Esmaspäev, 27. aprill 2015

Lore

Lore on sündinud 16. veebruaril 2015. Oma uude koju saabus ta 10. aprillil. Eelnevalt elas ta Lexberry'de perekonnas koos ema Lumi, vanavanaema Lexi, õdede Leen'i ja Love'ga, venna Lewi ning kahe suurema koeraga Yes ja Tido.


Lore on koerake, kellel on võimalus iga päev "tööl" käia Kinos Kosmos, kus on igapäevaselt koos perenaisega tööl palju erinevaid töökaaslaseid. Tööl olles käitub Lore väga hästi, lemmiktegevusteks on ringi joosta avaras fuajees ja tunneleid täis keldris. Eriti tore on kõikide tuju rõõmsaks teha ja võimalikult paljudega mängida, aga oma pesades (selleks on transpordikott, pesa ja spetsiaalne vaibake) on mõnus ka niisama lebotada ja magada.

"Samal ajal kui teised töötavad, saan mina rõõmsalt põõnata"



Iseloomult on Lore väga elav ja krutskeid täis, tihti näitab ta ka oma Russellile iseloomulikku isepäisust ja jonnakust, sest kellele ei meeldiks palju joosta ja nalja teha.




Kodus ootab alati kassipoiss Ott, kes alguses vaatas kaugelt seda pisikest energiapommi, kuid iga päevaga muutub julgemaks ning natuke näitab ka, kes on kodus boss. Kui Lore on liiga agar mängimiseks, siis põgeneb Ott kuhugi kõrgemale, kus väiksed hambad ei pääse sabaotsa närima ja pisikesed käpad liigselt kallistama. Mõnikord hoiab Ott lihtsalt Lore eemal oma konkreetse hoiakuga.


Koera olin juba ammu oma koju tahtnud ning Jack Russellid on samuti alati südames olnud. Sel kevadel alustasingi koera otsinguid ning juhuslikult sattusin peale Lexberry'dele ning koheselt kirjutasin ka kasvataja Kristile. Esialgu oli antud pesakonnas vaba ainult kutsikapoiss Lewi, minu esmane valik oli aga emane koer. Mõtlesin juba ka, et ilmselt peab see nii siis minema kui ainult isane ja otsustasin vaatama minna, Kristil pidi aga üks perekond veel Lewit vaatama minema ning otsustasin, et sellisel juhul jään mina seekord ilma. Seetõttu ütlesin, et jääksin siiski "varuvariandiks" ning pidin oma otsinguid jätkama ning endale sobivat koera edasi otsima. Siis aga juhtus minu jaoks suur üllatus ja sain 1. aprillil Kristilt kirja, et üks emane kutsikas on siiski oludesunnil samuti vaba. Alguses arvasin, et tegemist on aprillinaljaga (mulle ka tehti selline nali sel päeval), Kristi aga arvas, et nii julma nalja peale ei oskaks tema tullagi :). Seega leppisime kokku, et lähen juba järgmisel päeval kutsikaid vaatama. Nähes nende ühtehoidvat ja toredat peret ning aktiivseid kutsikaid oli minul otsus tehtud - ma tahan seda koera! Siis aga tuli aeg oodata, mida Kristi minust arvab ning kas ta ikka usaldab koera minu hoolde. Minu õnneks oli aga Kristi minuga rahul ning mõne päeva pärast käisingi uuesti külas, enne veel uudistasin agility trenni ning kohtusin teiste kutsikaomanikega, kus Kristi andis kaasa Russelli kutsika "käsiraamatu", kus kõik mõnusalt lahti seletatud ning kirjeldatud, mis hakkab mind ja Otti ees ootama.

"Mis mänguasja sa nüüd koju tõid?"



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar