Täna sõitsime bussiga teletorni juurde, et läbi metsa trenniplatsile jalutada. Ma olen mõelnud, et huvitav, kuidas Lore siis käitub kui kahekesi metsas ilma rihmata jalutame, tema aga oli eeskujulikult terve aja minu taga ning tuli rõõmsalt järele. Kui koolile lähemale jõudma hakkasime, siis oli ta järjest rohkem elevil ning sai aru, kuhu suund on võetud. Selleks, et ta enne mind kohale ei jõuaks panin ta rihma otsa ning siis hakkas juba väga kiire tal. Päris pikalt pole me platsil jala tõttu käinud ja Lorel elevust jätkus. Plaan oli Kristi ja teiste kutsikatega natuke trenni teha, mis oli väga tore, kuni paduvihm meid lõpuks laiali ajas.
Mis me trennis tegime?
- Tõkete ümber kaheksat (mõlemat pidi) - minul oli kätega natuke segadus, kuni ilma koerata proovisin ja aru sain, kuidas tegema peaksin. Kuigi korduvalt läksid käed siiski sassi. Lore tuli mõlemat pidi ilusasti kaasa ning tegi korralikult kaasa. Et ma ära ei unustaks, mida ütlema peaks, siis panen needki kirja ("ringi" ja "out").
- Tunnelid - alustuseks oli üks U-tunnel, mida Lore jooksis, kuni tüdines ja veidi väsis. Hiljem proovisime ka kahte tunnelit järjest, mis samuti päris hästi välja tuli.
- Tõkked - alguses pidi Lore üle ühe tõkke minema, pärast seda oli teda ka kauss ootamas, seejärel tegi kaks tõket järjest ning siis tunneli ja tõkked.
- Slaalomit - see rahulikult slaalomi läbimine teda väga ei huvitanud, pealegi jälgis ta kuidas teised tõkkeid jooksevad, mis samuti palju toredam tundus, mistõttu ta korduvalt poole slaalomi pealt teiste juurde jooksis. Rihmaga õnnestus mul teda vähemalt õiges kohas hoida.
- Kiik - alustasime kergema harjutamisega, alguses jooksis ülevalt poolt, siis kiige keskelt ja siis juba eest ning veidi eemaltki.
Nagu juba öeldud, siis trenn oli väga mõnus, aitäh Kristi! Lore oli kõikide teiste kohalolekust üsna ülevoolavas meeleolus, kuna paljusid pole juba kolm nädalat näinud ju. Tal on tekkinud ka komme, et kui keegi "tubli", "hästi" või "ei" ütleb, siis jääb suurte silmadega maiust ootama. Ka täna üritas seda trikki teha kui Kristi kõrval kiitis, seega jooksis kohe tema juurde rõõmustama.
Haige jala tõttu oleme ka kodus erinevaid trikke õppinud. Ning selgeks on saanud:
- Target - panin põrandale ühe väiksema kaane ning ootasin, et ta seda ninaga puudutaks. Alguses klikkisin juba siis kui ta selle poole vaatas (maiust veel siis ei andnud) ning kui ta ninaga puudutas siis tuli ka maius koos klikiga. Nüüdseks on see selge ning Lore puudutab kaant ninaga, mõnikord proovib ka sohki teha ja puudutab käpaga või paneb nina lähedale, aga ei puuduta.
- Kaussi sisse minemine - alguses õpetasin seda klikkeri abil. Panin ta ette kausi ning veidi juhtisin teda sinna sisse, kui kõik neli käppa kausis olid, siis klikkisin ja andsin maiust. Nüüd saab seda ka juba ilma klikkerita teha, ehk kui kausi tema ette panen ja "sisse" ütlen, siis ronib koheselt sinna istuma.
- Kausi peale minemine/2x2 - seda harjutust olen nii öelda kaks ühes teinud. Ehk siis alguses tegin kausi sisse ronimise ja mingil hetkel kui kausi teistpidi pöörasin, siis ronis ta sinna ka kohe nelja käpaga peale, seejärel klikk ja maius. Sealt aga kohe maha teda ei lasknud hüpata, vaid tegin enne veel 2x2. Mis samuti kenasti välja tuleb.
- "Võta" - seda harjutus alustasin väikese mänguasjaga (Oti hiirega), millega Lorele väga mängida meeldib (mõnikord Ott käib Lore mänguasjade hulgast oma hiiri otsimas ja teab juba, et sealt võib alati vähemalt ühe hiirekese leida). Asetasin hiire Lore ette maha ning ühes käes olid maiused ja teises klikker. Alguses ei saanud ta aru, mida ma nüüd ootan, et ta tegema peaks, otsis kaussi ja proovis istumist, lamamist, nina ning käpaga puudutamist ja kõike muud. Kui talle hiire ise nina alla panin ja ta hammastega kinni võttis, siis klikkisin ja andsin maiust. Nüüd saan juba nii, et panen hiire ta ette maha, ütlen võta ja koer võtabki hiire korraks hammaste vahele, seega klikk ja maius (või lihtsalt maius kui klikkerit pole).
- Lamamine, ilma käe liigutuseta - Lore lamas ainult siis kui ma käe ta nina alla maha panin ja lama ütlesin. Seega proovisin klikkeriga õpetada ilma käeta lamamist. Ka see tuleb juba suurepäraselt välja (ka ilma klikkerita). Nüüd siis on juba võimalik nii, et seisan tema ees püsti ja ütlen lama (enne ei tulnud see kõne allagi). Ainuke probleem on selles, et täna loomaarst Kadi ütles, et ta lamab halvasti, küsis kas on alati nii lamanud või alles pärast õnnetust hakkas jalga nii halvasti hoidma, mulle tundub, et siiski alles pärast :(
- "Oota/võib" - seda tegin nii, et võtsin ühe maiuse peopessa, teise kätte klikkeri, panin maiusega käe ta nina ette ning tema hakkas seda lakkuma, närima ja närviliselt üritas maiust kätte saada, kohe kui nina käe vastast ära võttis, siis klikkisin ja andsin käes oleva maiuse. Hiljem tegin ka nii, et maius oli lahtise käe peal, tema ootas klikki, et maiuse ära saaks süüa. Ootamist teen ka alati siis kui talle süüa annan kausist (mida viimasel ajal on juhtunud ainult hommikusöökide ajal) või kui mõttemängu valmis panen, siis ütlen ka alati oota ning tema vaikselt istub ja ootab, kui ma liiga aeglane olen, siis hakkab natuke ikkagi kiunuma ka, et mu liigutused kiiremad oleksid. Ja ka siis olen teinud kui ta istuma/lamama/kohale olen pannud ja ise vaikselt eemale sammunud olen, ette ruttavalt võin öelda, et see variant ei toimi :)
Üks asi, mis tal veel juba päris hästi välja tuleb on "kõrvale"/"paremale". Seda saan teha nii, et ise kummarduma ei peagi ning näitan lihtsalt käega, kuhu tulema peab. See harjutus on põhiline, mida linnas jalutades harjutanud oleme, näiteks valgusfoori juures või kui Lore liiga ülemeelikuks läheb ja rihma närima hakkab. Siis aitab kõrvale tulemine ja kõrval kõndimine suurepäraselt unustada, et pidi mind ise juhtima. Vahepeal olin väga hädas juba rihma närimise halva kombe pärast, kuna mitte miski muu teda varem sel hetkel ei köitnud. Isegi kui "Ei" ütlesin või mänguasja/oksa ta nina all viibutasin. "Ei" puhul lõpetas ta selle korraks, ootas maiust suurte silmadega ning jätkas oma tegevust. Mänguasja ja oksa puhul võttis selle korraks endale ning seejärel jättis maha ja üritas joosta rihm suus edasi. Seega oli ainuke võimalus ta sülle võtta kuni ta unustab, mis tal käsil oli.
Seega võib öelda, et trikkide õppimine on juba üsna heal järjel, nüüd pean veel rohkem harjutama koolitrikke, mida me samuti päris unarusse jätnud pole ning mõtlema välja veel uusigi harjutusi.
Lõpetuseks pilt esmaspäevasest jalutuskäigust Lorest ja Love'st:
Lõpetuseks pilt esmaspäevasest jalutuskäigust Lorest ja Love'st:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar