Trennijutud

Teisipäeval oli Lorel vaikne päev, samal ajal käisin mina taaskord Heleniga SUP'i lauaga sõitmas. Pärast seda jooksin poest läbi, et trenni maiuseid valmistada ning minu juurde tuli Marilin, kes meid trenni pildistama tuli. Jalutuskäigu tegime enne trenni seekord pikema, kuna pärast trenni ei saanud Kristi ühineda. Lisaks jalutasid meiega ka Helen ja Leen ning Hester ja Lewi. Muidugi kasutasime ära ka fotograafi olemasolu ja tahtsime koertest grupipilti teha, kahjuks ei suutnud kutsikad kuidagi paigal püsida ning seetõttu figureerivad piltidel ka mõned perenaised.

Lore, Lumi, Love, Cesar, Lexi, Leen ja Lewi 

Pööran tähelepanu Leeni vapustavale hüppele :)

Yes

 Trennis alustasime nagu alati soojendusega. Järgmiseks kiik ja rõngas ning seejärel juba viiest elemendist rada. Rada koosnes ainult tõketest (tõke, tõke, out, tõke, out), seejärel sama rada peegelpildis. Millele järgnes slaalom ja poomilt alla jooksmine ning liikumiselt 2x2. Seekord tegime sama ka A-takistusega. Sellele järgnes taaskord tõketest koosnev rada, kuid seekord palju keerulisemalt, nimelt kontapööretega, ehk siis tõke-kontrapööre-tõke-kontrapööre-jne. Uue elemendina proovisime ka umbtunnelit. Lore jooksis kõike hea hooga, kuid päris alguses, pärast soojendust oli tal ka vajadus nuuskima hakata. Käitumine oli üldiselt okei ning trenni jätkudes nuuskimist, urisemist või haukumist ei olnud. Trenni lõpetasime jällegi püsilamamisega. Veidi pilte:

Kolmapäeval käisime samuti alguses Kristiga jalutamas ning siis sai Loret veidi pügatud, kuna juba laupäeval ongi näitus. Lore püsis üsna hästi ning suurt rabelemist ei olnud, kuigi iseloomu näitas veidi ikka. Seejärel jõudsin natuke rasket rada õppida ning Natalja kutsus meid kõiki näitusetrenni tegema teiste koertega. Ja siis sai Lore juba väga korralikult oma iseloomu näidata. Eelloona võin öelda, et Marilin vaatas tal päeval triiklaua peal hambaid ning Lore urises! Esimest korda sellise asja pärast. Ringis tegi ta seda jälle, mis on väga kurb, seekord kontrollis tema hambaid võõras "kohtunik". Muidugi võis põhjuseks olla üks bulldog, kes talle ei meeldinud, kuid aksepteeritav see siiski ei ole. Natalja siis näitas kuidas teda sikutada ning korrale kutsuda ning tegi seda väga julmalt, see teda aga piisavalt ei kõigutanud ning urises uuesti. Seega minu suurimaks ülesandeks kogu selle trenni ajal oli teda korrale kutsuda. Lõpuks oli mul temaga üsna hea kontakt ning saime korralikult ikkagi lõpetada. Seejärel tegime tõketel kaheksat, outi ning ringe ümber ühe tõkketiiva ning poomilt ja A-lt alla tulemist. Vahepeal koer ka puhkas ning seejärel kiik nii, et see kukkus täielikult alla ilma, et keegi kinni oleks hoidnud, hoog oli temal aga ikka väga hea ja ei mingit kartust. Seejärel taaskord näitusetrenn Kristiga ning hambaid kontrollis Henry ja Lore oli selleks ajaks unustanud ülbitsemise, urisemist enam ei olnud. Seejärel proovisime ka pügamislaual, kus hambaid kontrollis jällegi võõras inimene ning samuti ei urisenud. Seega võin ju loota, et laupäeval seda ei juhtu, kuigi üks stressiallikas mulle veel näituseks juures. 

Täna käisime Viru rabas jalutamas, kuid sellest juba homme pikemalt.