutuskäik oli mõnus nagu alati, Love ja Lore mürasid korralikult ning jõe äärde läksime ka piibelehti korjama, mis mõnusalt vaasis lõhnavad nüüd. Love arvas seal, et võiks minna ka ujuma ning oleks päris kõrge kallaku pealt alla kukkunud, õnneks sai Liidia ta kinni püüda ning midagi halba ei juhtunud. Kuna Liidia ja Siim tagasi Tallinnasse ei sõitnud, siis esialgu oli plaan bussiga tagasi minna, kuid meil vedas ja saime Tiina ning Sveni auto peale, enne käisime ka veel Kristi juurest läbi, kus Lore rõõmustas Trevorit, kes oli veendunud, et Lore tunneb ta ära :).
Täna käisin mina Jack Russellite erinäitust vaatamas Kalevi staadionil, kuhu tulid ka Nele ja Allar lastega. Neil on plaanis kunagi samuti endale Russell koju võtta kui lapsed juba suuremad on. Lisaks kohtusin ka Heleni ja Lukaga, kes näitusest ise osa ei võtnud. Lore oli samal ajal kodus koos Otiga ning tundus, et enamiku aja nad magasid, sest suurt kaost mind õnneks ees ei oodanud. Näitus oli minu jaoks väga põnev, Kristi seletas ära ka kuidas süsteem toimib. Tundus, et kohtunikule läksid peale pisut suuremad ja pigem karmikarvalised Russellid. Koju tulles võtsid mind vastu kaks väga õnnelikku loomakest ning seejärel läksime Lorega Kadrioru parki jalutama. Lasin tal ilma rihmata jalutada ning ta oli väga tubli, palju maha ei jäänud ning peamiselt jalutas ilusasti kõrval. Inimesed olid küll nö segajad, kuid iga kord kui keegi lähemale jõudis, siis võtsin ta tähelepanu endale ning üldiselt Lore kellegi juurde ei jooksnud, mida ta muidu rihmas olles ikka teha üritab (võimalik, et asi oli ka selles, et ta päeval üksi kodus oli ning nüüd ei tahtnud mind silmist lasta). Isegi kui ta mõne lapse juurde jooksma hakkas ja ma talle "ei" ütlesin, siis jäi ta koheselt seisma ning tuli minu juurde tagasi. Lisaks õppisime veidi trikke, eriti tore oli, et tal tuli ka välja keerutamine nii, et mina seisin püsti ja näitasin ainult näpuga ja ütlesin "keeruta" (pole vaja lisada, et nii ta üle ühe ringi ei teinud, sellegipoolest on see edasiminek). Siis aga hakkas jubedalt paduvihma sadama ning hakkasime kodupoole liikuma, õnneks oli mul ka rätik kaasas, et ta ära kuivatada. Transpordikoti otsustasin seekord koju jätta, aga õnneks püsib ta ühistranspordis ka süles väga kenasti.
Nüüd läheme teeme veel ühe hilise jalutuskäigu Hirvepargis koos Katriiniga, sest tundub, et pikast päevasest magamisest on Lorel veel energiat piisavalt.
Pilte mul seekord kahjuks ei ole, seega tuleb leppida pildivaba postitusega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar