Pühapäev, 22. mai 2016

Kohtumine rebasega vol.3

Täna oli Eesti Jack Russelli Terjerite Tõuühingu korraldatud urupäev, mis toimus MTÜ Jahikoolis Kuusalus ja Jõgevamaal Roosiaia talus. Seega registreerisin ka viimasel minutil Lore urupäevale, et näha tema arengut. Varem oleme juba ka kaks korda Kuusalus käinud, kui Lore oli alles 6-kuune ja 9-kuune, esimesest korrast saab lugeda SIIT ja teisest korrast SIIT. Seekord oli erinev see, et koerad rebast otse puurist ei näinud, rebane oli juba urus peidus.

Kohe kui Kuusalusse kohale jõudsime olid koerad äksi täis ja tagaistmel hakkas koheselt kurjustamine pihta. Tegime alustuseks väikse jalutuskäigu ning seejärel said koerad veidi veel hoogu koguda puurides. Kui eelmised koerad olid oma töö ära teinud, siis võtsin välja Lore, kes suure hooga uru poole tirima hakkas. Kohe kui uru juurde saime, lasin tal urgu sisse minna. Sinna läks ta koheselt suure heameelega. Rebase juurde jõudes läks ta jube närvi ja haukus väga kurjalt. Lisaks peksis ninaga vastu siibrit, et kindlaks teha, kas saab rebase äkki kätte. Kui rebane järgmisse "kasti" läks, siis arvas Lore, et tuleb korraks välja, sest äkki on võimalik mujaltki läheneda. Kui tagasi suunasin, siis keeras ennast kiiresti ümber ja seejärel tagurdas urgu, endal selline nägu, et "ma kohe lähen näitan talle". Lore läks koheselt rebast otsima ning ka leidis, et ta peale veel kisada. Kuna ta vaatas, et rebane tema juurde ei tule (ei saagi tulla), siis hakkas erinevaid taktikaid välja mõtlema. Ehk siis tagurdas selleks, et rebane tema poole tuleks ning seejärel ta koheselt kinni püüda. Kuna rebane aga tema poole tulla ei saanud, siis läks ta uuesti siibrit ninaga peksma. Lore sai ka Ilona käest palju kiita ning Ilona ütles, et ilmselt Lore läks eelmisel korral koju ja mõtles taktikad läbi, kuidas töötama peaks. Sealjuures lisas ta, et Lore on juba ka eksamiks valmis, kuna töötab seni kuni välja võetakse.

Lisaks Lorele olid meiega koos veel ka Love ja Luka, mõlemad tegid samuti head tööd, kuigi Luka arvates oleks saanud vabalt ka väljaspoolt minna rebast püüdma.

Pärast uruskäiku said koerad teha ühe väikse supluse lähedal olevas "järves" ning seejärel läksime meie Liidia ja koertega Viru rabasse jalutama. Seal olid koerad taaskord iga lauka juures ootamas, et "no, kas siia võime ka ujuma minna?!" Mõnes nad seda ka tegid.

Koertel oli igatahes väga mõnus päevakene täna, mida täiel rinnal nautida, nüüd on kuulda ainult väga väsinud koera nohisemist.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar