Reede hommikul tõi Helen koos vastlakuklitega meile külla Leenu, kuna nende nädalavahetuse plaanides sisaldusid sünnipäevad ja Soome sõit. Esialgu oli Lore väga valvas ning kui Leen julges mõnele Lore olulisele asjale läheneda (oli see siis puur, mõni mänguasi, kont või mina), siis jooksis Lore Leenu juurde ja tõmbas kratist ära. Mõne aja pärast sai ta aga aru, et kõige eest kaitsta võimalik pole ning asus oma poolikute kontide kallale. Tööle minnes olid nad mõlemad tublid ning väga suurt kraaklemist ei toimunud. Kontoris olid nad samuti viisakad, kus enamasti taaskord Lore poolikuid konte ära hävitada üritasid, seega kontor haises mõnusalt.
Õhtul tegime väikse jalutuskäigu ning trikitasime kodus. Täna käisime aga parkides ning läksime ka Toompargi koerteplatsile, kuna see oli tühi ning koerad said seal vabalt joosta. Mingil hetkel aga otsustasin Lorega ühte harjutust proovida ning panin talle rihma külge, sel hetkel sisenes aga aedikusse üks mees oma lahtise koeraga nii, et meist keegi seda ei märganud. Seega sai Lore väga kurjaks, Leen aga läks koera juurde ning veidi üritas mängida. Lore reaktsiooni nähes aga hakkas samuti haugatama ja näksamas käima. Kui Lore rihma otsas oma kurjust väljendas ning haukus, urises ja tirimisest kõõksus, siis küsis see mees, ega mu koeral köha ei ole?! Väga huvitav suhtumine köhasse igaljuhul. Vastasin, et koer on lihtsalt väga tige ning sedasi ei tohiks aedikusse siseneda. Võtsin Lore sülle ning üritasin teda veidigi rahustada, kuid kuna see koer hakkas mu peale hüppama ning üritas Loret näksata, siis rahustamisest ei tulnud absoluutselt mitte midagi välja. Koera peremees vaatas lihtsalt tuimalt olukorda kõrvalt, seega ütlesin, et palun võtke oma koer ära. Mille peale sain vastuseks, et ega see nii lihtne ka ei ole. Aga see kõik tähendas seda, et mul oli väga keeruline Leenule rihma külge panna, kuna ta oli samuti kaitsvas positsioonis ja üritas teist koera minema ajada. Kummardades või kükitades aga jooksis teine koer uuesti Lore juurde, ehk siis täiesti surnud ring ja väga nõme situatsioon lihtsalt sellest, et inimene viisakalt enne sisenemist ei küsi, kas koerad võivad kurjaks saada. Kahekesi saavad nad aga hoogu ainult üksteiselt juurde ning ma oleks koheselt öelnud, et see ei oleks kõige parem idee. Kui mees lõpuks oma koera kätte sai, siis sain koertele rihmad külge panna ja aedikust väljuda, pärast seda olid mõlemad endaga üsna rahulolevad aga minu tuju oli täiesti rikutud, seega otsustasin veel ühe tiiru Shnellis teha. Seal oli aga mingi üritus ja lastele tehti saanisõitu, mis tähendas seda, et ühel hetkel tuligi selja tagant hobune. Võtsin mõlemad koerad teelt kõrvale ja meelitasin maiustega, õnneks sain tähelepanu endale.
Õhtuseks plaaniks on aga koerad koju jätta, tööle minna ning seejärel ka üks film ära vaadata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar