Neljapäev, 6. august 2015

Agility trennid

Üleeilsest alustasime Lorega agility trennides käimist. Natalja võttis nii Lore kui ka Love'i teisipäevasesse edasijõudnute trenni. Lisaks tegi kolmapäeval Kristi kõikidele Lumi kutsikatele ja Mimmile näituse- ja agilitytrenni.

Alustuseks natuke Natalja trennist. Kaasa pidime võtma samad asjad, mis kutsikakooligi ehk siis puur, rihm, mänguasi, maius. Maiuseks olid seekord jällegi kanasüdamed, mis absoluutselt ei toiminud. Võimalik, et  Lore on neist lihtsalt tüdinenud, sest enamuse kutsikakooli ajast olengi neid talle pakkunud (ja vahepeal ka kodus harjutades). Seega nüüd peaks mingi uue ja parema maiuse välja otsima, ilmselt tuleb nädalavahetusel väike turulkäik ette võtta. Lisaks ütles Natalja, et taskus peaks olema ka üks-kaks suuremat lihapalli (kotletti vms), mida raja jooksmisel saaks kasutada. Neid võib proovida ise teha hakklihast (veise või kana), üks muna sisse lisada ja ahju visata, võib ka proovida poest tavalisi kanapalle, mis on koera jaoks lõhna poolest ahvatlevamad.

Alustasime soojendusega - keeruta, tagurda, kaheksa, vosjem, rooma. Peale seda tutvustas Natalja meile veidi agility elementide tingmärke ning rääkis, et peame hakkama radasid mälu järgi joonistama igaks järgmiseks trenniks. Tegime veidi ümber tõkke "kaheksat" ja "out'i". Seejärel tegime slaalomit, mille ajal oli juba väga hästi näha, et Lorel on palju muudki teha kui minuga kontaktis olla. Seega otsustasin korraks platsilt ära minna, et äkki tahab ta pissida, kuid seda ta ei soovinud, pigem hakkas ennast platsi poole tagasi tirima. Tagasi tulles näitas Natalja meile viiest elemendist koosnevat rada (tõke, u-tunnel, tõke, valss (tagasi pööre) u-tunnel, tõke), alguses ei olnud Lorel üldse huvi mingit rada joosta, vaid pikemat rada õppivaid inimesi uudistada ning niisama nuuskida. Kui temaga kontakti sain, siis tegin ise seda valsi kohta valesti ning lõpuks ikkagi õnnestus meil see ka ära joosta, ehk siis kui Lorega vähegi kontakti on, siis ta jookseb rada nii kiiresti, et mul eriti mõtlemiseks aega pole (ja teen ise midagi valesti). Seejärel näitas Natalja ühte uut harjutust nimega "trumm" ehk siis esimesed käpad mingi aluse peale ning tagumistega teeb ringe. Jällegi (!) tähelepanuvõime oli mingitel hetkedel null, sest mingi suuremat sorti koer haukus kõrval ning tema pidi muidugi oma arvamust avaldama ning Kristile ja Nataljale näitama kui "kõva" tegija ta on. Seega tähelepanu saamiseks pidin maiuse nina alla panema ning teda kiitma kui enam ei haugu, lisaks soovitas Kristi "trummi" harjutust klikkida ning kuna mul klikker kaasas oli, siis saingi tema klikkijaks panna :). Seejärel mäng, aga ma vist ei pea pikemalt kirjutama hakkama, et agility võistlustelt ostetud uhke kunstlambanahast mänguasi ei töötanud. Kristi ütles, et Lumiga oli sama probleem ning tema kasutas harjutamiseks vana sokki, kus sees olid maiused (peab ära proovima). Lisaks tegime 2x2 nii, et koer pidi jääma püsima kui me ka sammu edasi astume (tema jääb selja taha). Siis jooksin Lorega korraks uuesti rada ning tegime ka rõngast. Pärast seda ka püsilamamine 1 minut. Nagu ma juba ka eksami postituses rääkisin, et ma imestasin väga kui ta reaalselt minuti paigal suutis püsida, siis nüüd ta jälle näitas, et nii palju püsivust tal ei ole. Ehk siis lamades tahtis koguaeg püsti tõusta ja oli üldse väga ergas. Seega Natalja näitas kuidas ma seda harjutust tegema peaksin - paned koera lamama, ütled "oota" astud sammu eemale ning kui koera premeerima lähed, siis kummardad kiiresti ta juurde maiuse käsi selja taga ning kiire liigutusega maius suu juurde (mitte madalamale ega kõrgemale) ning uuesti käsi selja taha ja samm tagasi. Aga üldiselt läks esimene trenn minu meelest üsna halvasti kogu selle kontakti puudumise ja tähelepanematuse tõttu.

Eile toimus lisaks ka Kristi näituse- ja agilitytrenn. Esialgu oli neil Tiina ja Kadiga oma agility trenn ning Liidia soovis sellest samuti osa võtta. Seega võtsime koerad boxidega raja äärde kaasa (enne seda tegime ka kiire jalutuskäigu) ning õppisin samuti natuke seda rada (ei ole vist vaja öelda, et mulle tundub, et ma never ei suudaks seda rada joosta). Õnneks on see ka A3 rada ning selleni on väga palju aega, kuid siiski. Seega ma pigem hoidsin veidi tahaplaanile, et mitte kellelegi jalgu jääda :). Pärast seda trenni jõudsid kohale ka Lewi ja Leen ning alustasime näitusetrenniga. Kui Lore puurist välja sai ja näituserihm kaelas juba oli, siis ta jooksis esimese asjana poomile (mis tema puuri ees oli), sest kõik teised koerad ju jooksid sealt suure hooga enne. Seega tema entusiasm oli arusaadav, kui sa ikka tund aega puuris pead jälgima, kuidas teised rada jooksevad, siis välja saades tahaks ju isegi. Alustasime näitusetrenniga, Kristi seletas, kuidas koerad näituseringis on ning mis täpsemalt toimub. Kõik kutsutakse numbrite järgi ritta u 1,5 m tuleks vahet jätta teisest (ning kui keegi sinu eest puudu on, siis samuti veidi suurem ruum esialgu jätta). Seejärel tuleb koerad seisma panna ning kohtunik vaatab nad üle, pärast mida tehakse kaks jalutusringi (koer vasakul, ringi sees). Selle ajal peaks koeraga hea kontakt olema ning tuleks temaga suhelda ja koer peaks kindlasti saba liputama (rihm peaks olema ilusti käes, et ei ripuks kuidagi), samm kiire ning rihma ei pea ka liiga pingul hoidma, kuna muidu tõusevad esikäpad üles. Kui ringid tehtud, siis hakkab kohtunik ükshaaval kutsuma koeri enda juurde. Lauale tuleb tõsta koer nii, et kohtuniku poole saba ei jääks - ehk siis ei olegi oluline niivõrd kas kohtuniku pool on vasak või parem pool. Seejärel vaatab kohtunik hambaid ja katsub teda (Kristi ütles, et Lorel on juba päris korralikud lihased). Ning maha pannes tuleb teha ka nö "up&down" liikumist ja seda siis samuti sellesse suunda kuhu kohtunik on ennast pööranud. Ning seejärel uuesti ootele rivi lõppu (teised peaksid siis vaikselt koguaeg edasi liikuma). Ootamisel ei ole vaja koeral lasta seista, kuna muidu väsib ta ära ja kohtunik nagunii ei vaata. Lisaks ei tohiks talle ka teisi käskluseid anda, kuna koer peab eristama näituserihmas olemist ning siis on ainukesed käsud "seisa" ja liikumiskäsk (mul vist polegi kindlat näituse liikumiskäsku). Lõpetuseks veel üks ring ning ongi kõik.

Pärast seda alustasime agility elementidega ning jooksime taaskord väikest rada, esialgu kolmest elemendist ning seejärel viiest elemendist koosnevat. Esimene oli tõke, tunnel, rõngas ning teine rõngas, tunnel, tõke, tunnel, rõngas. Lore jooksis radasid väga hästi ainult seda püsivust oli jälle vähe, et näiteks rõnga taga mind ootama jääda, pigem oleks tahtnud ikka kohe kiiruga jooksma minna. Lisaks harjutasime tõketel "kaheksat", ümber ühe poole hüppeid ning "out'i". Väga kiirelt ja usinalt jooksis ning hüppas tõketel. Pärast seda tahtsin proovida ka kiike nii, et Kristi laseb selle esialgu vaikselt alla ning õnnestumise korral ka suurema põrkega. Lore jaoks ei muutunud kiik (minu meelest) vähem lõbusaks ning soovis ikkagi suure hooga peale joosta, pigem ei tahtnud kiige pealt ära tulla. See oli ka viimane harjutus, mida tegime ning seejärel läksime jalutama, koeri oli seekord kuidagi ekstra palju.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar