Pühapäev, 28. veebruar 2016

Cesar Lorel külas

Cesar on käitunud nii tööl kui kodus väga-väga eeskujulikult. Lorel on sõna kuulmisega oluliselt suuremad probleemid kui Cesaril (st Cesaril ei olegi probleeme). Neljapäev ja reede sai ta proovida kontorielu ning olenemata sellest, et akendest on palju liikumist näha ning kontoris käib palju inimesi, siis ei ole Cesaril sellega absoluutselt mitte probleeme. Enamus inimestest ei tee ta väljagi, kes kontorisse tulevad ning kui mina kuhugi lähen siis ei trügi ta ka kaasa, kuigi teab, et kohvikus on söövad inimesed :). Kuna reedel oli kinos konverents, siis oli äratus 5:30, mõlemad koerad keeldusid öösel ärkamisest ning tulid pesadest välja alles siis kui ma olin juba pesemas käinud, söönud ja ennast valmis sättinud, seega said nad oma hommikusöögid ja läksimegi tööle. Hommikul oli fuajees palju korraldamist ja sättimist ning seetõttu said koerad korralikult varahommikul juba möllata ja inimesi rõõmustada. Pärast seda läksime Marilini juurde, kellel oli külas kaks amstaffi beebit, Lore ei arvanud sellest mitte midagi, tema arvates ei tohiks Marilinil selliseid kohmakaid külalisi olla. Cesar oli aga päris rõõmus ja sai isegi mängida.

Laupäeval käisime Marilini ja amstaffidega taaskord jalutamas ja kui tänaval kohtusime, siis oli Lore juba selle faktiga leppinud ning käitus väga hästi. Meil õnnestus ka tühja aedikusse minna, kus nad kõik neljakesi ringi jooksid ja mürgeldasid. Lore õnn oli aga täiuslik alles siis kui keegi talle lund näkku viskas.

Täna tulid linna Helen ja Leen kellega Kalamajas jalutuskäigu Tali poodi ette võtsime. Uksel oli silt koera ja südamega, seega otsustasime hulludega sinna sisse ka minna. Ütleme nii, et Lorel ja Leenul õnnestus kõik teised külastajad minema peletada. Helen korvas poele selle puudujäägi jalanõude ostmisega, seega müüjad pahased ei olnud. Pärast seda läksime Toompuiestee koerteparki, kus pidi olema Russellite "koosolek", ütleme nii, et Lore ja Cesar käitusid nagu kaks põrgulist, Leen aga nautis samal ajal teistega jooksmist. Meie mõõt sai aga siis täis kui aedikusse ilmus suur hulk "kindlasti mitte Russelleid", alustades bokseritest lõpetades mastiffitega, seega otsustasime sealt lahkuda. Lorel oli isegi paar hetke kui ta ühegi koeraga ei tõrelenud, need hetked olid siis kui ma talle lund viskasin. Tundub, et lume viskamisega unustab ta ka suurimad vaenlased ära - ehk suured võõrad koerad. Seega jalutasime veel Balti jaama, et Ingiridiga korraks kokku saada ning pärast seda tulimegi koju.

Natuke ka Cesari kommetest külas:

  • Diivanile ei tule ka siis kui Lore siia mõne kondi tema eest peitnud on.
  • Aias jookseb kenasti lahtiselt ringi ning kohe kui enda juurde kutsun, siis tuleb suure hooga. 
  • Linnas jalutades on ta päris kaval. Selleks, et iga maja nurga või posti peale lasta kasutab ta võimalust ette joosta ja siis veidi maha jääda. 
  • Kui linnas mõni koer vastu tuleb, siis on mõlemad korralikult turjad püstiselt tõrelemas (musklid on mul varsti väga tugevad). 
  • Lore puur on parim mõnusaks uinakuks, enda puurist ei taha ta midagi kuulda.
  • Lorega mängib ainult siis kui Lore alustab ja väga tähelepanu nõuab. Urinat kuuleb selle käigus ainult Lore suust. 
  • Cesar on kõigi inimeste suur sõber. 

Pildimaterjali külaskäigust ka: 





























Laupäev, 27. veebruar 2016

Teisipäevane trenn ja Eesti Vabariigi aastapäev

Sel nädalal oli ainult teisipäevane trenn. Alustuseks jalutasime metsas Heleni ja Mareki ning Lore, Leenu ja Cesariga. Seekord otsustasin Lore kaasa võtta, kuna on näha, et motivatsioon on jällegi tõusnud, seega katsetasin kuidas läheb. Kuna tööpäev oli poolik, siis Lore tööle kaasa ei tulnud ning puhkas kodus.

Trennis oli Lore tubli ning jooksis üsna hästi, rajad olid aga keerulised, seega tuli päris palju ette minu poolset susserdamist. Tegime kahte erinevat rada ning kuna trenniajad olid paljudel muutunud aastapäeva tõttu, siis hiljem trikitama me ei jäänud. Teha jõudsime veel ka slaalomit, poomi, A-tõket ja kiike. Seekord proovisin kiike koos tõkkega ning hoog oli väga-väga hea. Loomulikult tuli trennis ette ka Lore poolset diivatsemist ning mõnes kohas oli hoog veidi väiksem, kuid seda õnneks üsna vähe. Lisaks rääkisin Nataljale Lore viimase aja uutest kiiksudest, nimelt keeldus ta üsna pikalt kausist ampsugi võtmast ning lükkas kausi tihti ninaga peitu. Sealjuures kiunub ta mõne piiksuga mänguasjaga mängides, seega ütles Natalja, et need "sümptomid" on ebatiinuse järgmised etapid. Mul on kergelt selline tunne, et kui kogu see ebatiinuse nali ära lõpeb, siis on juba vaikselt uus jooksukas tulemas. Emaste koerte värk :)

Kolmapäeval oli Eesti Vabariigi aastapäev ning sel puhul oli meil Heleniga plaan minna paraadi vaatama. Helen&Co jõudsid veidi enne minu juurde ning lisaks tõid mulle ka Cesari puuri, toidu ja muu kraami, kuna Cesar kolis nädalaks meile elama. Paraadil käitusid koerad üldiselt üsna kenasti, teisi koeri nähes oli muidugi vajalik ka väike ülbitsemine. Lore jaoks oli täielikuks hitiks lumega mängivad lapsed ja see oli täiesti vastastikune reaktsioon. Lapsed voolisid aga lumepalle ja Lore järjekindlalt hävitas neid. Pärast paraadi tegime kiire jalutuskäigu pargis ja läksime Pööblisse sööma. Toidud olid väga maitsvad, kuigi ooteaeg oli üsna pikk. Koerad põõnasid vaikselt laua all ning käitusid kenasti, kuni kõrvallauda tuli üks paarike koos Prantsuse buldogiga. Ütleme nii, et nad leidsid endale väga kiiresti uue laua. Pärast söömist oli mul aga Mariliniga kokku lepitud kinno minek, seega viisin koerad koju ja jätsin nad puuridesse, kus nad rahulikult magasid.


Pühapäev, 21. veebruar 2016

Väga tegus nädal

Nagu pealkirjast ka näha on, siis on olnud see nädal väga kiire. Kuigi nädal algas minu jaoks palavikuliselt. Esmaspäev oligi täielik puhkus ning võtsin haiguspäeva. Esmaspäeva õhtul käis Marilin Lore energiat kulutamas väiksel jooksuringil, kuigi sünnipäeva hommikul oli Lore siiski ülienergiline. Teisipäeval käisime ka tööl, kuigi enesetunne just kõige parem ei olnud, aga arenguvestlused olid juba bookitud ja läbi tuli need viia. Alustuseks sai Lore teisipäeval ühe töökaaslase käest paki maiuseid ning ise "jagas" kommi. Seejärel oli trenni eelne puhkus ette nähtud, kuni Natalja mulle ise kirjutas, kuna Kristi rääkis, et ma päris terve ei ole, seega leppisime kokku, et teeme trenni neljapäeval. Seega Lorel oli võimalus oma sünnipäev veeta pidevalt möllutades (mida ta siiski täielikult ei kasutanud). Pärast tööd otsustasime Mariliniga, et ta teeb Lorest mõned pildid pargis sünnipäeva puhul.

Kolmapäeval oli Lorel kodune päev, kuna trenni läksime seekord Kadiga. Trennis oli Lore päris tubli, kuigi minul endal oli pea suht uimane ning see kandus veidi ka Lorele edasi. Rajad oli päris kiired ning liduda saime korralikult.

Neljapäev oli Lorel samuti rahulik päev, kuna õhtul oli asendustrenn. Keegi sel korral jalutama ei tulnud, seega läksime Lorega Teletorni juurest läbi metsa jala kooli juurde. Lore oli terve tee väga lootusrikas ning vaatas väga hoolikalt ringi, et millal siis teised koerad vastu tulevad?! Trennis oli seekord ka Lewi koos Henriga ning nad said suurepäraselt hakkama, kuigi tavaliselt jookseb Lewiga Hester. Teised trennilised küsisid vahepeal, et selle koeraga jookseb ju väike tüdruk muidu?! Aga Henril pidid asjatundjate sõnade kohaselt agility jooksmiseks loodud jalad olema ja nad arvasid, et see pere peab ühe koera veel juurde võtma, soovitatavalt kiirema :D. Trenn oli muidu päris mõnus ning pärast agilityt tegime veel Lorega trikke, Lore tuju oli agilitys isegi parem kui trikkide tegemisel, mis on esmakordne. Natalja kiitis teda samuti ning lisaks tuli meil jutuks kontaktide võtmine ning tema ei uskunud, et Lorel kontaktidega probleeme võiks olla.

Reedeks oli mul Nataljaga kokku lepitud, et läheme Kopli Noortemajja, kus tema ning mõned veel näitavad kuulekust ning meie Lorega teeme trikke. Seega võttis Natalja mind töö juurest peale. Esinemine läks meil täitsa hästi, kuigi alguses ei meeldinud Lorele teised koerad ning hiljem segasid täielikku tähelepanu lapsed. Sellegi poolest tegi ta kõik vajaliku ära, hiljem said lapsed koertele maiust anda ja pai teha, pärast seda oli Lore nagu väike pallike, sest ilmselgelt ei keeldunud ta ühestki maiusest ning oli väga ablas kõike vastu võtma. Ilmselt oli selle mõjutuseks ka teised koerad, kes kõrval maiuseid said.  Lisaks pean kiitma Lore keskendumist kui alguses ja lõpus koertega laste ees seisime, siis istus ta viielisena mul kõrval ning ka grupipildile sain ta laste ette, teiste koerte kõrvale istuma ja lamama panna (lisaks ei häirinud teda ka see, et lapsed salaja selja tagant pai tegid). Pärast esinemist said koerad veel ka paki maiuseid ning meid kostitati kringli ja kohviga. Umbes pool tundi pärast koju jõudmist kirjutas Natalja, et meid kutsuti juba ka Viimsisse suve alguses esinema :). Natalja rääkis ka, et märtsis toimuvad Tako hallis agility võistlused ning ütles, et soovitab mul registreerida Lore ka A0 klassi! Eks seda saab näha, kas teeme ka agility debüüdi varsti ära mitteametlikus A0 klassis. Õhtul sõitsime Lorega maale, mistõttu oli kogu nädalavahetus täis õues lumes mängimist ning Oti ja Lotte taga ajamist.

Täna on Lore koju jõudes ainult maganud, sest ilmselgelt oli nädalavahetus ja lumes möllamine väga väsitav.

Teisipäev, 16. veebruar 2016

Lore üheaastane!

Täna on Lore esimene sünnipäev, palju õnne mu kallis koerake! Ja loomulikult ka suured õnnesoovid Leenule, Love'ile ja Lewile! 

Lisaks ei saa taaskord jätta kiitmata Kristit, kes on alati iga mure ja rõõmuga aidanud ning soovitusi jaganud (ja mitte ainult koera teemadel ;)). Suur-suur aitäh Sulle! Tegelikult ongi nii, et koera võtmisega sain kaasa kohe mitu peret ka! Kindlasti tasub veel ära märkimist ka Leenu pere, kellele iga murega loota saan, aitäh Helen, Marek ja Sander, et nii toredad ja head olete! No ja lisaks Tiina ja Kadi, kes mind viimasel ajal palju trennidesse sõidutanud on. Muidugi ka Natalja, tänu kellele on Lore nii tark ja nutikas nagu üheaastasena see üldse võimalik olla võiks. Aitäh, aitäh, aitäh kõigile, kes nõu ja jõuga abiks olnud on! 

Milline koer on Lore üheaastasena? Minu tagasihoidliku arvamuse põhjal on ta ülitubli ja tark. Ta oskab väga mitmeid ägedaid trikke ning agilitys jookseb (praegusel hetkel küll veel tujude järgi) samuti tublisti. Lisaks on ta üpriski kuulekas. Kindlasti on meil väga palju tööd veel ees, kuid praegusel hetkel olen temaga väga rahul. Kutsikakooli saime edukalt lõpetatud Natalja juhendamisel ning pärast seda oleme tublisti teinud nii Kristi kui ka Natalja juhendamisel agilityt. Lihtsamte radade jooksmisel saame väga kenasti hakkama, keerulisematega olen mina see, kes veel päris korralikult puterdab, kuid eks me õpime :). Lisaks oleme käinud ka kahel näitusel kutsikaklassis osalemas, kus mõlemas sai hindeks väga lubav, ühes oli ka VSPKuts, kus parimaks sai tema vend Lewi. Üheaastasele Lorele ei meeldi aga väga võõrad koerad (eriti suured ja karvased), nendega on üldiselt pahandamist palju, kuid ka sellest proovime nii palju kui võimalik üle saada. Samas kui ta veidi harjub, siis on üldiselt kõikidega hakkama saanud. See-eest aga meeldivad Lorele kõik inimesed ja eriti lapsed, parim sõber on kindlasti Sander. Üldiselt on Lore iseloomu poolest oma emasse Lumisse, mille vastu mul küll mitte midagi olla ei saa, arvestades kui tubli koer Lumi on :)

Pühapäeval pidasime ka Snow Star'ide sünnipäeva. Alustuseks käisime koos jalutamas ning seejärel läksime Lewi koju, kus tegime mõned iluprotseduurid koertele ning lisaks toimus "tordi" söömine. Koertele oli Hestri ja Margiti poolt valmistatud väiksed koogikesed (millest Lore puhul jäi alles ainult porgand, kuid mille vanavanaema ja ema ära said süüa). Ka omanikele oli rikkalik pidulaud kaetud, kõik oli väga maitsev! Lõpetuseks hellitati koeri ka kingitustega, kingisadu oli väga korralik ning nii mõnegi kingituse sai Lore ise avada. Alguses vaatas ta mind küll väga kahtlevalt, et kas tõesti tahad, et selle katki teeksin?! Kuid kui esimesest pakist mänguasi välja koorus, siis järgmise puhul ei pidanud ma enam näitama, mida tegema peaks :) Päeva lõpuks tuli Lorele külla Leen, kellega nad koos veel viimase energiastki said kulutatud ning punkti pani õhtule väike jalutuskäik pargis. 

Aga vähem loba ja siin on ka pildimaterjali minult, Marilinilt ja Marttilt:

Sünnipäeva hommik
Kingitused
















1 aasta
Võrdluseks:
4 kuud
6 nädalat

Reede, 12. veebruar 2016

Trennid

Sel nädalal tegime taaskord trennipäevadel nüüdseks juba tavapärast puurirežiimi. Lore läheb väga hea meelega üles ruumi puuri puhkama ning ei näita välja mingitki pahameelt või soovimatust.

Teisipäeval tegime enne trenni jällegi ühe jalutuskäigu metsas Kristi ja Heleniga, ilma Loreta. Seejärel läksime trenni, mis sujus üldiselt hästi, Lore tuju oli ok, kuid mitte nii hea kui tavapäraselt kolmapäeviti. Lisaks jookseb ta oluliselt rahulikumalt ning ei torma sellise hooga nagu Kristi trennides. Sellegi poolest võiks öelda, et madalseisust oleme üle saanud. Rajad olid piisavalt keerulised ning raskemates kohtades suutsin ise ikkagi korralikult soperdada ka.

Minu jaoks on aga veider, et teisipäeviti kui hiljem trikke harjutame, siis on tuju ja motivatsioon laes. Selleks ei pea absoluutselt mingit tsirkust korraldama. Natalja rääkis ära, millised peaksid olema trikkide järjestused ning meie hakkasimegi harjutama. Eriti tore oli see, et kastil keerutamine hakkas tänu klikkerile eriti sujuvalt minema, piisas ainult sellest, et ütlesin käsu "trumm" ning Lore juba keerutaski. Lisaks näitas Natalja kuidas on võimalik koera õpetada esikäppadel liikuma ja ka see juba vaikselt tuleb.

Kolmapäeval oli Lore tuju eriti hea ning radasid jooksis ta vägagi kiirelt, minul oli päris keeruline talle järele jõuda. Kristi ütles, et kontaktpindadega võib Lorega probleeme tekkima hakata ja ta ei uskunud väga, et Natalja trennis meil sellega probleeme absoluutselt ei ole. Seega hakkan seda veelgi enam klikkima ning üritan tähelepanu pöörata samuti rohkem.

Eile käisin Lorega jooksmas ning olin vägagi üllatunud kui hästi ta tempos püsis. Mõnikord kui oleme bussile jooksnud või kuhugi kiirustanud, siis on ta ühel hetkel avastanud, et võiks mind veidi kiirustada sellega, et võtab rihmast kinni ning hakkab tirima. Kartsin, et ta üritab sama teha ka siis kui vaiksemat sörki teeme, kuid see tal õnneks meelde ei tulnud, pigem oli tubli ja nautis jooksu.

Laupäev, 6. veebruar 2016

Leenu Lorel külas ehk kaks põrgulist

Reede hommikul tõi Helen koos vastlakuklitega meile külla Leenu, kuna nende nädalavahetuse plaanides sisaldusid sünnipäevad ja Soome sõit. Esialgu oli Lore väga valvas ning kui Leen julges mõnele Lore olulisele asjale läheneda (oli see siis puur, mõni mänguasi, kont või mina), siis jooksis Lore Leenu juurde ja tõmbas kratist ära. Mõne aja pärast sai ta aga aru, et kõige eest kaitsta võimalik pole ning asus oma poolikute kontide kallale. Tööle minnes olid nad mõlemad tublid ning väga suurt kraaklemist ei toimunud. Kontoris olid nad samuti viisakad, kus enamasti taaskord Lore poolikuid konte ära hävitada üritasid, seega kontor haises mõnusalt.

Õhtul tegime väikse jalutuskäigu ning trikitasime kodus. Täna käisime aga parkides ning läksime ka Toompargi koerteplatsile, kuna see oli tühi ning koerad said seal vabalt joosta. Mingil hetkel aga otsustasin Lorega ühte harjutust proovida ning panin talle rihma külge, sel hetkel sisenes aga aedikusse üks mees oma lahtise koeraga nii, et meist keegi seda ei märganud. Seega sai Lore väga kurjaks, Leen aga läks koera juurde ning veidi üritas mängida. Lore reaktsiooni nähes aga hakkas samuti haugatama ja näksamas käima. Kui Lore rihma otsas oma kurjust väljendas ning haukus, urises ja tirimisest kõõksus, siis küsis see mees, ega mu koeral köha ei ole?! Väga huvitav suhtumine köhasse igaljuhul. Vastasin, et koer on lihtsalt väga tige ning sedasi ei tohiks aedikusse siseneda. Võtsin Lore sülle ning üritasin teda veidigi rahustada, kuid kuna see koer hakkas mu peale hüppama ning üritas Loret näksata, siis rahustamisest ei tulnud absoluutselt mitte midagi välja. Koera peremees vaatas lihtsalt tuimalt olukorda kõrvalt, seega ütlesin, et palun võtke oma koer ära. Mille peale sain vastuseks, et ega see nii lihtne ka ei ole. Aga see kõik tähendas seda, et mul oli väga keeruline Leenule rihma külge panna, kuna ta oli samuti kaitsvas positsioonis ja üritas teist koera minema ajada. Kummardades või kükitades aga jooksis teine koer uuesti Lore juurde, ehk siis täiesti surnud ring ja väga nõme situatsioon lihtsalt sellest, et inimene viisakalt enne sisenemist ei küsi, kas koerad võivad kurjaks saada. Kahekesi saavad nad aga hoogu ainult üksteiselt juurde ning ma oleks koheselt öelnud, et see ei oleks kõige parem idee. Kui mees lõpuks oma koera kätte sai, siis sain koertele rihmad külge panna ja aedikust väljuda, pärast seda olid mõlemad endaga üsna rahulolevad aga minu tuju oli täiesti rikutud, seega otsustasin veel ühe tiiru Shnellis teha. Seal oli aga mingi üritus ja lastele tehti saanisõitu, mis tähendas seda, et ühel hetkel tuligi selja tagant hobune. Võtsin mõlemad koerad teelt kõrvale ja meelitasin maiustega, õnneks sain tähelepanu endale.

Õhtuseks plaaniks on aga koerad koju jätta, tööle minna ning seejärel ka üks film ära vaadata.


Trennid

Selleks nädalaks oli taaskord otsus, et Lore jääb trennipäevadel puurirežiimile, et ennast korralikult välja puhata saaks.

Teisipäeval pärast tööd läksime bussiga Teletorni juurde, kust Kristi meid peale korjas ning seejärel läksime jalutama ilma Loreta. Trenn oli mõnus, aga rajad päris keerulised, kuigi Lore jooksis üsna okeilt, vahepeal tekkisid ka mõned pausid, kuid üldiselt oli ta tubli. Pärast soojendamist tegime kahte keerulisemat rajakombinatsiooni:

  1. Tunnel - tõke - tunnel. Tõkkele saatsin poomi tagant ning alguses oli abimeheks ka toidukauss, mis oli tõkke taga ning seejärel saatsin ta poomi all olevasse tunnelisse. 
  2. U-tunnelisse saatmine nii, et tunneliauku ei olnud korrektselt näha. Tuli samuti okeilt välja. 
Rada joostes tulid samuti mõlemad kombinatsioonid täitsa kenasti välja. 

Pärast radade jooksmist ning püsivust tegi Natalja Lorele trikkide kombinatsioonid, mida harjutama hakkasime. Trikitamine tuleb tal eriti suure innuga alati välja. 

Kolmapäeval saime trenni taaskord Tiinaga ning metsa Lore jällegi kaasa ei tulnud. Enne trenni tegin nii Lotta kui ka Leenuga Lore puuri ees trikke, Lorele see väga ei meeldinud. Teistele meeldis väga. Kristi mõtles meile piisavalt keerukad rajad välja, mis olid väga kiired. Lore tuju oli samuti väga hea, seega sain ise korralikult liduda ta kõrval, koer oli väga kiire. Kristi jooksis Lorega samuti ühte rada ning siis tegi Lore ka esimest korda poomi kontaktilt üle hüppamise. Üldiselt võib selle nädala trennidele positiivse hinnangu anda.