Esmaspäev, 27. juuli 2015

Kakerdajad rabas

Eile rebaseurust tulles arutasime Heleniga, et võiks minna kunagi kuhugi rabasse ka. Idee oli nii hea, et enne Kristi juurest ära minekut otsustasime, et aga äkki juba homme? Ning õhtul kella 23 paiku arutasime Kristi ja Liidiaga (liitus hiljem, kuna mustikakook nõudis valmistajat) ka kõik asjad läbi ning panime paika, et kell 11:00 stardime jällegi Kristi juurest.

Mulle väga meeldivad kõik eksprompt otsustatud minekud ja tegemised, sest tavaliselt siis ongi kõige toredam. Seekord olid meil kaasas ka Trevor ja Sander ning koertest jäid koju ainult Lexi ja Tido. Koerad olid rappa jõudes nii elevil, kuna keegi neist väga rabas seigelnud ei ole. Ja kui meie teele veel rabajärv ilmus, siis käisid kõik koerad ka vees ära (kes sunniviisiliselt, kes iseseisvalt). Lore on varem ainult korra ujumas käinud, kuid täna näitas päris head taset.

Esialgu kõndisime ühe tee edasi-tagasi läbi ning seejärel tegime pikniku. Grillisime tulel vinkusid ja sõime kõike muud head ja paremat, mida usinamad kaasa küpsetanud olid. Tule tegemine oli seekord minu töö ja õnneks sain hakkama ka, sest korralik pinge pandi ikka peale :D
Pärast sööki tegelesime veel väikse käsitööga ning kaunistasime salvrätikutega kivisid. Ning selleks, et punnis kõhuga koju tagasi ei peaks minema, siis tegime veel ühe mõne kilomeetrise ringi. Päris lõpusirgel nägime ka ühte rästikut, kes tee peal susises, korralik naiste kisa üle metsa oli garanteeritud :)

Lõpetuseks sõime ilmselt veel ka viimased tikrid Kristi põõsast ära ning Helen ja Sander näitasid oma oskuseid batuudil. Igaljuhul oli väga tegus ja tore puhkuse päev.

Lore ja Leen olid jube kannatamatud ning Lore sai paigale ainult triki abil :)
Kunstiring
Ilma sammude võrdluseta ei saa ikka ;)

Pühapäev, 26. juuli 2015

Kohtumine rebasega

Täna käisime Lexi 12nda sünnipäeva puhul Kuusalu lähedal MTÜ Jahikooli tehisurgu kaemas. Mis täpsemalt tehisurg on saab lugeda siit. Kohal olid Lore, Love, Leen, Lewi, Lumi, Cesar ja loomulikult Lexi. Alustuseks nägid rebast Lore ja Leen, rebane pakkus huvi mõlemale, eriti aga Leenile. Lore oli muidugi ka äksi täis aga mitte nii nagu tavaliselt kui tänaval mõne koeraga on vaja kurjustada. Ta oli ka natuke segaduses seetõttu, et kõik teda haukuma julgustasid, tavaliselt ju ei tohi... Seejärel said nad urus ilma rebaseta ringi joosta ja mõlemad olid üsna julged, kuigi päris pimedusse esialgu Lore ei läinud, kuid hiljem uuris ka pimedamat urgu, Leeni jaoks oli see ka käkitegu. Seejärel läksid nemad puhkama ning rebast said kaeda Love ja Lewi. Alguses öeldi, et isased koerad kohe rebase peale ei haugu, kuid Lewi lükkas selle müüdi kohe ümber. Ka Love proovis rebasele kohta kätte näidata ja tegi kenasti häält. Tundus, et urus oli Love kõige julgem ja Lewi hoidis seal veidi rohkem tagasi.

Järgmisena sai Cesar näidata, mida oskab ja oli samuti väga tubli. Alustuseks haukus korralikult rebase peale ning kui rebane urgu lasti, siis sai seal samuti tema peale haukuda. Cesar läheb varsti ka urukatseid tegema, kuna tegi nii tublit tööd. Seejärel sai sünnipäeva puhul Lexi rebasega õiendada ning tegi seda väga korralikult. Viimasena oli Lumi, kelle jaoks pandi tööle ka videotehnika, et üks tutvustav klipp valmis teha. Lumil sulgeti üks tunneliosa ka liivaga, millest ta ennast üsna kergesti lihtsalt läbi surus. Lõpetuseks said kõik kutsikad veel ka oma oskusi kaamera ees näidata ning esimese "teledebüüdi" teha.

Lisaks kasutasime ära ka hea ilma ning otsustasime veidi metsast mustikaid kaasa korjata. Koeraga on hea kõikjal käia, kuna siis on garanteeritud, et taskud on (tühjasid) kakakotte täis, mida saab näiteks mustikate jaoks kasutada. Seejärel sõime Kristi juures tikripõõsa peaaegu tühjaks ja saime kaasa värsket piparmünti.


Laupäev, 25. juuli 2015

Kutsikakooli eksam

Eksamile saime Siimu autoga ning kaasa tuli ka Marilin, päris kasulik on omada isiklikku fotograafi, et kohe ka pilte jagada saaks :)

Juba autos ütlesin Marilinile, et peaasi, et mina esimene olema ei peaks ja mis te arvate, kes esimene oli? Loomulikult meie Lorega. Ütleme nii, et see rikkus kõik ära ja vahepeal läks päris s*tasti. Eriti tagurdamine, mis trennis just hästi välja tuli.

Esimesena olid trikid. Alustasime keerutamisega, mis meil suhteliselt halvasti läks, kuigi saime kolm plussi. Seejärel tagurdamine, mida sel korral teisiti tegema pidime ja see ei tulnud kohe üldse välja. Järgmisena kaheksa edaspidi ja tagurpidi, see oli ok. 2x2 tuleb ka kenasti välja ning kastile juhatama koera ei pea, sellest saab ta ise aru, ainult püsivust võiks veidi rohkem olla ja "võib" käsklusega võiks koer selle ka lõpetada (mis alguses ei juhtunud). Ning trikkide lõpetuseks mäng ja "anna" käsklus, vist ei tasu mainidagi, et see ei toiminud ja punkte me selle eest ei saanud. Natalja ütles, et peaksin kodust väljas olles samuti rohkem mängima, mida me ka alati peaaegu kõikjal teeme. Pigem oli Lorel koguaeg nina maas ja otsis süüa (nälga ei anna häbeneda).
Kokkuvõtteks saimegi selles osas kaks punkti tagurdamise eest ning null punkti mängu eest. Teised olid kolm punkti.

"Keeruta"
"Tagurda"
"Kaheksa"

"Vosjem" ehk tagurpidi kaheksa
"2x2"
Oleks nagu veidi mängu moodi?
Teine osa oli üldkuulekus. Kõrvale tulek oli hea, kõrvalkõnni ajal oleks mul vahepeal nagu väike põrkepall kõrval olnud, kuid saime käidud. Seejärel juurdekutsumine, mida pidime püstiselt tegema (muidu oleme alati kükitada tohtinud), õnneks tuli Lore kiiresti kõhkluseta toidu juurde. Kohe pärast seda toimus kohale saatmine ning Lore oli sel ajal nii äksi täis, et vupsas sealt ka sama kiiresti välja. Hiljem jäi küll ootama, aga nii, et esimesed käpad väljas olid, see Nataljale väga ei meeldinud. Kokkuvõtteks saime kõikide ülesannete eest kolm punkti siiski kätte.

"Istu, oota"
"Kõrval"
Kõrvalkõndimisse väike paus

"Siia!"
Kolmandaks kuulekus rühmas. Alustuseks näituse seisak, seejärel hambad. Hammaste näitamisel vaadati vist küll kõik hambad üle ja just eelmises trennis oli juttu, et selle ajal peaks maius olema suu juures, seekord jällegi ei tohtinud ja saime ainult kaks punkti selle eest, et maiust nina ees hoidsin. Pärast seda oli tervitus. Selle ajal kartsin küll, et koer hüppab kohe Natalja najale püsti, õnneks seda ei juhtunud ning seda me varem teinud ei ole ka. "Ei" tuli minu meelest ka päris okeilt välja, kuigi saime taaksord ainult kaks punkti. Lõpetuseks pidid kõik koerad korraga 1 minut püsilamamist või -istumist tegema. Mina valisin lamamise ning saime hakkama.
Kokkuvõtteks saimegi viimase osa eest hammaste ja "Ei" eest kaks punkti, teiste asjade eest kolm.

"Seisa"
Ühesõnaga ei jäänud mina kõigega rahule, aga saime siiski okeilt hakkama. Tahaks öelda, et järgmisel korral läheb paremini, aga kutsikakooli õnneks enam lõpetama ei pea :)

Kutsikakoolilised
Familia 
Uhke lõpetaja
Koju jõudes oli maiuseid päris palju veel alles, seega võis arvata, et Lore on ikka näljane. Seega õpetas Marilin Lorele kiiresti selgeks ka rullimise. Maksimaalselt 15 minutit läks aega, et ta aru saaks mida tegema peab ning hakkas käe liigutuse järgi seda ka tegema. Hiljem tuli välja juba nii, et pidime ainult ütlema "rulli" ning Lore hakkas ise rullimist ka pakkuma.

Homme läheme jälle väikesele rongisõidule ja sõidame Riisiperre Ingridi sünnipäevale ja ülehomme läheme kõik koos rebaseid üle vaatama :)

Neljapäev, 23. juuli 2015

Viimane tund kutsikakoolis

Eile oligi viimane tund kutsikakoolis, uskumatu - alles me sinna läksime ju :)

Ja homme on juba eksam! Eksami asjad on iseenesest selged, aga sellegi poolest ei oska isegi arvata, kui hästi või halvasti minna võib, kuna kõik oleneb Lore tujust ja tahtmisest ning kindlasti ka sellest, kas ise närvi lähen :D Sest noo, kõiki asju tuleb üksinda näidata ja äkki minu närv veab hoopis alt! Õnneks saime laupäeval laevas solo esinemist harjutada ka :D Seega kõik oleneb meie koostööst ja kuidas me koos hakkama saame.

Eile jõudsime Lorega tagasi koju, muidugi hilines laev pool tundi ja Lorel olid juba jalad sõna otseses mõttes ristis. Õnneks kannatas ikka ära kuni õue sai. Laevas saime seekord aga veidi vaiksema koha ning alustuseks sai Lore ühe söögitoru, pärast mida jäi ta ilusti magama, kuni ühe pisikese piiga kriiskamine ta üles ajas. Seekord ei saanud ma temaga harjutusi teha, kuna unustasin, et meil on ju koolipäev ja andsin juba hommikul süüa, seega laevas üritasin minimaalselt tema tähelepanu söögiga meelitada (v.a siis närimiseks mõeldud elundid). Hiljem sai ta veel ühe söögitoru ning siis uudistas veidi ka niisama ümbrust ja seda pisikest äratuskella.

Koju jõudes oli meil suure kisaga vastas Ott, kes alustuseks nõudis süüa ja seejärel noomis meid, et me ta nii kauaks üksi jätsime (kuigi tal käis söötja ka vahepeal külas). Ning üsna ruttu sättisimegi ennast taas kodust ära, et minna kutsikakooli. Jalutasime Liidia ja Love'i juurde, et minna enne kooli veel ka jalutuskäigule Kristiga.

Enne tunni algust näitas Natalja meile, kuidas tõkkel kaheksat ja out'i teha. Kui ma proovima hakkasin hiljem, siis kaheksa tuli kenasti välja, aga out'i tehes olin juba segaduses, et kuidas need jalad siis olema pididki.

Tundi alustasime nagu ikka tavapäraste trikkidega ning põhiasendiga. Seekord oli keerutamisega mingi jama ja Lore ei tahtnud seda päris nii teha nagu tavaliselt. Seega ütles Natalja, et ma peaksin astuma sammu tagasi ja mitte nii palju koera poole kummardama. Eks me siis täna harjutame keerutamist võimalikult palju :) Kaheksa, vosjem ja isegi tagurdamine tulid päris kenasti välja, nagu ka kõrval olemine ja kõrvalkõnd. Isegi püsivus on veidi arenenud, kuna muidu on see täielik null olnud, siis seda oleme natuke rohkem spetsiaalselt harjutanud. Kohale saatmisega saame ka hakkama, kuigi eile hakkas Lore kohale veidi tagurdama ja üritas tagumised jalad puuri peale panna. (Tagumiste jalgade kuhugi peale panemine on tal praegu lemmikharjutus, mida alati esimesena pakub kui ta päris kindel pole, mida teha võiks või lihtsalt veidi eputada tahab).

Seejärel tegime erinevaid agility elemente. Nagu ikka oli kiik nii lemmik, et kihutas suure hooga üles maiuse järele, kuigi see kõikus üsna palju. Ka tunnel tuli seekord jälle hästi välja ja no mis siin ikka salata, teised asjad olid ka täitsa head - väikesed tõkked, rõngas, slaalom, 2x2, ümber jne.

Pärast kooli veel üks jalutuskäik ning koju jõudes oli Lorel toss nii väljas, et korraks lonkis pissile õue ja siis jäi pahandust tehes magama.

Kolmapäev, 22. juuli 2015

Soome

Ja ongi aeg selleks korraks Soomes käigule joon alla tõmmata. Laupäevast tänaseni on meil olnud väga palju tegemist.

Laupäeval Soome jõudes viisime kõik kodinad mu ema juurde ära ning startisime teekonda Suomenlinna. Selleks sõitsime rongiga kesklinna ja sealt praamile. Jalutamist oli rohkem kui küll ning jõudsime ka väikese shopingutiiru teha. Koju jõudes oli Lore väga väsinud. See muidugi ei takistanud tal hommikul varajast äratust korraldamast.

Pühapäeval käisime samuti tiiru kesklinnas jalutamas ja shoppamas ning hiljem otsisime lähimat koeraparki, kahjuks leidsime ainult sellise aediku, kus mingeid "atraktsioone" ei olnud, vaid koerad saavad lihtsalt ilma rihmata joosta. See aga tundus igav ja minu hing ei saanud rahu, kus võiks olla ikka korralik koerapark.

Esmaspäeval tutvusime natuke bürokraatiaga ja tegime emaga mõned olulised toimetused ära. Lore oli aga juba hommikul üsna väsinud ja me ei hakanud teda kaasa vedama, üks väike puhkus puhkuse ajal kulub igaühele ju ära :) Esmaspäeva õhtul käisime aga lõpuks ka korralikumas koertepargis ära ning saime natuke tunnelit, imepisikest poomi, slaalomit ja rõngast harjutada. Muidugi ka kõike muud vajalikku.

Teisipäeva hommik oli jälle toimetuste päralt ning õhtul ei puudunud ka jalutuskäigud ja koertepark. Lorel oli ikka mõnus elu seal Soomes, sai käia parkides, metsas ja linnas. Iga hommikut metsas jalutuskäiguga alustada peaks ju iga koera unistus olema :)

Igal juhul nüüd me istume laevas, et koju Otti paitama minna ja õhtul viimasesse koolitundi jõuda. Lore keeras ennast just kotti kerra, pärast pooletunnist kondi närimist. Kahjuks kostus just ka kõlaritest info, et laev hilineb Tallinnasse. Ilmselt peame varsti oma väiksest nurgakesest ka loobuma, kuna üks tüütu poiss üritab Lorega kummalisi mänge mängida.

Pildimaterjal tuleb ilmselt samuti varsti :)

Pühapäev, 19. juuli 2015

Reis Soome

Eile hommikul kell 6 oli äratus, et minna varajase laeva peale. Õues käidud, läks Lore tagasi magama, arvates, et see oli lihtsalt üks normaalne öine pissitamine. Seejärel sättisin mina veel viimased asjad kotti, võtsime takso ja reis võiski alata! Uurides erinevate laevafirmade pakkumisi, otsustasin Viking Line'i kasuks, millega ka varasemalt kõige rohkem sõitnud olen. Viking sai oma poolehoiu, kuna koeraga võis praktiliselt terve laeva peal liikuda ilma puuri või suukorvita (reeglites oli kirjas, et v.a restoran, aga ega ma sinna ei kippunudki) . Seega võtsin kaasa transpordikoti, et Lore saaks kuskil vahepeal siiski rahus uinakut teha. Lemmiklooma pileti hind oli antud laevas 14 € (ainult Linda Line'i peal oleks odavam olnud - 4 €), olgu öeldud, et see oli üle poole kallim kui minu pilet, tänu ühele toredale kupongile. Vikingu peal oli isegi koertele ja kassidele liivakast, kuhu pissida oleks saanud, aga seal oli millegi pärast piire ees ja ega ma sinna teda sahmima poleks tahtnud lasta ka.

Igaljuhul sadamasse jõudes nägin ma ainult ülipikki järjekordasid, seega ootamist oli piisavalt ning pärast check-in'i läksime veel ka kiirele õuetiirule, kus asfalt ei meelitanud Loret uuele pissile. Õues muutus Lore veidi närviliseks, kuna nägi ühte suurt koera, kes samuti sadamasse suundus. Pardale hakkasime minema alles siis kui suurem mass peal oli, kuid selle teekonna jooksul oli Lore üsna kuri, kuna jälle nägi võõrast suurt koera (oeh, see urisemise komme on nii inetu!). Laeval proovisin leida mõnda vaiksemat nurgakest, kuid asjatult. Lõpuks istusin suvalises koridoris maha ja hakkasin Lore tähelepanu hommikusöögiga endale meelitama, kõht oli õnneks piisavalt tühi ja toimis. Kui muidu tänaval jalutades olen ma suhteliselt harjunud, et inimesed eemalt vaatavad või mõni üksik uudishimulikum ka rääkima tuleb, siis laeval hakkasid mitmed suvalised möödakäijad süles olevat koera küsimata paitama või kõva häälega rääkisid "oi vaata koer" , "nii armas" jne, jne. Ehk siis kogu Lorele pööratud tähelepanu oli ka tema enda jaoks mingil hetkel liig ning hakkas inimesi ignoreerima, kuigi lapsed ignoreerimist taluma ei pidanud. Seega kohe kui Lore trikke tegema hakkas ja minule kogu oma tähelepanu pööras, siis tundsin ennast vahepeal küll tsirkuse artistina. Sest mõned inimesed isegi istusid meie ette maha, kuigi enamasti siiski jäid paljud seisma ja vaatama, ning suurte silmadega oodati uusi põnevaid trikke. Oleks pidanud mütsi ka maha viskama, äkki oleks Lore oma esimese palgagi teeninud :D. Lõpuks otsustasin, et teen ainult igavaid asju ehk siis istu, lama või proovisin lihtsalt silmsidet saavutada, seega mõned siiski loobusid ja läksid oma teed. Kui ka vapramad lahkunud olid, siis sain Lore kotti magama panna, aga und kahjuks pikalt ei kestnud, kuna kotis läheb suvel jube umbseks (isegi siseruumis) olenemata sellest, et õhuauke peaks piisavalt olema. Samal ajal kui Lore magas tuli üks soome proua, kes murelikult küsis, kuhu ma oma armsa koera pannud olen.

Pärast uinakut läksin õue dekile, et Lore pissilapi peale pissi tehtud saaks. Aga seal oli ilmselgelt liiga põnev, lõpuks loobusin ja läksin lukustatavatest kappidest oma kompse võtma, mis oli nurga taga peidus. Seal ei suutnud Lore enam kannatada ning kükitas maha, õnneks sain enamuse pissist siiski lapile püüda. 15 minutit hiljem sai õnneks reis läbi ning oli aeg laevast lahkuda.

Meelespea laevareisiks:
  • Varu piisavalt maiuseid (jumal tänatud, et Roburi kutsikate krõbinad nii pisikesed on!)
  • Pissilapp on hea abimees (eriti kutsikate puhul)
  • Mugavam oleks kindlasti kajut võtta, kuid vaikse nurgakese leides saab ka hakkama
  • Üks maitsev närimiskont ei teeks paha
  • Enne reisi 120-24 tunni vahemikus tuleb anda ussirohtu, lisaks selle kohane info ka loomaarsti poolt passi
  • Kaasa pass! (kuigi seda ei kontrollitud kordagi :))
  • Arvesta kaasreisijate suure tähelepanuga!

Kolmapäev, 15. juuli 2015

Eelviimane koolitund

Tänane koolitund oli taaskord vanade harjutuste harjutamine v.a väikestest tõketest jooksmine. Tõkkeid oleme varem ka Kristiga teinud, kuid siis ilma rihmata. Seekord oli ka väike rihm, mida ma alguses päris õigesti ei kontrollinud ning kui Natalja näitas paar korda ette, siis tuli täitsa kenasti välja. Mõlemal pool tõkkeid olid ka kausid, kuhu maiuseid poetasime. Alguses ei läinud jooks ka seetõttu hästi, et Lore nägi kui ma maiuseid kaussi panin ja soov neid koheselt süüa oli suur. Õnneks sai ta kiiresti aru, et saab pärast tõketest jooksmist kohe maiuse ära süüa. Alguses poetasin maiuseid kaussi paar tükki, kuid Natalja ütles, et alati tuleb panna ainult üks, kuna muidu hakkab koer iga kord otsima, et kus veel maiuseid on ning ei eemaldu sellest kohe.

Lisaks tegime nagu alati kõik teised harjutused ka ära. Seekord läks ka "ümber" harjutus väga hästi ning distantsilt ümber posti saatmine tuli ka väga kenasti välja (paremalt poolt saates tuleb alati paremini ning kaugemalt välja kui vasakult). Tema lemmikharjutus oli kiik, millele tormas väga kiiresti peale. Süles rabelemine hakkas pihta juba siis kui nägi, et panen kiige otsale maiuseid. Halvasti tuli välja ainult u-tunnel, varem sain ta ka distantsilt tunnelisse saata ja alati jooksis seda rõõmuga. Juba eelmisel korral ei tahtnud ta sinna väga minna, siis ajasin vihmase ilma ja märja tunneli kaela selle, kuid sel korral sama lugu. Ühelt poolt tunnelisse sain teda üsna vähe saata, kuna ta lihtsalt ei tahtnud sinna minna, vahepeal hakkas tunneli seinal isegi 2x2-te tegema. Hästi tuli välja ka "ei" käsklus, aga ilmselt seetõttu, et need kondid olid väga roiskunud ja haisesid kohutavalt. Üldiselt maast mingit haisvat jama leides üritab küll heameelega süüa (nt kalanahk vm), õnneks need kondid ei läinud väga peale. Lisaks ka juurde kutsumine (kontidest mööda joostes) tuli suurepäraselt välja ja jooksis suure hooga kohe minu juurde.  Näituse osa eest saime samuti kiita ja Lore seisis üsna eeskujulikult, aga alati kui jalgu hakkan sättima, siis hakkab nihelema. Seismist harjutasin ka eile kodus triikimislaual ning väga kurta ei saa, kui siis ainult selle üle, et püsivus on küll null, ainult maiuse pärast ongi paigal. Koolis tegime ka seda, et paned koera istuma ja astud kaks sammu eemale öeldes "istu, oota!" Ootama jäi ta küll ainult siis kui kärbes ümber tema lendas või kui kõrval platsil Kristit ja teisi vaatama jäi.

Küsisin Natalja käest ka, kuidas peaksin targetit edasi arendama ning sain vastuse, et peaksin distantsi suurendama ja seda kõrgemale tõstma hakkama, neid variante olen juba ka teinud. Lisaks peaksin nüüd ka hakkama panema seda maha 2x2 ajal, seda saan homme proovida. Küsisin veel ka rihma närimise kohta ning Natalja arvas, et ilmselt meeldib Lorele selle materjal ja peaksin võibolla mõne nahast mänguasja talle otsima. Linnas jalutades aga andmagi näiteks mänguasja või kiiremini kõndima, märgin ära, et kumbki variant ei tööta. Kiiremini liikudes tahab ta veelgi rohkem rihma närida ja mänguasja võtab hambusse, kuid sekundi pärast vahetab selle rihma vastu. Lisaks soovitas ta kas "ei" või "anna" käsklust. "Ei" käsklus ei tööta samuti, kuid "anna" tuleks selgeks õpetada kiiremas korras ja seda siis katsetama hakata.

Enne ja pärast kooli tegime ka mõned metsaringid ja tänaseks olengi üle 24000 sammu teinud. Pärast kooli sain ka ühe väga kurva uudise teada ning tundub, et Soome reis tuleks juba sel nädalavahetusel ette võtta. Täna sain ka teada, et Soome minekuks on vaja Lore passi arsti märget ussirohu võtmise kohta, seega nüüd ei teagi, kas hakkan homme sellega tegelema või pean Lore kuhugi hoidu andma.

Pühapäev, 12. juuli 2015

Suur pildipostitus

Reedel sõitsime pärast tööd Lorega koos bussiga maale vanaema juurde (seekord pidin ka Lorele pileti ostma). Lore nautis korralikult vabadust, värsket õhku ja teisi loomi. Kõige toredam oli siiski sihitult ringi joosta, isegi nii tore, et õues ei tulnud meelde oma hädasid teha, sest nii palju oli koguaeg uudistamist. Seega juhtus esimesel päeval paar korda ka tuppa mõni õnnetus, õnneks järgmisel päeval oli ikka meeles, et õues õiendatakse neid muresid. Minu jaoks oli probleem tema toidulaua jälgimine, kuna ta leidis pidevalt nii toas kui ka õues toidupalakesi, mis kadusid enne kui ma jõudsin arugi saada, et seal midagi oli. Laupäeval tulime aga juba koos tädi ja vanaemaga Tallinnasse, et ära kasutada autorõõmud. Hiljem tuli külla Marilin, kellel oli kaasas kaamera ning saime mõned ilusad klõpsud teha.

Täna käisime aga päris pikal jalutuskäigul koos Liidia ja Love'iga, külastasime uut koerteplatsi ja nägime keset tänavat rotti üle tee jooksmas. Koerad võtsid kohe lõhna üles ning Lore oli selles eriti agar. Ühel hetkel aga märkasin, et rott oli üsna meie lähedal ja saime Liidiaga korraliku ehmatuse osaliseks tänu minu karjumisele :D

Aga rohkem loba polegi vaja, pildid nädalavahetusest on siin: 

11.juuli 













Harjutasime ka 2x2-te tagurdamisel, alguses proovisin ainult Lorega aga kui
Love nägi, et sellise triki eest saab maiust, siis oli samuti kohe tsirkusesks valmis


Kolmapäev, 8. juuli 2015

Koolitund

Täna kordasime vanu harjutusi ja väga midagi uut ei õppinud.

Üks uus asi, mis me tegime oli koera juhtimine liikumisel. Alguses proovisime ilma koerteta liikumise läbi ning siis ka koertega. See nägi välja selline, et Natalja dikteeris meile liikumise ning meie pidime selle järgi liikuma. See harjutus on ka eksamil nagu ma aru sain, kuid mitte kõik koos, vaid iga koer ja juht eraldi.

Teine asi, mida Natalja näitas oli läbi sirge tunneli jooksmine, sellest paar meetrit eemal post, mille ümber joosta ja siis uuesti tunnelisse, seda meist keegi aga tunneliga proovida ei jõudnud. Natalja ütles, et seda võib ka metsas teha, joostes alguses sirgjooneliselt ja siis ümber puu.

Täna oli mul suur raskus Lorega korralikku kontakti saada. Lihtne oli kaheksa ja kõrval kõndimise ajal, kuid teiste harjutuste ajal oli tal pigem nina maas rohkem tegemist. Lisaks tormas ta ka iga kord suure kiiruga kiigele, mina jõudsin järgi alles siis kui maius peaaegu otsas oli. Ma ei saa aru, mis tema indu täna teiste harjutustega vähendas, kui võimalik on, et kanasüdamed hakkavad vaikselt tüütama ning peaksin leidma mingi muu maiuse, sest kõikide viinerid ja juustud tunduvad tema jaoks palju paremad. Samas ei tahaks ma viineri või juustuga väga õpetada, kuna need on soolased ja mitte nii tervislikud.

Lisaks rääkis Natalja ka edaspidisest koolitamisest. Peaksime talle teada andma, millal meile koolis käia sobiks. Järgmine etapp on SK, mis tähendab sõnakuulekust. Võimalik on ilmselt ka vaikselt agilityga alustada, aga sellest peaksime Kristiga rääkima.

Uusi trikke tahaks ka vaikselt õpetada, aga selleks peaksin veidi googeldama või mõne raamatu otsima, sest endal mõtteid ei ole. Vanad trikid on juba vaikselt ära leierdatud, kui iga päev neid ikka ja jälle teeme. Üks asi, mida ma täna natuke tööjuures proovisin oli tagurdamine esemele. Alguses ei saanud ta üldse aru, mida ma ootan, lõpuks sai asjale juba vaikselt pihta.

Ühed toredad pildid 22.juuni jalutuskäigust (pildistas Joosep Nilk):









Teisipäev, 7. juuli 2015

Ujumine ja muud tegevused (muudetud)

Pühapäeval proovis Lore esimest korda ujumise ära. Natuke umbusklik oli külma vee ja väikeste lainete suhtes, aga pulgale jooksis iga kord järele kui see vette lendas. Lisaks oli meiega koos veel üks taks, kes poleks hea meelega veest välja tulnudki ja ilmselt see süstis natuke ka Loresse enesekindlust juurde. Kuna seal rannas oli veel ka teisi koeri, siis Loret hoidsin igaks juhuks sõbranna koera flexi otsas, seda ka seetõttu, et ma kartsin, et ta võib oma võimeid üle hinnata ja liiga kaugele minna vees.



Pärast ujumist tuuseldas Lore liival ringi, kraapis auke ja rõõmustas niisama oma kohalolekuga suvitajaid. Minu jaoks oli üsna suur üllatus, et ta nii kaua kuivas, me enne ei hakanud ära minema kui koerad kuivad olid ja sellest pikast ootamisest põlesin ma mõnusalt ära. Tänaseni on selg niii valus, et kõiki riideid ei saagi kanda. Tavaliselt tõmbab punetus ikka mõne tunniga tagasi või pigem tavaliselt kasutan ma ohtralt suure faktoriga kreemi.

Eile käisime Liidiaga näituse jaoks vajalikku kraami ostmas ning saime nii rihmad, kotid kui ka numbrihoidjad, ehk siis näituse jaoks on Lore, Love ja Leen "materiaalselt" valmis. Täna panime nad kõik ka Haapsalu näitusele 29. augustiks ka kirja. Ehk siis nüüd peab hakkama korralikult näituse jaoks trenni tegema, et seismine näeks seismise moodi välja jne.
Pärast tegime Liidiaga väikse ringi nõmmel ja siis tuuseldasime Lorega busside ja trollidega peaaegu kaks tundi, et jõuda teletorni juurde, see oli kergelt öeldes halenaljakas juba.

Igaljuhul pärast Liidiaga jalutuskäiku jooksin trollile Koidu peatusesse ja jõudsin õigeks ajaks, sain trolli peale ja kuna sõiduplaanis oli kirjas, et buss läheb hobujaama peatusest, siis läksin sinna, jõudsin isegi 5 minutit varem kohale, mingi hetk nägin, et buss on postimaja ees ja võtsin juba boksi kätte, siis aga sõitis buss otse edasi, mitte ei pööranud Narva maanteele, korra käis mõtte läbi, et äkki teeb mingi ringi ja tuleb tagasi, AGA ei tulud. Tegin ruttu sõiduplaani lahti ja kontrollisin, et hobujaama on õige peatus, siis aga avasin kaardi ja peatus oli postimaja ees. Vaatasin, et eest tuleb 42 buss ja mõtlesin, et sõidan sellega siis Pronksisse, selle järgmine peatus oli aga KESKTURG! Okei, sealt ruttu üle tee ja uus buss juba tuli, seega oli umbes 15 minutit aega ja vaatasin, et jõuan järgmisele 34A peale, aga 42 seisis nii kaua ummikus, et kui tagasi hobujaama peatusesse jõudsin, siis nägin postimaja ees 34A-d, seega boks käes (koer boksis) jooksin postimaja ette, bussil olid aga uksed kinni ja sõitis minema. Jesss! Vaatan siis, et selles bussijaamas pole 34A numbrit, eemalt aga märkan, et Plaza ees on samuti kollased sildid, kõnnin siis sinna poole ja sealt see minema peakski, kell oli juba 18.30 (eelmine väljus 18.29) ja järgmine buss väljub 18.51! No selge, lähen siis 8 peale ja uurin Helenilt, kas tema saab mu kuskilt peale võtta, saab küll! AGA buss jõuab õigesse kohta alles 30 minuti pärast, no selge, siis lähen kuhugi Piritale, et koera murule lasta ning sealt edasi 34A peale, et Helen ikkagi õigeks ajaks jõuaks jalutama. Buss sõitis Tallinna Ülikoolini täpselt 20 minutit, ehk siis uus buss peaks kohe ka kohal olema, Poskas läksin maha, kus koera välja sain korraks võtta ja mingi mees rääkima tuli ning küsis, miks ma koera puuris hoian, seletasin siis, et see ongi koera pesa ja ei viitsinud pikemasse vestlusesse langeda. Tema aga jätkas ja uuris, kas koer sinna sisse ka minna ikka tahab, "no ikka tahab, see on tema pesa ju", aga kas ta närvi ei lähe kui ta puuri paned, "ei see on tema PESA ja ta on harjunud sellega". Siis see mees avastas, et pole mõtet minuga edasi sel teemal vestelda ja astus eemale, õnneks tuli juba buss ka ja ta sai näha kui rahumeelselt Lore puuri magama ronis, ilmselt oli selle mehe üllatus väga suur. Buss aga jõudis teletorni juurde täpselt 15 minutit hiljem kui pidi ja saime teistele järele joosta.

Igaljuhul nii halvasti võib ainult minul vedada :D Aga väike jalutuskäik teistega ja palju maasikaid olid seda väärt, boonusena sai Lore oma aias hiljem Leeniga ka veidi mürada.






Laupäev, 4. juuli 2015

Uued harjumused

Lore on endale mõned paremad ja halvemad harjumused külge saanud.

Halb harjumus number 1: Urisemine/haukumine/"õiendamine". Kõige õigem ongi selle kohta öelda "õiendamine", kuna see on selline urisemise ja kerge haukumise segu. Nimelt algas see teiste koerte peale urisemise ja haukumisega, nüüdseks on see jõudnud selleni, et ta "õiendab" ka mõnede inimestega, kes talle millegi pärast ei meeldi. Koerte puhul on veel arusaadav, kuna päris mitmed "õiendavad" ka tema kallal ja seetõttu on tal kõikidele vaja näidata, et ta mingi pehmo ei ole. Nüüdseks on aga jõudnud see komme ka inimeste peale urisemiseni, üldiselt "õiendab" ta inimestega, kes talle tänaval vastu tulevad ja millegi pärast ilmselt hirmutavad tunduvad. Täna pargis mõnusalt murul istudes ja ilma nautides kõndisid alguses ühed inimesed koeraga mööda ja seetõttu sai "õiendamine" alguse, minu keelamine või tähelepanu kõrvale juhtimine ei mõjuta teda absoluutselt. Kui koer oli juba silmapiirilt kadunud jätkus see porisemine edasi, ühel hetkel kõndis üks naine mööda lapsevankriga, mis veidi kriuksus, seega hakkas uuesti suurem urisemine pihta ning lõpuks kui meist üks suure habemega vilistav bombs mööda kõndis, siis oli ta juba nii närvis, et ma otsustasin koju ära tulla. Pool koduteed oli tal ka vaja "õiendada" omaette. Ka kodus kui kass temaga mängida ei taha ja näiteks toolile hüppab, hakkab sama teema pihta. Mingil hetkel ta küll unustab selle, aga sellegi poolest ajab teda selline Oti poolne käitumine närvi. Eriti hulluks läheb kodus see siis, kui mina Otti paitan või niisama nunnutan, siis hakkab hüppama, haukuma ja urisema - kõikke korraga.

Halb harjumus numer 2: Rihma närimine ja selle tirimine. Rihma tiribki ta ainult siis kui see hambus on. Ükskord varem kirjutasin ka sellest, et kui ta rihma avastab, siis kõrvalkõnd või muud harjutused aitavad unustada. Nüüdseks on ta rihma uuesti avastanud ja harjutused ei aita enam seda ka unustada, korraks tuleb ta kõrvale ja teeb ka mõned sammud, aga kohe kui esimese maiuse kätte saab, siis enam ei viitsi korralik olla ja rihma närimine algab uuesti. Kui ma antud tegevust keelan, siis kaasneb urisemine ja läheb selle tegevusega väga hoogu. Vaikselt tundub, et talle meeldibki saada tähelepanu selle nimel, et ma teda keelama hakkaks, kuigi samas on mu tähelepanu alati temal ning korraliku käitumise puhul saab alati ka maiuseid. Ehk siis äkki ma peaksin seda tegevust täielikult ignoreerima ja on lootust, et ta peab seda tegevust igavaks?

Hea harjumus number 1: "Tee piss!" Ehk siis käsu peale pissimine on selge ning kui parasjagu ikka häda on ja ma selle käsu annan, saab kiiresti ka häda tehtud. See on juba näiteks sellepärast nii hea harjumus, et kui meil on vaja kuhugi siseruumidesse/kooli või mujale minna, siis saab piss ikkagi õiges kohas tehtud. Näiteks üks päev kui Liidia ja Love'iga jalutama hakkasime minema ja nad parasjagu veel mänguhoos olid, siis kui ma käsu andsin tegi ta ruttu oma häda ära ja mäng võis jätkuda, Liidia vaatas suurte silmadega, et kas nii käibki? Aga see, et tal seekord nii hästi läks oli ka minu jaoks üllatus :)

Hea harjumus number 2: Tänaval kõnnib suure osa ajast minu kõrval. Järjest enam on temaga tänaval hea jalutada, kuna pidev nuuskimine on oluliselt vähemaks jäänud. Antud harjumus ei kehti aga siis kui mõni koer vastu tuleb või liiga igav hakkab, sest ühel juhul on vaja kindlasti koera juurde saada ja teisel puhul algab rihma närimine.

Hea harjumus number 3: Kotti või puuri pannes jääb rahulikult ootama või magama. Näiteks kui poes käin ja koer kaasas on, siis panen ta tavaliselt kotti ja koti kärusse, Lore magab kenasti kogu poeskäigu aja. Bussis, autos või mõnes muus transpordis jääb samuti üldiselt kotis või puuris magama. Väga palavaga olen ma aga koti lahti jätnud, sest kotis läheb liiga umbseks (kuigi õhutusavasid on palju, kuid siiski) ja siis ta istub ja vaatab rahulikult ringi ning ei ürita sealt välja tulla.


Natuke teisel teemal ka, tänane päev on üsna halb olnud, kuna hommikul pärast sööki oksendas Ott kogu toidu välja, alguses arvasin, et asi on karvapallides vm. Kuid nüüd oksendas ka Lore, seega kardan, et asi võib hakklihas olla, mis ma neile hommikul andsin. Kuigi hakkliha kehtivusaeg lõppeb alles mõne päeva pärast ning ma ostsin selle alles eile, aga kunagi ei tea, kuidas poed enne külmikusse panemist seda hoidnud on. Loodetavasti on nüüdseks okseralli jälle läbi ja enesetunne tundub ka mõlemal parem.


Kolmapäev, 1. juuli 2015

Koolitund (järjestus on puudumiste tõttu juba sassis)

Alustuseks tasub mainida, et Lore tervis on korras ning põiepõletikku õnneks ei ole :)

Täna puudusid tunnist Liidia ja Love ning seetõttu tulime kohale bussiga. Alguses ootasin päris pikalt trammi ja hakkasin juba muretsema, et jääme hiljaks, aga minu kõrvust on ilmselgelt see fakt mööda läinud, et trammid ei sõidagi, kuigi paar päeva tagasi alles sõitsime trammiga. Seega läksin number 5 bussi peale ja sellega Poskasse ning edasi 34A peale. Buss oli rahvast täiesti täis ja hoidsin Loret süles, kuna kotis oleks palavuse tõttu lihtsalt ära lämbunud ilmselt. Eriti tore oli see, et mulle pakkus üks vanem naisterahvas istet ning oli veidi mugavam lõpuni sõita. Tulime Teletorni juures maha ning läksime põllult kooli poole, kohe kui põllule jõudsime oli Lorel nina maas ja hakkas väga kiire. Lõpus jooksis metsas eest ära, et teised koerad üles leida. Õnneks jäi mind ikkagi enne tee peale jõudmist ootama ning sain rihma külge panna, mitte miski ei meelitanud teda minu juurde tulema ning hüüdsin teda nagu segane. Ma kaalusin juba, et kas peaksin  jooksma talle järele (mida ma üritan minimaalselt teha) oma kompsude kuhja all või siis saan ta kätte alles kooli juures :D Õnneks vedas ja ta päris jooksu ei pannud.

Uued harjutused:

  • Target - Natalja õpetas teistele targetit, mida kodus harjutama peaks. Ehk siis tuleks võtta mingi alus (mina sain Natalja käest väikese keraamilise plaadi, aga ka mõni puidust asi sobiks, oluline on, et koer ei saaks seda hambusse võtta), klikker ja maiused. Natalja õpetas seda nii, et alguses peaks ka plaadi peale maiuse panema ja kui ta seda juba sööma hakkab siis klikid, siis viskad ühe maiuse eemale, et koer eemalduks ja tõstad plaadi mujale. Kuna Lorel targetiga probleeme pole, siis küsisin, kas ma peaksin samamoodi tegema või mingit muud varianti tegema ning sain teada, et peaksin seda raskemaks tegema ja kõrgemale tõstma hakkama (mida ma ka juba teinud olen). Lisaks annan ise ka käskluse "puutu". 
  • Näituse ringis olemine - alguses seisime kõik järjest "kohtuniku" ehk siis Kristi ja Natalja ees ning siis tegime ka paar ringi. "Kohtunikud" ütlesid, et kõik seisid nii ilusasti, seda olen Lorele ka veidi õpetanud, seega minu jaoks oli ka üllatus, et ta nii hästi toime tuli. 
  • Rõngas - Lore jaoks oli see harjutus uus ja ta oli väga tubli, kohe hüppas läbi rõnga ning minu kõrval kükitamine ei olnud absoluutselt vajalik. 

Mida veel harjutasime?

  • Keerutamine - nüüd peaks seda proovima ka ilma maiuseta, olen juba nii proovinud ka ning üle kahe keerutamise välja ei tule, aga asi seegi. 
  • Kaheksa - vahepeal oli selle harjutusega suured raskused, kuid hakkasin tihedamini maiust andma ja täna tuli juba nii välja, et ise peaaegu kummardama ei pidanudki (ainult maiuse andmiseks). Ilmselt tahtis Lore ennast täna väga eeskujulikuna näidata, kuna puudumisi ju on juba piisavalt olnud :)
  • Tagurpidi kaheksa (vosjem) - ka see harjutus tuli nii välja, et sain ise praktiliselt püsti olla, ehk siis väga tubli!
  • Tagurdamine - see näeb meil pigem nii välja, et lükkan teda ise tagurdama, aga samas Natalja kiitis, seega ilmselt oli piisavalt hea.  
  • Kõrvalkõnd - ma olen seda ka teinud täiesti püstises asendis, aga Natalja soovitas siiski kummardada, muidu ei istu koer alati korrektselt kõrvale, kuigi on paremaid ja halvemaid hetki. Kiituseid saime igaljuhul :)
  • Roomamine - See on ainuke harjutus, millega enam hakkama ei saa pärast jalavigastust. Ta keerab ennast küllili, sest olen talle ka seda õpetanud. Ja ilmselt ei ole tal eriti mugav seda harjutust ka hetkel teha, aga harjutame edasi, sest eksam on peagi käes :)
  • Slaalom - üllataval kombel tuli ka see täna hästi välja, viimasel ajal on selle harjutusega ikka veidardamisi olnud. 
  • Kiik - tänasel harjutamisel oli kiik üsna kõikuv ning see võttis Lorel hoo maha, aga peale läks ikkagi korduvalt.
  • Ümber - selle harjutuse puhul avastas Lore, et võiks rohkem ringi uudistada ja harjutus on küllaltki igav, aga samas olen muidu ka ümber puu seda teinud ja siis tuleb täitsa ilusasti välja.
  • Tunnel - tunnelisse jooks oli ikka hea, kuigi suure palavuse tõttu pigem aeglane, kuigi tahtis pärast U-tunnelit ka sirgesse tunnelisse joosta, kus Lewi parasjagu harjutamas oli.
  • Kaks-kaks - see harjutus on ka selge, kuna olen klikkeriga harjutanud kausi peale ronimist ja sealt maha tulles kaks/kaks harjutust, seega andes käsu kaks/kaks, ronib Lore kastile ja viib asja kenasti lõpuni, varsti peaks seda tagurdades vist harjutama hakkama. 
  • Juurde kutsumine - see harjutus on alati hästi välja tulnud ja ka täna ei olnud erandeid.
  • Püsilamamine/püsiistumine - püsilamamine toimib ainult juhul kui maiuseid alla sajab :D Samas ei pea ma teda lamama panema nii, et käe maha panen, vaid piisab ainult käsust, kuna klikker on imeline ja see aitas käsu selgeks õpetada.
  • Koht - just üks päev õpetasin selle talle klikkeriga selgeks ja enam maiuseid sisse viskama ei pea, täna oli ta natuke ainult segaduses, kuna puur oli võõras. Kodus ja tööl läheb aga koheselt puuri kui käsu "koht" saab.
  • Ei - seekord oli see ülesanne oluliselt raskem, kuna möödusime värsketest ahvatlevatest kontidest. Sellegipoolest saime hakkama!
Tänane koolitund oli nagu eelpool ka kirjutatud väga hea ning Lore sai palju kiitusi, ilmselt aitab palju kaasa see, et õhtusöök ja lõunasöök tuleb tal alati viimasel ajal välja teenida trikkide tegemisega. 

Pärast kooli läksime jällegi jalutama Lewi ja Leeniga, kes korralikult kisklesid, Lore oli just enne seda Mimmiga kakelnud, seega nüüd hoidis kaklusest eemale. Peagi liitusid meiega ka Kadi ja Kristi, koos koertega. Tegime päris mõnusa tiiru ning meil Lorega vedas ja saime Kadiga tagasi Tallinnasse Luise tänavale, ehk siis praktiliselt koju, aitäh! :) 

Täna rääkis Natalja ka eksamiajast ning see toimub 24. juulil, kell 20:00 ja kohtunikuks on Viimsi kliiniku assistent (?), nime kahjuks ei mäleta. Ja järgmisel korral tuleb kindlasti kaasa võtta ka klikker, mille ma täna ilmselgelt koju unustasin. Lisaks peaks soetama ka näituserihma, Natalja andis selle jaoks ühe lao kontakti, kuhu peaks koos koeraga kohale minema ja rihma välja valima, halb on ainult see, et ladu on lahti ainult poole viieni, loodan, et äkki õnnestub mul mõni päev varem töölt ära saada, siiski väga oluline vidin ju :)