laupäev, 27. veebruar 2016

Teisipäevane trenn ja Eesti Vabariigi aastapäev

Sel nädalal oli ainult teisipäevane trenn. Alustuseks jalutasime metsas Heleni ja Mareki ning Lore, Leenu ja Cesariga. Seekord otsustasin Lore kaasa võtta, kuna on näha, et motivatsioon on jällegi tõusnud, seega katsetasin kuidas läheb. Kuna tööpäev oli poolik, siis Lore tööle kaasa ei tulnud ning puhkas kodus.

Trennis oli Lore tubli ning jooksis üsna hästi, rajad olid aga keerulised, seega tuli päris palju ette minu poolset susserdamist. Tegime kahte erinevat rada ning kuna trenniajad olid paljudel muutunud aastapäeva tõttu, siis hiljem trikitama me ei jäänud. Teha jõudsime veel ka slaalomit, poomi, A-tõket ja kiike. Seekord proovisin kiike koos tõkkega ning hoog oli väga-väga hea. Loomulikult tuli trennis ette ka Lore poolset diivatsemist ning mõnes kohas oli hoog veidi väiksem, kuid seda õnneks üsna vähe. Lisaks rääkisin Nataljale Lore viimase aja uutest kiiksudest, nimelt keeldus ta üsna pikalt kausist ampsugi võtmast ning lükkas kausi tihti ninaga peitu. Sealjuures kiunub ta mõne piiksuga mänguasjaga mängides, seega ütles Natalja, et need "sümptomid" on ebatiinuse järgmised etapid. Mul on kergelt selline tunne, et kui kogu see ebatiinuse nali ära lõpeb, siis on juba vaikselt uus jooksukas tulemas. Emaste koerte värk :)

Kolmapäeval oli Eesti Vabariigi aastapäev ning sel puhul oli meil Heleniga plaan minna paraadi vaatama. Helen&Co jõudsid veidi enne minu juurde ning lisaks tõid mulle ka Cesari puuri, toidu ja muu kraami, kuna Cesar kolis nädalaks meile elama. Paraadil käitusid koerad üldiselt üsna kenasti, teisi koeri nähes oli muidugi vajalik ka väike ülbitsemine. Lore jaoks oli täielikuks hitiks lumega mängivad lapsed ja see oli täiesti vastastikune reaktsioon. Lapsed voolisid aga lumepalle ja Lore järjekindlalt hävitas neid. Pärast paraadi tegime kiire jalutuskäigu pargis ja läksime Pööblisse sööma. Toidud olid väga maitsvad, kuigi ooteaeg oli üsna pikk. Koerad põõnasid vaikselt laua all ning käitusid kenasti, kuni kõrvallauda tuli üks paarike koos Prantsuse buldogiga. Ütleme nii, et nad leidsid endale väga kiiresti uue laua. Pärast söömist oli mul aga Mariliniga kokku lepitud kinno minek, seega viisin koerad koju ja jätsin nad puuridesse, kus nad rahulikult magasid.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar