5. koolitund

JUBA VIIES!

Eelmisel nädalal me palju ei harjutanud, kuna koera tervis ei olnud kiita. Sellegi poolest oli koolis Lore üsna tubli.

Mida juurde õppisime?

• Roomamine - paned koera lamama ning hoiad ühte kätt seljal, teisega liigud vaikselt ette poole. Seda oleme kodus ka proovinud, kuid siis ei ole ma kätt seljal hoidnud. Ilma käeta tuleb välja umbes 10 cm enne kui tagumik tõuseb. Käega kinni hoides ei saanud ta lihtsalt püsti tõusta, seega sai pikemalt roomatud. 
• Ringis kõrval kõndimine teistega koos - trennis ringi jalutamine on alati piin (minu jaoks)! Esiteks sellepärast, et siis saab teistele koertele lähemale ning hakkab pihta enese näitamine urisemise näol. Teiseks erinevate maiuste tükikesed, mida nina maas otsida on vaja. Seega olime ka sel korral viimased ja kõige aeglasemad. Samas tänaval saab ta üsna hästi rihmaga jalutades hakkama.
• Näituserihmaga harjutamine ning kõndimine - mina sain teada, kuidas näituserihm olema peab ning Lore sai proovida sellega jalutamist. Tundus, et teda see rihm kõrvade taga ei häirinud ja kui maius nina all oli, siis kõndis ka üsna hästi.
• Laual seismine - üks käsi hoiab rihmast kinni, teist hoiad nina all ja tõstad järsku ette ning tagasi (nagu ka eelmisel korral Natalja mulle näitas). See läks väga hästi, sest olime juba harjutanud seda varemgi. Lubas ilusasti ka hambaid vaadata ja Nataljal ennast katsuda (sellega ei olnud probleemi õnneks ka arsti juures)
•  ... (mul on tunne, et midagi uut olen veel unustanud :))

Mida veel harjutasime/ harjutama peame?

• Kõrval/paremal - see harjutus tuli kõige paremini välja, istus kõrvale ja ootas kuni kutsusin teisele poole. See oli ainuke 5+ harjutus vist.
• "EI" - tuttav võileibadest mööda jalutamine. Tegelikult väga seda harjutada ei saanud, kuna Loret võikud ei huvitanud, kõik muud maiused/lõhnad seal ümber olid palju huvitavamad.
• Tunnel - seekord oli tunnel U-kujuliseks keeratud, kuid probleeme ei tekkinud. Lorele tunnel meeldib ning jooksis kiiresti läbi. Paar korda komistas kiire jooksu pealt, aga see ei häirinud teda ka. 
• "Ümber" - ümber posti minemine. Seekord läks see harjutus üsna halvasti, sest tähelepanu oli kõigel muul. Maius ei huvitanud või kui huvitas siis jõudis postini ja seejärel nägi teisi koeri, kelle juurde minna võiks, seega ümber posti ta ei liikunud (või kui siis heal juhul loivas ühe korra). 
• Püsiv lamamine - see püsivus kestis ainult seni kuni maius otsa sai, siis tõusis koheselt püsti ka. Love taaskord lamas nii rahulikult ning ootas. 
• Enda juurde kutsumine - see harjutus tuli ka seekord välja, esialgu pakkus muidugi Natalja rohkem huvi, aga kui ma ikka piisavalt kutsunud olin, siis jooksis minuni ka ning huvi Natalja vastu kadus.
• Kaks-kaks - see tuli ka okeilt välja. Kuigi kui ma nägin kuidas teised seda teevad, siis tekkis mul küsimus, kuidas siiski õige on (unustasin küsida kahjuks ka). Kui teised teevad nii, et kasti peale koera kutsudes hakkavad kordama kaks-kaks, siis mina ütlen seda alles siis kui esijalad maha peab panema. Kristi? Liidia? Kuidas seda tegema peaks?
• Koht - see on Lorel juba samuti üsna selge ning püsib seal ka täitsa ilusasti. Ainuke probleem on selles, et kui kodus talle koht ütlen ja soovin, et ta puuri läheks, siis tema läheb pigem puuri kõrvale tekile, kus ta ka tavaliselt magada eelistab. Kas seda peaksin tema jaoks teisiti nimetama? Või üldse ära võtma selle teki?
• ... 

Täna jõudsime Liidia ja koertega kooli ka üle poole tunni varem ning tegime enne ühe metsatiiru, kus Kristi ja Tiinaga kohtusime. Lisaks jalutasime metsas ka pärast kooli. Kui koolitunni ajal on varem alati teda huvitanud, mida küll Kristi teisel pool platsi teeb ja hüüab, siis täna seda probleemi ei olnud õnneks. Võimalik, et asi oli selles, et enne metsas sai teda tervitada või siis on piisavalt tihti teda juba näinud ka. Koju jõudes oli Lore nii väsinud, et keeldus puurist maja ees välja tulema, pidin ta sealt sülle võtma ja murule pissile viima. Ta lonkis nii aeglaselt nagu oleks see suurim pingutus, mis ealeski olnud on. Tuppa minnes läks koheselt magama, isegi Otist ei teinud välja. Ja magas nii sügavalt, et ei avanud silmagi kui blender töötas. Huvitav kui kergelt mul täna ussirohu andmine minna võiks?

No nii "kergelt", et pean sellest ka koheselt kirjutama. Nimelt alustasin koos kanatükikeste andmisega, kuid Lore sülitas osavalt tabletitükid suust välja ja sõi kanatükikesed ära. Kuidagi sõi ta siiski pool tabletist (mis tähendab, et pool tableti poolest), vaikselt aga kadus juba huvi ka kana vastu, sest ta teadis, et iga tüki sisse, mis ta saab on pikitud tabletikene ka. Seega otsustasin õhtusöögiga anda (kus lisaks oli nagunii veel ka toidulisand). Õhtusöögiks läksid seega koolist alles jäänud maiused, veidi krõbinaid, toidulisand, purustatud tablett ja peale kanapuljong! Kausis oli umbes pool tavapärasest toidukogusest ning heal juhul sõi ta sellest ära poole ning limpsis puljongi ka ära. Aga söömine iseenesest tähendas seda, et kui ta ampsu võttis, siis sülitas selle kõrvale maha ja vaatas, kas ikka kõlbab. Ma vaatasin kõrvalt seda nalja ja ei teadnud kas nutta või naerda. Tabletist siiski enamuse sain talle sisse sööta ning jäägid annan hommikul krõbinatega. Uskumatu kui osavaks ta kolme päeva jooksul tabletti süües sai, ilmselt edaspidi läheb see ülesanne ka ainult raskemaks (õnneks praeguse seisuga on tabletid antud)!

Natuke tervisest ka - täna on tuju olnud Lorel väga hea ning peale kergete kõhuhädade muid probleeme olnud pole.