Neljapäev, 13. august 2015

Trennid

Eile õhtul pärast trenni läks Lore Leeni ja Heleniga kaasa, kuna mina olen praegusel hetkel taaskord teel Lätti. Loodetavasti kirjutab Helen ühe pisikese postituse kutside tegemiste kohta ka siia blogisse :)

Aga nüüd trennidest. Teises ametlikus agility trennis tegime päris mitu erinevat rajajupikest. Esimesel rajal oli kaks järjestikust tõket, müür ja tunnel ning tegime sellest erinevaid variante ühtepidi ja teistpidi ning lisaks ka edasi-tagasi variandi (ilma tunnelita). Teine rajajupike koosnes tõkkest, tunnelist ja kaugushüppest (oli vist selline nimi sellel elemendil?). Seal tegime samuti üldiselt neli elementi järjest (tõke oli esimene ja viimane). Proovisime seda rada outidega ning lisaks oli uue asjana kontrapööre, mis tähendas lihtsalt seletades  kiiret käte vahetust (ehk siis kui paremaga juhtisid, siis üle tõkke "kutsud" vasaku käega ning vahetad juhtimise uuesti parema käe vastu).

Radade vahepeal tegime ka erinevaid harjutusi - eelmisel korral harjutatud 2x2, kus astud sammu edasi ja lased koeral oodata. Ning edasiarendusena jätad koera 2x2-te (tähelepanu saamiseks klikid kui läheb 2x2-te), "oota" ning lähed rõnga taha ja annad vabastava käskluse ning koer hüppab läbi rõnga ning uuesti 2x2. Lisaks tegime lihtsalt rõngast, klikkides seekord siis kui läbi hüppab (aga ma ei olegi kindel, milleks klikkimine vajalik oli). Klikkerit kasutasime ka targeti tegemisel - 2x2 ja "puutu" ning klikk kohe kui puutub. See harjutus on meil suht ära leierdatud ja ta teab puudutamise nippi ning maiuseid sajab :) selle harjutuse puhul on aga oluline see kus mina seisan. Veel jõudsime teha ka kõrvalkõndi, slaalomit, kiike, püsilamamist ja muidugi alguses soojendust. Ehk siis trenn oli väga sisukas ning aeg läks väga kiiresti.

Natuke kirjutan ka teisipäevasest kontaktist, kuna eelmisel teisipäeval oli kontaktipuudumine üks suuremaid probleeme. Seekord käitus Lore viisakalt ja haukumist ning tähelepanu hajumist oli oluliselt vähem. Vahepeal hakkas silma üks eemal olev samojeet, aga kuidas sa siis teed nägu, et ei näe teda kui see suur valge karvapall ennast nii ahvatlevalt esitleb - sa pead ju ikkagi veidi urisema ta peale. Seekord olid mul "salaja" taskus ka pihvid, kuid neid kasutama ei pidanud, täielikult piisas väikestest kotlettidest ja kanasüdametest, mis ma kaasa küpsetasin. Võimalik, et kontakt võis ka tänu sellele seekord parem olla, kuna ta oli teisipäeval poolest päevast üksi kodus kuni trenni minekuni.

Kolmapäeval läksime taaskord kuueks kohale ning pärast pisikest metsa põiget, hakkas täpselt kell 6 padukat sadama. Ehk siis ei olnud kõige mõnusam ilm, kuid siiski saime raja mõned korrad läbi käia ja mingil hetkel läksime koos Kadi, Anna ja Liidiaga siseruumi näitusetrenni tegema. Iga kord saab ikka uusi asju teada, kuigi näitusetrenne oleme juba päris mitmeid kordi teinud. Näitusetrenne ongi vist seetõttu põnev erinevate inimestega teha, et kõik teevad/räägivad veidi erinevaid asju, nagu ka kohtunikud ilmselt, kellel on veidi erinevad põhimõtted. Seega sain seekord teada, et see ei ole reegel, et alguses kaks ringi jalutama peab (kui kohtunik tahab siis teed kaheksa :D). Igal juhul pani Kadi meid järjekorda nii, et meie Lorega olime pärast Annat ja Mimmi, teades suurepäraselt Lore ja Mimmi "suhteid". Sel korral sain teada "kolmnurgast" ning lisaks ka seda, et harjutada tuleks esikäppade liigutamist ja tõstmist ning seisaku ajal ei tohiks olla maius (Lore puhul) silme ees, kuna muidu venitab ta ennast liiga ette ning seisak ei jää kõige kaunim. Maius peaks olema veidi kõrgemal ja maiuse andmisel peaksin lihtsalt käe suu juurde panema nii, et ta ise selle sealt võtta saaks. Kadi katsus koeri eriti palju ning Lore oli sellega üsna rahul, isegi hambaid sai täitsa kenasti näha. Kindlasti pean endale näitusele minnes meelde tuletama fakti, et rapsida (autocorrect kirjutas alguses "ropsida", aga ma siis üritan seda ka mitte teha :D) pole vaja ja aega on piisavalt, koeraga kontakti saamine ja ilusasti seisma panemine on olulisem kui kiirustamine :)

Pärast näitusetrenni oli vihm järele jäänud ning saime minna õue, et teha veidi agilityt, ehk siis soojendus ja peamiselt tõkkel kaheksa, out ning ümber ühe tiiva hüppamine.

Päris pikk postitus tuli ja kui kirjutamise alguses olin Tallinnas, siis nüüdseks olen juba Pärnust läbi sõitnud (muidugi vahepeal oli vaja pläkutada ka), aga Läti ei ole enam kaugel :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar