Reis Soome

Eile hommikul kell 6 oli äratus, et minna varajase laeva peale. Õues käidud, läks Lore tagasi magama, arvates, et see oli lihtsalt üks normaalne öine pissitamine. Seejärel sättisin mina veel viimased asjad kotti, võtsime takso ja reis võiski alata! Uurides erinevate laevafirmade pakkumisi, otsustasin Viking Line'i kasuks, millega ka varasemalt kõige rohkem sõitnud olen. Viking sai oma poolehoiu, kuna koeraga võis praktiliselt terve laeva peal liikuda ilma puuri või suukorvita (reeglites oli kirjas, et v.a restoran, aga ega ma sinna ei kippunudki) . Seega võtsin kaasa transpordikoti, et Lore saaks kuskil vahepeal siiski rahus uinakut teha. Lemmiklooma pileti hind oli antud laevas 14 € (ainult Linda Line'i peal oleks odavam olnud - 4 €), olgu öeldud, et see oli üle poole kallim kui minu pilet, tänu ühele toredale kupongile. Vikingu peal oli isegi koertele ja kassidele liivakast, kuhu pissida oleks saanud, aga seal oli millegi pärast piire ees ja ega ma sinna teda sahmima poleks tahtnud lasta ka.

Igaljuhul sadamasse jõudes nägin ma ainult ülipikki järjekordasid, seega ootamist oli piisavalt ning pärast check-in'i läksime veel ka kiirele õuetiirule, kus asfalt ei meelitanud Loret uuele pissile. Õues muutus Lore veidi närviliseks, kuna nägi ühte suurt koera, kes samuti sadamasse suundus. Pardale hakkasime minema alles siis kui suurem mass peal oli, kuid selle teekonna jooksul oli Lore üsna kuri, kuna jälle nägi võõrast suurt koera (oeh, see urisemise komme on nii inetu!). Laeval proovisin leida mõnda vaiksemat nurgakest, kuid asjatult. Lõpuks istusin suvalises koridoris maha ja hakkasin Lore tähelepanu hommikusöögiga endale meelitama, kõht oli õnneks piisavalt tühi ja toimis. Kui muidu tänaval jalutades olen ma suhteliselt harjunud, et inimesed eemalt vaatavad või mõni üksik uudishimulikum ka rääkima tuleb, siis laeval hakkasid mitmed suvalised möödakäijad süles olevat koera küsimata paitama või kõva häälega rääkisid "oi vaata koer" , "nii armas" jne, jne. Ehk siis kogu Lorele pööratud tähelepanu oli ka tema enda jaoks mingil hetkel liig ning hakkas inimesi ignoreerima, kuigi lapsed ignoreerimist taluma ei pidanud. Seega kohe kui Lore trikke tegema hakkas ja minule kogu oma tähelepanu pööras, siis tundsin ennast vahepeal küll tsirkuse artistina. Sest mõned inimesed isegi istusid meie ette maha, kuigi enamasti siiski jäid paljud seisma ja vaatama, ning suurte silmadega oodati uusi põnevaid trikke. Oleks pidanud mütsi ka maha viskama, äkki oleks Lore oma esimese palgagi teeninud :D. Lõpuks otsustasin, et teen ainult igavaid asju ehk siis istu, lama või proovisin lihtsalt silmsidet saavutada, seega mõned siiski loobusid ja läksid oma teed. Kui ka vapramad lahkunud olid, siis sain Lore kotti magama panna, aga und kahjuks pikalt ei kestnud, kuna kotis läheb suvel jube umbseks (isegi siseruumis) olenemata sellest, et õhuauke peaks piisavalt olema. Samal ajal kui Lore magas tuli üks soome proua, kes murelikult küsis, kuhu ma oma armsa koera pannud olen.

Pärast uinakut läksin õue dekile, et Lore pissilapi peale pissi tehtud saaks. Aga seal oli ilmselgelt liiga põnev, lõpuks loobusin ja läksin lukustatavatest kappidest oma kompse võtma, mis oli nurga taga peidus. Seal ei suutnud Lore enam kannatada ning kükitas maha, õnneks sain enamuse pissist siiski lapile püüda. 15 minutit hiljem sai õnneks reis läbi ning oli aeg laevast lahkuda.

Meelespea laevareisiks:

• Varu piisavalt maiuseid (jumal tänatud, et Roburi kutsikate krõbinad nii pisikesed on!)
• Pissilapp on hea abimees (eriti kutsikate puhul)
• Mugavam oleks kindlasti kajut võtta, kuid vaikse nurgakese leides saab ka hakkama
• Üks maitsev närimiskont ei teeks paha
• Enne reisi 120-24 tunni vahemikus tuleb anda ussirohtu, lisaks selle kohane info ka loomaarsti poolt passi
• Kaasa pass! (kuigi seda ei kontrollitud kordagi :))
• Arvesta kaasreisijate suure tähelepanuga!