Kutsikakool

Eile oli Lore esimene koolipäev ning ta tuli sellega väga hästi toime. 

Enne kooli käis Lorel väike töövari Kosmoses, nimelt õde Love. Neil oli nii palju tegemist omavahel, kuigi lõpuks olid mõlemad üsna väsinud. Selleks, et nad enne kooli natuke magaksid ka, siis lõpuks eraldasin neid. Sest kui Love läks oma puuri magama, siis Lore arvas, et mõistlik oleks kaissu hüpata ja veel veidi mürada. Lõpuks nad siiski tunnike magasid ning kontoris oli sel ajal haudvaikus.

Pisut varem läksime aga fuajeesse Liidiat ootama ning koerad tegid inimestele suhteliselt palju nalja. Lorel on kino juba väga selge ning peagi oli algamas IMAXi saalis film, kuid veel saali ei lastud ning kardinad olid ees. Seega Lore arvas, et näitab Love'le ka suurt saali ning jalutasid kahekesi väga tähtsate nägudega enne kliente sisse. 

Koolis õppisime mitmeid olulisi asju:

"Puurist välja lubamine" - tehes puuriukse lahti paned koera ette kohe vaikselt maiuse, et ta sealt välja ei tormaks. Seejärel tasapisi kutsud ta välja. (See harjutus on oluline, et koer peremehest enne nt õue ei tormaks, vaid ootaks luba)

"Nimi" - ehk kutsikat kutsudes eemaldud temast ning annad vaikselt maiust. Liikudes temaga vaikselt ringi saab talle salaja ka jalutusrihma külge panna.

"Keeruta" - maiust hoides teed randmega ringe ning koer järgneb käele. Seda harjutust tegime mõlema käega (erinevat pidi ringid).

"Tagurda" - Hoides kahes käes maiust ja jalad harkis (et koerale peale ei astuks), hakkad vaikselt koerale tagurdamist õpetama. See oli esimene harjutus, mis tundus raske, aga põhjus oli hoopis minus. Hoidsin maiust kas liiga madalal (Lore üritas lamada) või liiga kõrgel (koer istus), kui aga käed õigel kõrgusel olid, siis tuli ka tagurdamine väga hästi välja. 

"Kutsumine" - seda harjutust peaks tegema kahekesi ning üks hoiab koera rihmast teine näitab maiust ja hakkab selg ees liikuma ning koera kutsuma (tuleb palju ja kõva häälega hüüda) ning siis laseb teine rihmast lahti ja koer saab omaniku juurde joosta.

"Koht" - Näitad koerale toitu ning paned selle puuri/pessa/transpordikotti vms ja ütled, siis vastava nimetuse. Seejärel hakkad veel sinna toitu "viskama" (käest ei tohi anda) ning kordad siis vastavat sõna. Kuna me kasutame päris palju transpordikotti, siis täna ma harjutasin temaga "kotti" minekut ning see tuli tal samuti hästi välja. Isegi nii hästi, et kui me harjutamised lõpetasime hüppas ta kotti magama. 

Koolis pidime harjutuste vahepeal ka mängima, kuid see Loret üldse sel hetkel ei huvitanud. Tal oli ilmselt kõht nii tühi, et ta oleks võinud toidu nimel ükskõik mida teha :) 

Pärast kooli läksime kutsikatega jalutama ning transpordipuuri pannes keeras ta kohe magama ning ka kodus oli väga vaikne pärast. Koju jõudes tuli ta korraks puurist välja, kallistas hetkeks Otti ning läks toidukausi juurde sööki otsima. Pärast sööki  magas ta aga mõnuga edasi ning hommikune äratus oli ka alles 7:15! Kuue paiku ärkasin ise, et vaadata, kas koer ikka magab ning olin ülimalt üllatunud. Tema magusa une ajal panin talle ka puugirohu ära ning 29. mai pean seda kordama. 

Lore

Lore on sündinud 16. veebruaril 2015. Oma uude koju saabus ta 10. aprillil. Eelnevalt elas ta Lexberry'de perekonnas koos ema Lumi, vanavanaema Lexi, õdede Leen'i ja Love'ga, venna Lewi ning kahe suurema koeraga Yes ja Tido.

Lore on koerake, kellel on võimalus iga päev "tööl" käia Kinos Kosmos, kus on igapäevaselt koos perenaisega tööl palju erinevaid töökaaslaseid. Tööl olles käitub Lore väga hästi, lemmiktegevusteks on ringi joosta avaras fuajees ja tunneleid täis keldris. Eriti tore on kõikide tuju rõõmsaks teha ja võimalikult paljudega mängida, aga oma pesades (selleks on transpordikott, pesa ja spetsiaalne vaibake) on mõnus ka niisama lebotada ja magada.

"Samal ajal kui teised töötavad, saan mina rõõmsalt põõnata"

Iseloomult on Lore väga elav ja krutskeid täis, tihti näitab ta ka oma Russellile iseloomulikku isepäisust ja jonnakust, sest kellele ei meeldiks palju joosta ja nalja teha.

Kodus ootab alati kassipoiss Ott, kes alguses vaatas kaugelt seda pisikest energiapommi, kuid iga päevaga muutub julgemaks ning natuke näitab ka, kes on kodus boss. Kui Lore on liiga agar mängimiseks, siis põgeneb Ott kuhugi kõrgemale, kus väiksed hambad ei pääse sabaotsa närima ja pisikesed käpad liigselt kallistama. Mõnikord hoiab Ott lihtsalt Lore eemal oma konkreetse hoiakuga.

Koera olin juba ammu oma koju tahtnud ning Jack Russellid on samuti alati südames olnud. Sel kevadel alustasingi koera otsinguid ning juhuslikult sattusin peale Lexberry'dele ning koheselt kirjutasin ka kasvataja Kristile. Esialgu oli antud pesakonnas vaba ainult kutsikapoiss Lewi, minu esmane valik oli aga emane koer. Mõtlesin juba ka, et ilmselt peab see nii siis minema kui ainult isane ja otsustasin vaatama minna, Kristil pidi aga üks perekond veel Lewit vaatama minema ning otsustasin, et sellisel juhul jään mina seekord ilma. Seetõttu ütlesin, et jääksin siiski "varuvariandiks" ning pidin oma otsinguid jätkama ning endale sobivat koera edasi otsima. Siis aga juhtus minu jaoks suur üllatus ja sain 1. aprillil Kristilt kirja, et üks emane kutsikas on siiski oludesunnil samuti vaba. Alguses arvasin, et tegemist on aprillinaljaga (mulle ka tehti selline nali sel päeval), Kristi aga arvas, et nii julma nalja peale ei oskaks tema tullagi :). Seega leppisime kokku, et lähen juba järgmisel päeval kutsikaid vaatama. Nähes nende ühtehoidvat ja toredat peret ning aktiivseid kutsikaid oli minul otsus tehtud - ma tahan seda koera! Siis aga tuli aeg oodata, mida Kristi minust arvab ning kas ta ikka usaldab koera minu hoolde. Minu õnneks oli aga Kristi minuga rahul ning mõne päeva pärast käisingi uuesti külas, enne veel uudistasin agility trenni ning kohtusin teiste kutsikaomanikega, kus Kristi andis kaasa Russelli kutsika "käsiraamatu", kus kõik mõnusalt lahti seletatud ning kirjeldatud, mis hakkab mind ja Otti ees ootama.

"Mis mänguasja sa nüüd koju tõid?"