Pühapäev, 24. aprill 2016

24.04 Maardu agility võistlused

Täna olid Maardus jällegi agility võistlused, kus kõik Snow Starid kohal olid.

Seekord olime Lorega kolmandana stardis ning kergelt öeldes, meil hästi ei läinud. Esimesel rajal saime DSQ'i, kuna saatsin koera tunnelisse ning jooksin eemale, see tähendas aga kahjuks seda, et koer läks valest tunneliaugust sisse. Esimesel rajal oli aga Lore hoog väga hea, kuid kahjuks seekord pidime leppima minu kiirustamisest tuleneva pusserdamisega.

Teisel rajal oli aga Lore üsna aeglane ning korralikult hoogu üles ei saanudki, põhjuseks võib olla see, et algus oli üsna raske, kuna pidime tegema teiselt tõkkelt tagasi pööramise ning sealt edasi tunnelisse ja tõkkele, mille järel valssimine võttis taaskord hoogu maha. Lore jäi teisel rajal neljandaks ajaga 27.95 ja kiirusega 4,65 m/s.

Teise koha said aga Lewi ja Kristi ning lastevõistlustel said Sander ja Leen samuti teise koha. Väga tublid!

Alati ei saagi me Lorega olla esikolmikus, aga päris 10ndat kohta ma ka ei lootnud. Järgmisel pühapäeval on Terjerite meistrivõistlused ning siis on enamasti A0 mini klassis kõik Jack russellid (ainult üks Austraalia terjer), lisaks on enamus russellitest Lexberryd, seega loodetavasti tuleb tore võistlus (või vähemalt toredam kui tänane ja soperdused loodan ka ära unustada).



Kenya Lorel külas

Nagu eelmises postituses juba juttu oli, siis tuli kolmapäeval külla Kenya. Kenya on amstaffi kutsikas, kellega Lore saab päris hästi läbi. Lore näitas alguses ära, kuhu võib minna ja mida tema arvates teha võiks. Koos käib neil korralik möll ning mäng näeb välja nagu korralikele terjeritele kohane - hambad on põhilised.

Üldiselt on Kenya väga tubli olnud, öösel magab rahulikult ja tänaval jalutades käitub samuti hästi. Ainukeseks probleemiks on olnud maha pissimine, kuid eks see ole kutsikate värk ka.

Neljapäeval olid mõlemad tööl kaasas ning hommikune fuajees jooksmine väsitas neid piisavalt. Alguses ei leidnud Kenya kohta, kus magada, kuid peagi leidis endale sellegi. Pärast tööd läksime Kristiga metsa jalutama. Kenya põhiline tegevus on Yes'ilt okste ära võtmine. Laupäeval käisime Kassisaba kevadpäeval, mis Kenyale ei meeldinud, tal tekkis suurest rahvamassist väike paanika ning kiunus ja tiris päris korralikult. Pärast seda käisime Marise juures ning seejärel Kristi ja koertega uuesti metsas. Laupäevaks oli Yes juba nii julge, et proovis pulka Kenya käest isegi ära võtta.

Täna hommikul oli varajane äratus, kuna meil olid Maardus agility võistlused, kuid sellest pikemalt uues postituses.




Trennid

Enne teisipäevast trenni leppisime Mariliniga kokku, et ta tuleb trenni meid pildistama. Pilte veel kahjuks näinud pole, sest Marilin läks ise reisile ja ei ole jõudnud neid mulle veel saata. Kosmosesse jõudis ta varem, et jõuaksime enne jalutada ka. Õnneks olime valmis juba siis kui Natalja saatis sõnumi, et kas saame varem ka tulla, kuna kuuesest trennis oli kaks koera vähem. Seega läksimegi juba kuueks. Alguses oli ilm mõnus, kuid vahepeal hakkas vihma sadama, seega pilte palju ei saanudki.

Natalja saatis rajaskeemi juba esmaspäeva hommikul, seega rada oli selleks hetkeks juba selge. Vaatasime veel üle ning jooksime kahes osas, seejärel ka rada pikalt. Lore hoog oli kiire ning tuju samuti hea. Pärast trenni tuli ka Kristi jalutama ning tegime veel mõnusa jalutuskäigu.

Kolmapäeval tegime enne trenni ühe jalutuskäigu, seejärel vaatasime A3 rada ning jäime enda trenni ootama. Kristi tegi meile jällegi päris kiired rajad. Ka kolmapäeval oli Lorel päris hea hoog. Pärast trenni veel jalutuskäik ning seejärel läksime Marilini juurde, et peale võtta Kenya, kellest sai kümneks päevaks hoiukoer. Õhtul käisime veel ka Kosmosest läbi, kuna seal oli töötajatele väike istumine/filmi vaatamine planeeritud. Lõpuni me ei jäänud, vaid enne filmi vaatamist läksime koju ära.

Pühapäev, 17. aprill 2016

16.04.2016 Mitteametlikud agility võistlused Leader koertekoolis

Laupäeval oli Lorel hommik päris igav, käis ringi ja otsis endale tegevust. Lõpuks kui ütlesin, et davai lähme, siis hakkas tal jube kiire. Talle ei meeldi eriti autoga sõita, pigem tahaks igale poole jala minna, laupäeval hüppas aga vabatahtlikult autosse ja oli valmis startima. Koertekooli juures saime kokku Heleni, Sandri ja Leenuga. Tegime kiire jalutuskäigu, registreerisime ennast ära ja asusime ootama.

Seekord osales ka Sander Leenuga lastevõistlusel, näitasime talle raja ette ning asus harjutama. Ta oli väga tubli arvestades veel ka seda, et trenni oli teinud ainult ühe korra. Ka lastel oli kaks rada, esimeses läks Sandril veidi järg käest, aga kõik elasid talle kaasa ning tuli ka puhas rada. Teisel rajal lendas kohe esimene tõke maha, sest koer oli stardis liiga lähedal, sellegi poolest sai ta kuue lapse seast kolmanda koha ning tulevikulootuse auhinna!

A0s osalesime meie Lorega ning Helen Leenuga. Ma jooksin teisena seega seekord teisi eriti jälgida ei jõudnud, et kus midagi teisiti tegema peaksin. Esimeses rajas oli üks koht veidi raskem, kus pidi päris kiirelt koerast ette jõudma ja valssima, rada õppides küsisin veel Natalja käest nõu, kuidas tegema peaks, ülejäänud raja õppisime iseseisvalt. Õnneks tuli see koht väga hästi välja ning jõudsin Lorest ette. Teise raja õppimise ajaks jõudis kohale ka Kristi, kes meile rada näitas. Ka teises rajas pidi pärast ühte tunnelit kiirelt valssida jõudma ja õnneks saime selle ka tehtud. Seega taaskord vedas ja esimene koht. Kuna seekord agilitykoerast kohe tulemusi näha ei saanud, siis oli lõpuni üllatuseks, mitmendaks me jäime. Helenil ja Leenul tuli aga kahjuks esimesel rajal DSQ ning seetõttu jäid nad auhinnalisest kohast ilma.

Esimene jooks:


Teine jooks:










Trennid

Teisipäevast trenni viis taaskord läbi Oksana ning rada oli päris mõnus. Lore hoog on endiselt hea ning meel rõõmus. Enne ja pärast trenni tegime ka väikesed jalutuskäigud. Rada oli päris mõnus ning esmaspäeval saime ka raja skeemi, mille järgi jooksime. Rada harjutasime kolmes erinevas lõigus ning lõpetuseks tegime ka terve raja. Püsivust enne jooksu veel eriti ei ole, kuid eks sellega peame tööd tegema, sest kui pärast trenni seda harjutame, siis on püsivus väga hea juba. Saan piisavalt kaugele minna ning veidi isegi hüpelda ilma, et Lore järele jookseks, siis töötab võlusõna "võib".

Kolmapäeval tegime enne agilityt Natalja rühmaga näitusetrenni, Lore sai teiste kõrval liikumise ja seismisega taaskord kenasti hakkama. Väga harva avastab, et kellelegi võiks halvasti ka öelda. Näitus on meil õnneks alles mai keskel, seega harjutada saame veel piisavalt.


Peale seda tegi Kristi kiireid jooksuradasid, kus kiirustamisega soperdada ka sain.. Sellegi poolest oli Lore tubli ning jooksis hea meelega. Ka Sander proovis Lorega joosta, mille üle Lorel eriti hea meel oli. Lisaks tegi Martti trenni lõpus seisupildi.

SLAAAAALOM! 
SLAAAALOM!!!


Neljapäeval käisime Kristi juures jalutamas, Lore võttis vahepeal mõne metslooma lõhna üles ja kaotas selle käigus ka kõrvakuulmise, õnneks suutsime Kristiga kahekesi piisavalt palju häält teha, et ta mõnda lompi ujuma ei läheks. Jalutuskäigu tegime aga lühema kui tavaliselt ning kiirustasime mõlemad linna poole.

Pühapäev, 10. aprill 2016

Võistlused TAKOs 10.04.16

Täna olid meil võistlused TAKO hallis. Hommikul võtsime peale Hestri ja Lewi ning suundusime Maardusse. Koheselt nägime ka Helenit ja Leenu, kes meile vastu kekslesid. Lore läks nendega jalutama, mina sisse asju sättima ning registreerima. Kristi oli juba varakult toimkonnas plusspunkte kogumas. Seekord olid osalemas kõik Snow Star'id ja kõik olid väga-väga tublid.

Seekord oli aga enne võistluseid juba räägitud, et enam keegi stardis koera kinni hoida ei tohi, vaid tuleb ise ta püsima saada või lendstart teha. See tekitas kõige rohkem seekord pinget, sest kui Lore suudab trennis niisama harjutades väga kenasti tõkke taha püsima jääda, siis rada jooksma hakates see kahjuks veel ei toimi. Enne esimest rada isegi väga suurt probleemi ei olnud, kuna kohe pärast esimest tõket tuli tunnel ning vahetus tuli alles pärast seda. Teisel rajal oli aga kohe pärast kahte esimest tõket vaja eestlõikamist või valssi teha, kuid seekord oli Lore kiire ning see jäi meil tegemata, seega tegin olukorra parandamiseks tagantlõikamist ja see tuli suurepäraselt välja. Nii hästi, et petsin teised äragi, kes arvasid, et nii oligi plaanis. Lisaks olid ka radades mõned üksikud out'id, mis samuti rada veidi keerulisemaks muutsid, kuid õnneks probleeme ei tekkinud :)

Esimese raja kokkuvõttes tuli teine koht Lewile ja Hestrile ajaga 21.82, kiiruseks 4.81 m/s, kolmandad olime  meie Lorega ajaks 22.20 ja kiiruseks 4.73 m/s, neljandad Love ja Liidia ajaga 23.25, kiirus 4.52 m/s ning kuuendad Leen ja Helen ajaks 26.28 ja kiirus 4.00 m/s. Kõigil puhtad rajad!

Teisel rajal tulime teiseks meie Lorega, aeg 23.47, kiirus 4.64 m/s, viiendad olid Love ja Liidia, aeg 24.93, kiirus 4.37, Leen ja Helen olid seitsmendad ajaga 26.72, kiiruseks 4.08. Lewil ja Hestril tuli ühes kohas väike viga sisse ning DSQ. Teine rada oli ka oluliselt raskem kui esimene, kuid sellegi poolest olid kõik taaskord väga tublid!

Kokkuvõtlikult olime meie Lorega aga esimesed! Poodiumil olid ka Love ja Liidia teisel kohal. Leen ja Helen jäid napilt sealt välja ning said auväärse neljanda koha. Lewi ja Hester said 9nda koha. Kokku oli A0 minide klassis 19 koera, seega suurepärane tulemus kõigil! Kui autasustamine ära oli olnud ja koer juba uuesti pesas, siis hüüti välja ka tulevikulootus ning ka selle karika saime meie Lorega :)

Ja loomulikult on ka väga oluline fakt, et täpselt aasta tagasi 10.04.2015 tõin ma Lore koju! Selle aasta jooksul oleme ikka väga palju jõudnud korda saata ning võit justkui oligi selle krooniks, sest tegelt olen tuhat korda rohkem sellest võitnud! Taaskord on vist see koht, kus tuleks Kristit selle eest tänada, aitäh-aitäh-aitäh!!! :)



Pärast võistluseid läksime Kristi juurest läbi, võtsime koerad ning läksime metsa, ka Helen liitus meiega. Jalutuskäik oli mõnusalt pikk ning lõpetuseks otsustas Lore, et võitu tuleks tähistada mudamulkas jahti pidades. Seega sain koju viia üleni porise koera ning mul vedas, et bussiga koju minema ei pidanud :D

Pildil tundub isegi puhas... :)

Tegemised

Teisipäeval saatis Natalja taaskord raja skeemi, vaatasin enne trenni üle ning platsile minnes on koheselt teada, mida oodata. Minule selline süsteem meeldib. Seekord tegi meile trenni Oksana, kuna Natalja oli kutsikakoolis, teisel pool platsi. Rada oli päris mõnus, mõni koht veidi keerulisem ka. Lorel oli päris ok hoog sees ning tuju hea. 


Kolmapäeval käisime enne trenni Kristiga jalutamas ning seejärel vaatasime A3 rada, see oli küll päris keeruline. Nataljal oli samal ajal näitusekoolitus ning kuna Lorel on kuu aja pärast näitus tulemas, siis käisime meie seal ringis Lorega samuti. Lore käitus väga kenasti ning teda ei häirinud teised suured koerad, kes ringis olid. Seismine ja liikumine tulid hästi välja ning lisaks panin ka lauale ta seisma, segavaks faktoriks oli lauale pandud terve kotitäis pihve. Korraks oli ta ka sellest häiritud, kuid õnneks sain kiiresti tähelepanu uuesti endale ning ta seisis väga okeilt. Seejärel jätsin ta uuesti puhkama, kuni meie trennini. Kristi tegi meile korralikud jooksurajad ning liduda saime palju. 

Neljapäeval käisime Rohuneemel jalutamas ja reedel võtsin kaasa Marilini koos kutsikatega ning läksime Randvere kooli juurde jalutama. Kristi, Martti ja Helen tulid samuti sinna. Kuna Marilinil olid kaasas kaks amstaffi kutsikat, siis Lumi oli alguses päris kuri, soov neid paika panna oli väga suur. Lisaks oli ka Yes segaduses, et mismõttes võetakse kõik oksad talt ära ja kätte ei saa. Pärast seda olid koerad (eriti kutsikad) päris väsinud ning tulime minu juurde. Peagi saabusid ka Kristi, Martti ja Trevor, et natuke liike tähistada. Väga mõnus õhtu oli igatahes :) 

Diva, Kenya ja Lore
Lore puuril oli ka lööki, isegi amstaff mahub russelli puuri :)

Pühapäev, 3. aprill 2016

Nädalavahetus

Laupäeva hommikul kutsus Marilin meid enda juurde maale - Kuusikule. Kuna ilm oli väga mõnus, siis ega meil muud üle ei jäänudki kui asjad pakkida ja rongile istuda. Marilin tuli rongile vastu ning läksime tema maakoju tööd tegema. Lorel oli väga palju uudistamist ja lisaks sai ta päris palju põllu peal ja kivide vahel kaevata ja hiiri otsida. Pärast riisumist läksime metsa ja põllule jalutama, ruumi oli niii palju, eriti arvestades sellega, et osa teest oli lennuvälja põld. Lore jooksis seal nagu segane ning nautis täiega vabadust.

Muidugi ei jätnud me ka pildistamise võimalust kasutamata, seega taaskord tuleb pikk pildirodu. Ainult, et Lore arvates oleks pidanud oluliselt vähem poseerima ja rohkem jooksma. Lisaks sai Lore tutvust teha kanadega, oleks ta ainult kanaaedikusse pääsenud! Ühel hetkel kanu uurides hakkas tema pea kohal puuris üks jänes hüplema ja oi seda ehmatust! Muidugi oli tal selle kohta oma arvamus ja see oli väga vali. Seega saime ikka mitu-mitu minutit ta karjumist kuulda, kuni ma ta sealt lihtsalt ära võtsin. Lisaks sai ta tutvuda ka ühe kassiga, kes pidevalt urises ta peale, sellest ei saanud aga Lore aru, et miks ta nii kuri on kui võiks pigem mängida. Seda aga õnneks või kahjuks ei juhutnud, sest kass ei arvanud sellest midagi.