Agility ja trikkide flashmob

See nädal on olnud väga tegus, seetõttu tuleb ilmselt päris pikk postitus ning iga päeva kirjutan eraldi lahti.

Esmaspäev 17.08
Nädalat alustasime ikka tööpäevaga ning pärast seda tegime Lorega ühe mõnusa pika jalutuskäigu, millest võttis osa ka Katriin (oma haige jalaga!). Plaan oli Lore võimalikult ära väsitada, et järgmisel päeval talle puhkepäev võimaldada. Käisime nii Hirve- kui ka Shnelli pargis ning päris palju ka vanalinnas. Alustasimegi kahekesi Hirvepargist, et minna vastu Katriinile vanalinna, sealt edasi kolmekesi Shnelli parki ja seejärel jällegi vanalinna tiir. Vanalinn on praegusel ajal hea "sotsialiseerimise" koht, kuna inimesi on üsna palju ning sealjuures ka neid, kes Loret vähemal või rohkemal määral tervitavad. Inimesed on õnneks tema jaoks suured sõbrad, kuid minu arvates on nii mõnedki liiga sõbralikud (aga see selleks). Lorel oli terve jalutuskäigu nii palju energiat, et koguaeg oli vaja hüpelda ning oma halba harjumust, rihma närimist, demonstreerida. Pärast Katriini ära saatmist läksime meie Shnelli koerteplatsile, et seal veidi harjutada. Ning sel hetkel oli platsil üks kuldne retriiver, seetõttu oli esimene mõte, siiski seekord platsile minek vahele jätta, kuid viimasel hetkel otsustasin ümber. Retriiveri omanikud kinnitasid, et tema on väga chill, seega hoiatasin, et Lore on kutsikas ja võib alguses ülbitseda. Peamiseks põhjuseks siiski viimasel hetkel sinna minemisel oligi see, et tahtsin näha kui palju Lore siiski ülbitseb, kuna suurte koertega on tal üldiselt suhteliselt halvad suhted. Õnneks oli urisemist minimaalselt ning seejärel hakkas ta hoopis selle koera ümber rõõmuringe tegema ning eest ära jooksma. Retriiveri omanikud vaatasid küll, et see koer on hull, kes siia platsile just jõudis, kuid õnneks nad pigem naersid selle totaka üle. Seejärel tegime platsil kiike, poomi ja rõngast. Kiik on nii lemmik, et sinna jooksis isegi siis kui minul pilk korraks mujale läks, seega lendas kiik suure põmakaga vastu maad ja Lorel oli sellest täiesti ükskõik (ikkagi läks ka edaspidi suure hooga üles). Lisaks oli minu jaoks suureks üllatuseks kui vabalt ta läbi autokummist tehtud rõnga hüppab, lausa suure rõõmuga tegi seda. Nagu ka poomi, mille pealt nii suure hooga alla jooksis, et alguses 2x2 jäi paaril korral sooritamata. Retriiveri omanikud naersid, et Lore võiks ka talle elemente õpetada, eriti veel sellise kiirusega.

Teisipäev 18.08
Teisipäeval sai ta kodus üksinda pika päeva väga edukalt hakkama. Isegi pissinud ei olnud kordagi, mis minu jaoks oli sellise aja kohta väga hea tulemus. Pärast seda vaaritasin Lorele kaasa lihapallid ning oligi vaikselt aeg trenni minna. Liidia ja Love'i maja juurde jalutades on tal alati selline rutt, et mul on raskuseid järele jõudmisega. Trenni minnes ütles Natalja mulle, et kas ma ei tahaks Lorega osa võtta trikivõistlusest, mis sel neljapäeval toimub, ma olin selles suhtes väga ebakindel (enne seda rääkis sama juttu ka Kristi). Kahekesi suutsid nad mind ikkagi ära rääkida ja otsustasin võistlusele siiski registreerida, kuid selleks hetkeks oli juba registreerimine lõppenud. Seega kirjutasin Nataljale ja millegi pärast sain alles täna tema kinnitusmeili, et me osaleme (aga sellest räägin samuti peagi).

Trennis alustasime jällegi soojendamisega (keeruta, tagurda, rooma, kaheksa) ning seejärel slaalom, mis oli täitsa hea ning juba jooksime ka viiest elemendist koosnevat rada (tõke-tõke-tunnel-out-tõke). Rada tuli üsna okeilt välja, kuid kontakt minuga ei olnud nii hea kui oleks võinud. Seejärel näitas Natalja meile poomiharjutust, kus koer pidi järjest kõrgemalt alla hakkama tulema ning 2x2-te tegema. Meie alustasime samal ajal kiigega ning pärast seda tegime poomi, Lorel oli jällegi hea hoog sees, sest maius ju ootas targetil. Pärast seda hakkasime kastidel 2x2-te tegema hoo pealt, alguses jooksis Lore suure hooga üle kasti, paar korda veidi aeglasemalt harjutamist ning nipp oligi selge. Siis tegime veel kahte rada, kumbki koosnes kahest tõkkest. Esimene oli tõke, out, valss, out. Teine oli juba oluliselt keerulisem (minu jaoks). Out, tõke, šveitsipööre, tõke. Šveitsikast arusaamine oli alguses segane, kuid õnneks tuli samuti kenasti välja. Lõpetuseks taaskord püsilamamine, milles paar korda oli nihelemist ja püsti tõusmist, kuid saime hakkama.

Kolmapäev 19.08
Alustasime jalutuskäiguga ning kohtusime tee peal ka Kristit ja Tiinat koertega. Seejärel algas teiste trenn ja seal vaatasime üle nende raja. Ühel hetkel hakkasime aga kutsikatega rulatama, kuna ma ei olnud veel trikivõistluses kindel, kuid proovisime siiski. Kui Kosmose juures on siledal asfaldil rulatamine üsna kerge, siis platsil kunstmurul liikus rula üsna vaevaliselt. Meie läksime Lorega asfaldile, kuid ka seal ei liikunud rula sellise kergusega. Kuna Lore ikka igal pool 2x2-te proovib, siis katsetasime ka rulaga tagurpidi sõitu ja seegi tuli täitsa okeilt välja. Siis alustasime näitusetreeninguga, ütleme nii, et Lorel oli natuke Lewiga õiendamist ning vahepeal ka keskendumisraskused, aga saime neist üle ning lõpuks näitas ennast väga ilusasti ka ringis kõndides. Ja minu jaoks oli hammaste näitamine ka juba päris hea, Kristi nägi ilma nihelemiseta kenasti hambad ära. Pärast näitusetrenni tegime ka veidi tõketel kaheksaid, ringe ja oute, see kõik tuleb kenasti välja ning hoog on hea, ainult, et jube kiiresti tüdineb koer nendest ära :) Lisaks tegi Kristi kutsikatele väikese rajajupi, mis koosnes: tõke-tunnel-tunnel-oudiga müür-tõke. Lorel oli jällegi hoog sees, seega väga tubli. Ning pärast seda tegime väikese jalutuskäigu 15 koeraga.

Neljapäev 20.08
Kella 12 paiku saabus mulle Natalja kiri, milles ta soovis meie trikkide nimekirja. Seega tegin kiire ja kokkuvõtliku nimekirja ning hakkasin veisesüdant kaasa vaaritama. Kui kell juba piisavalt palju oli, siis pakkisin kodinad kokku ja hakkasime kooli poole liikuma, seekord trippisime kohale bussiga. Kooli juurde jõudes mõtlesin, et see on mingi nali ja peas liikus juba tuhat mõtet, et on aeg suund koju tagasi võtta, kuna platsi juures oli nii palju inimesi ja mind esinemine väga ei ahvatlenud :D Siis aga nägi juba Kristi meid ja põgenemisplaanid poleks enam toimuda saanud. Õnneks selgus aga, et agility võistlused alles kestavad ning seetõttu ka suurem inimeste hulk. Kuigi alguses oli ikkagi üsna arvestatav pealtvaatajate arv, siis enam ei olnud võimalik põgeneda ning võtsin asja rahulikumalt. Esialgu näitas Natalja oma koeraga natuke trikke ning kuidas võistlus toimuma peaks, ütleme nii, et Natalja tegi nii mõnegi meie triki juba ka oluliselt parema sooritusega ära. Meie esinesime teisena (kokku oli kümme võistlejat) ning selleks hetkeks oli Lore nii pikalt juba puuris konutanud, et oli väga hästi kontaktis, ilmselgelt aitas ka veisesüda sellele kenasti kaasa. Trikkidest tegime: keeruta, tagurda, kaheksa, tagurpidi kaheksa, lehvita, palu-palu, oota, häbene, rulli, esikäppadega karbi peal keerutamise, karpi sisse ronimise, peale minemise ning lõpetuseks rulaga edaspidi ja tagurpidi sõitmise. Õnneks saime päris palju ka kiita, näiteks ütles Natalja ootamise kohta, et see on juba SK trikk, ka "trummi" kohta kiitis, kuna see pidi üsna raske olema, lisaks ütles ta pealtvaatajatele, et Lore on kõige noorem osaleja ning rääkis, et Lore on juba kutsikakooli sooritanud ning käib agility trennides. Tundus, et kõige paremini läks publikule peale Lore palumise trikk. Minu kahjuks unustasin ma ise kolm trikki ära, teistel ütlesid kohtunikud ette, mis trikid olema peaksid, kuna nemad ju registreerisid õigeaegselt ja trikkide nimekiri oli välja prinditud. Ära unustasin ma seinale tagurdamise, ümber pulga jooksmise ning vasaku ja parema käpa andmise. Eriti kahju on, et seinale tagurdamise unustasin, sest see on ju Lore lemmiktrikk ning sellega põruda oleks väga keeruline olnud. Mõnikord seisab ta isegi korraks kahel käpal ilma seinale toetumiseta, kuid seda ainult mõneks hetkeks. Mingit auhinnalist kohta me küll ei saanud ning sellest ma isegi ei unistanud, kuid osalemine oli siiski täitsa tore ja Kristi ütles, et me jäime publiku lemmikutena teiseks, järgmine kord peab suurema toetus meeskonna kaasa võtma :). Lisaks sain ma teistelt osalejatelt mõned uued mõtted, mida harjutama hakata. Pärast võistlust läksime metsa jalutuskäigule koos Kristi, Lexi ning Hesteriga, peagi liitusid ka Margit, Marit ja Lewi ning seekord oli inimesi rohkem kui koeri, mida juhtub väga harva. Homme jällegi tööle ning siis tuleks välja mõelda, kas läheme nädalavahetuseks maale või Kalevi staadionile koertenäitusele Loret sotsialiseerima.