Tegus nädalavahetus

Laupäeval käisime Lorega hommikul Hirvepargis jalutamas ning natuke trikke harjutamas. Park oli mõnusalt tühi ning Lore sai ilma rihmata jalutada ning kooliks harjutada. Seejärel läksime koju, et Lore saaks teha ühe mõnusa uinaku enne kooli metsa minekut. Liidia ja Siim võtsid meid kodu juurest peale ning sõitsime kooli juurde. Kristi juba ootas ning koheselt ühines meiega ka Tiina. Jalutuskäik oli mõnus nagu alati, Love ja Lore mürasid korralikult ning jõe äärde läksime ka piibelehti korjama, mis mõnusalt vaasis lõhnavad nüüd. Love arvas seal, et võiks minna ka ujuma ning oleks päris kõrge kallaku pealt alla kukkunud, õnneks sai Liidia ta kinni püüda ning midagi halba ei juhtunud. Kuna Liidia ja Siim tagasi Tallinnasse ei sõitnud, siis esialgu oli plaan bussiga tagasi minna, kuid meil vedas ja saime Tiina ning Sveni auto peale, enne käisime ka veel Kristi juurest läbi, kus Lore rõõmustas Trevorit, kes oli veendunud, et Lore tunneb ta ära :).

Täna käisin mina Jack Russellite erinäitust vaatamas Kalevi staadionil, kuhu tulid ka Nele ja Allar lastega. Neil on plaanis kunagi samuti endale Russell koju võtta kui lapsed juba suuremad on. Lisaks kohtusin ka Heleni ja Lukaga, kes näitusest ise osa ei võtnud. Lore oli samal ajal kodus koos Otiga ning tundus, et enamiku aja nad magasid, sest suurt kaost mind õnneks ees ei oodanud. Näitus oli minu jaoks väga põnev, Kristi seletas ära ka kuidas süsteem toimib. Tundus, et kohtunikule läksid peale pisut suuremad ja pigem karmikarvalised Russellid. Koju tulles võtsid mind vastu kaks väga õnnelikku loomakest ning seejärel läksime Lorega Kadrioru parki jalutama. Lasin tal ilma rihmata jalutada ning ta oli väga tubli, palju maha ei jäänud ning peamiselt jalutas ilusasti kõrval. Inimesed olid küll nö segajad, kuid iga kord kui keegi lähemale jõudis, siis võtsin ta tähelepanu endale ning üldiselt Lore kellegi juurde ei jooksnud, mida ta muidu rihmas olles ikka teha üritab (võimalik, et asi oli ka selles, et ta päeval üksi kodus oli ning nüüd ei tahtnud mind silmist lasta). Isegi kui ta mõne lapse juurde jooksma hakkas ja ma talle "ei" ütlesin, siis jäi ta koheselt seisma ning tuli minu juurde tagasi. Lisaks õppisime veidi trikke, eriti tore oli, et tal tuli ka välja keerutamine nii, et mina seisin püsti ja näitasin ainult näpuga ja ütlesin "keeruta" (pole vaja lisada, et nii ta üle ühe ringi ei teinud, sellegipoolest on see edasiminek). Siis aga hakkas jubedalt paduvihma sadama ning hakkasime kodupoole liikuma, õnneks oli mul ka rätik kaasas, et ta ära kuivatada. Transpordikoti otsustasin seekord koju jätta, aga õnneks püsib ta ühistranspordis ka süles väga kenasti.

Nüüd läheme teeme veel ühe hilise jalutuskäigu Hirvepargis koos Katriiniga, sest tundub, et pikast päevasest magamisest on Lorel veel energiat piisavalt.

Pilte mul seekord kahjuks ei ole, seega tuleb leppida pildivaba postitusega.

Lore kohtus kahe uue sõbraga

Eile läksime Lorega Marilinile külla, kus nagu alati sai tuhkrupuuri juures tantsida ja veidi uriseda (päris esimest korda nägi, siis ikka haukus ka nagu õigele Russellile kohane). Kokku me Loret ja tuhkruid lasknud ei ole, sest Lore läheb juba läbi puuri tuhkruid nähes päris äksi täis. Seega mõlema poole huvides ei tasu veel neil kindlasti lähemalt tutvust teha.

Mõne aja pärast tuli Marilinile külla veel üks sõbranna koos kahe Cavalier King Charles Spanjeliga. Lorel oli lõbu laialt, eriti kui teised koerad eest ära põgenesid. Ja millised kõrvad! Neid on kohe eriti tore sikutada! Kui suuremad koerad vahepeal diivanile põgenesid, siis tekkis eriti suur vajadus ka ise sinna saada, seega tegi ka Lore oma esimese hüppe diivanile, ütleme nii, et ma olin kergelt šokis! Kuhu mu väike koerabeebi kadunud on? Vahepeal tegi Lore kerge power nap'i ja möll läks edasi.

Ilmselgelt ei õnnetunud Lore ärkvel oleku ajal kõiki kolme ühele pildile mahutada.

Kui sõbrakesed lahkusid, siis tegime paar before&after pilti, tulemus on siin:  

14.04 vs 29.05

5. koolitund

JUBA VIIES!

Eelmisel nädalal me palju ei harjutanud, kuna koera tervis ei olnud kiita. Sellegi poolest oli koolis Lore üsna tubli.

Mida juurde õppisime?

• Roomamine - paned koera lamama ning hoiad ühte kätt seljal, teisega liigud vaikselt ette poole. Seda oleme kodus ka proovinud, kuid siis ei ole ma kätt seljal hoidnud. Ilma käeta tuleb välja umbes 10 cm enne kui tagumik tõuseb. Käega kinni hoides ei saanud ta lihtsalt püsti tõusta, seega sai pikemalt roomatud. 
• Ringis kõrval kõndimine teistega koos - trennis ringi jalutamine on alati piin (minu jaoks)! Esiteks sellepärast, et siis saab teistele koertele lähemale ning hakkab pihta enese näitamine urisemise näol. Teiseks erinevate maiuste tükikesed, mida nina maas otsida on vaja. Seega olime ka sel korral viimased ja kõige aeglasemad. Samas tänaval saab ta üsna hästi rihmaga jalutades hakkama.
• Näituserihmaga harjutamine ning kõndimine - mina sain teada, kuidas näituserihm olema peab ning Lore sai proovida sellega jalutamist. Tundus, et teda see rihm kõrvade taga ei häirinud ja kui maius nina all oli, siis kõndis ka üsna hästi.
• Laual seismine - üks käsi hoiab rihmast kinni, teist hoiad nina all ja tõstad järsku ette ning tagasi (nagu ka eelmisel korral Natalja mulle näitas). See läks väga hästi, sest olime juba harjutanud seda varemgi. Lubas ilusasti ka hambaid vaadata ja Nataljal ennast katsuda (sellega ei olnud probleemi õnneks ka arsti juures)
•  ... (mul on tunne, et midagi uut olen veel unustanud :))

Mida veel harjutasime/ harjutama peame?

• Kõrval/paremal - see harjutus tuli kõige paremini välja, istus kõrvale ja ootas kuni kutsusin teisele poole. See oli ainuke 5+ harjutus vist.
• "EI" - tuttav võileibadest mööda jalutamine. Tegelikult väga seda harjutada ei saanud, kuna Loret võikud ei huvitanud, kõik muud maiused/lõhnad seal ümber olid palju huvitavamad.
• Tunnel - seekord oli tunnel U-kujuliseks keeratud, kuid probleeme ei tekkinud. Lorele tunnel meeldib ning jooksis kiiresti läbi. Paar korda komistas kiire jooksu pealt, aga see ei häirinud teda ka. 
• "Ümber" - ümber posti minemine. Seekord läks see harjutus üsna halvasti, sest tähelepanu oli kõigel muul. Maius ei huvitanud või kui huvitas siis jõudis postini ja seejärel nägi teisi koeri, kelle juurde minna võiks, seega ümber posti ta ei liikunud (või kui siis heal juhul loivas ühe korra). 
• Püsiv lamamine - see püsivus kestis ainult seni kuni maius otsa sai, siis tõusis koheselt püsti ka. Love taaskord lamas nii rahulikult ning ootas. 
• Enda juurde kutsumine - see harjutus tuli ka seekord välja, esialgu pakkus muidugi Natalja rohkem huvi, aga kui ma ikka piisavalt kutsunud olin, siis jooksis minuni ka ning huvi Natalja vastu kadus.
• Kaks-kaks - see tuli ka okeilt välja. Kuigi kui ma nägin kuidas teised seda teevad, siis tekkis mul küsimus, kuidas siiski õige on (unustasin küsida kahjuks ka). Kui teised teevad nii, et kasti peale koera kutsudes hakkavad kordama kaks-kaks, siis mina ütlen seda alles siis kui esijalad maha peab panema. Kristi? Liidia? Kuidas seda tegema peaks?
• Koht - see on Lorel juba samuti üsna selge ning püsib seal ka täitsa ilusasti. Ainuke probleem on selles, et kui kodus talle koht ütlen ja soovin, et ta puuri läheks, siis tema läheb pigem puuri kõrvale tekile, kus ta ka tavaliselt magada eelistab. Kas seda peaksin tema jaoks teisiti nimetama? Või üldse ära võtma selle teki?
• ... 

Täna jõudsime Liidia ja koertega kooli ka üle poole tunni varem ning tegime enne ühe metsatiiru, kus Kristi ja Tiinaga kohtusime. Lisaks jalutasime metsas ka pärast kooli. Kui koolitunni ajal on varem alati teda huvitanud, mida küll Kristi teisel pool platsi teeb ja hüüab, siis täna seda probleemi ei olnud õnneks. Võimalik, et asi oli selles, et enne metsas sai teda tervitada või siis on piisavalt tihti teda juba näinud ka. Koju jõudes oli Lore nii väsinud, et keeldus puurist maja ees välja tulema, pidin ta sealt sülle võtma ja murule pissile viima. Ta lonkis nii aeglaselt nagu oleks see suurim pingutus, mis ealeski olnud on. Tuppa minnes läks koheselt magama, isegi Otist ei teinud välja. Ja magas nii sügavalt, et ei avanud silmagi kui blender töötas. Huvitav kui kergelt mul täna ussirohu andmine minna võiks?

No nii "kergelt", et pean sellest ka koheselt kirjutama. Nimelt alustasin koos kanatükikeste andmisega, kuid Lore sülitas osavalt tabletitükid suust välja ja sõi kanatükikesed ära. Kuidagi sõi ta siiski pool tabletist (mis tähendab, et pool tableti poolest), vaikselt aga kadus juba huvi ka kana vastu, sest ta teadis, et iga tüki sisse, mis ta saab on pikitud tabletikene ka. Seega otsustasin õhtusöögiga anda (kus lisaks oli nagunii veel ka toidulisand). Õhtusöögiks läksid seega koolist alles jäänud maiused, veidi krõbinaid, toidulisand, purustatud tablett ja peale kanapuljong! Kausis oli umbes pool tavapärasest toidukogusest ning heal juhul sõi ta sellest ära poole ning limpsis puljongi ka ära. Aga söömine iseenesest tähendas seda, et kui ta ampsu võttis, siis sülitas selle kõrvale maha ja vaatas, kas ikka kõlbab. Ma vaatasin kõrvalt seda nalja ja ei teadnud kas nutta või naerda. Tabletist siiski enamuse sain talle sisse sööta ning jäägid annan hommikul krõbinatega. Uskumatu kui osavaks ta kolme päeva jooksul tabletti süües sai, ilmselt edaspidi läheb see ülesanne ka ainult raskemaks (õnneks praeguse seisuga on tabletid antud)!

Natuke tervisest ka - täna on tuju olnud Lorel väga hea ning peale kergete kõhuhädade muid probleeme olnud pole. 

Jälle haigusest..

Hommik algas väga hästi, sest Lore kõht oli oluliselt parem kui varem. Seega olin juba väga õnnelik ning Lore tuju oli samuti hea nagu alati. Õnn kestis aga ainult umbes kella üheni päeval. Kui otsustasime minna välja sööma, kuna koer oli samuti heas tujus ning parasjagu ärkvel, siis võtsin ka tema kaasa (Reval cafes on koerad lubatud). Õues oli üks laud vaba ning läksimegi sinna istuma. Mina sain oma salati kohe kätte ning alustasin söömist, Maris hoidis samal ajal koera, kuna ma ei tahtnud teda maha panna (äkki leiab mingeid toidupalakesi vms). Ühel hetkel ütles aga Maris, et Lore vist tahab väga maha minna, lubasin panna. Siis aga ütles, et koer on väga kummaline, et äkki tahab häda teha vm. Seda ma aga ei uskunud, kuna kõik hädad olid tehtud. Kükitasin koera juurde maha ning vaatasin, et ta hakkab kohe-kohe oksendama. Läksin terrassilt ära teistest sööjatest eemale ning kohe kui koera maha panin, siis ta oksendas taaskord kogu oma hommikusöögi välja. Kusjuures iga kord on ta tahtnud väga isukalt oma okset ära süüa. Õnneks oli mul taskus kilekott, kuhu sisse selle ära korjasin. Söömine jäi mul seejärel suhteliselt pooleli (natuke sain veel süüa) ning läksin temaga eemale murule, Maris käis veel poeski ära ning seni ootasime ja Lore jooksis ning mängis murul. Tundus, et enesetunne on taaskord parem.

Kontorisse tagasi minnes oli Lore aga üsna rahulik, vaikne ning pisut ärevil (ühesõnaga käitus täiesti teisiti), ilmselt oli enesetunne taas halvenenud. Terve ülejäänud päeva ei maganud ta korralikult, vaid iga kord kui mina püsti tõusin ja kuhugi läksin, siis ta järgnes mulle (muidu ta nii ei tee, pigem mõnuleb niisama oma vaibal või pesas). Õues käies oli koer iga kord nagu vahetatud, pigem rõõmus ja lippas murul ringi. Kui kino peal ringi käisime, siis oli samuti mureliku olekuga ning tuli vaikselt minuga kaasa, mitte ei jooksnud fuajees ringi nagu tavaliselt. Pärast tööd koju minnes käisin temaga ka pargist läbi, kus veidi kooliks harjutasime (see nädal oleme liiga vähe harjutada saanud kahjuks) ja jalutasime. Kuna aga samal ajal hakkas vihma sadama, siis hakkasime vaikselt kodu poole minema. Kodus magas Lore pikalt väga rahulikult ning tundub, et see aitas ka enesetunde paranemisele kaasa. Õhtul oli Lore jälle rõõmus ja aktiivne ning mitte ainult õues, vaid ka toas (hakka või arvama, et talle ei meeldi enam tööl käia).

Päeval olin ise juba väga mures tema pärast, kuid nüüd on jälle süda rohkem rahul nähes õnnelikku koerakest. Kristi nõuande kohaselt andsin ülejäänud päeva jooksul korraga vähem süüa, kuid tihedamini kui tavaliselt. Ei teagi kuidas homme tegema peaks, sest kutsikakool on ning pikalt süüa anda ei tohiks. Kooli jaoks valmistasin seekord kaasa keedetud kanafileed ning kanamagusid. Kanatükikestega andsin talle ka ussirohu ära, kui eile krõbistas ta rõõmsalt tableti ära nagu oleks maiust andnud, siis täna sülitas tabletitükid suust välja ning sõi ära ainult kana. Lõpuks õnnestus siiski kavalusega ka tablett sisse sööta. Jälle loodan, et homme on parem päev ning kogu toit jääb sisse ning Lorekese enesetunne ka hea. Juhul kui ta hommikul heas tujus ei ole, siis teen kodus tööd, Martinil selle vastu kindlasti midagi ei ole ning ilmselt probleemi pole.

Esimene arstilkäik

Täna oli Lorel olukorra sunnil esimene arstilkäik. Kõht ei olnud siiani päris korras, seega võtsime tee ette Viimsi Loomakliinikusse. Teel eksis taksojuht ära ning hilinesime veidi, helistasin ka ette ning õnneks ei pidanud uut aega panema.

Arst tundis Lore koheselt ära, küsides, et see on ju Lumi kutsikas. Ta oli väga sõbralik ning koeral ei tekkinud kordagi hirmu, pigem oli kõik nii põnev. Kliinikusse sisse astudes tundis ta juba teiste lõhna ning hakkas urisema, kuigi rahunes kiiresti. Arst küsis küsimusi ning katsus Lore kõhtu ning diagnoosiks oli, et ilmselt on mingi bakter/uss peensooles. Kaasa saime spetsiaalse toidu kõhuhädadega kutsikatele, Promax pasta, toidulisandi, milles on head bakterid sooltele ning ussirohu kuuri peame samuti läbi tegema. Täna sai ta juba ka kõiki ravimeid ning sööki maitsta, kõik maitses hästi, isegi ussirohu tableti krõbistas rõõmsalt sisse. Kolme päeva jooksul (tänasest alates) saab ta nüüd ussirohtu ja Promax pastat, krõbinaid ja toidulisandeid saab seni, kuni kõht täielikult korras. Üks poolik ussirohu tablett (kuni 5 kg koertele) ning toit ja toidulisand jäävad ka alles, et vajadusel järgmisel korralgi anda saaks.

Reedel pean uuesti kliinikusse helistama, et teada anda kuidas olukord on. Kui olukord halvemaks läheb, siis peame juba varem tagasi minema ning siis saab antibiootikumid samuti lisaks (loodetavasti  läheb olukord ainult paremaks). Juhul kui ei lähe, siis ei saa ta ka kolmandat vaktsiini õigel ajal (vähemalt nädal peab ta kindlasti terve olema, et vaktsiini saada).

Pärast arsti juurest tulekut läksime natukeseks randa jalutama. Lore nautis täiel rinnal liivas kraapimist, sest koduaias ju ei tohi. Vee äärde me ei läinud, kuigi ta vaikselt ikka piilus sinna poole ka. Seejärel tõime asjad koju ning läksime Liidia ja Love'ga platsi juurde, et teistega ühineda ja metsa jalutama minna.

"Huvitav, kas ta paneb tähele kui ma hästi
kiiresti ühe kajaka kinni lähen püüan?"

Laupäeva ja pühapäeva tegevused

Laupäev algas veel väikese ehmatusega, sest öösel oli Lore veidi oksendanud ja kõht oli samuti lahti. Mõtlesin, et helistan kohe pärast õuest tulekut Kristile (kell oli 8 hommikul), et minna siiski kliinikusse (muidu ma nii vara ei helistaks, aga teadsin, et nad alustavad väga varakult sõitu võistlustele). Õues oli aga Lore nii rõõmus ja tegus, et tundus nagu enesetunne on pigem hea. Seega mõtlesin, et jälgin paar tundi Lore käitumist ja olekut ning siis otsustan, mida teen. Lore sõi väga isukalt hommikusööki, mängis ning läks magama tagasi ning pärast seda ta enam oksendanud polegi, kuigi kõht päris korras ikka pole. Kristi soovitatud kõhurohi maitses talle õnneks suurepäraselt. Seda olen kuni tänaseni ka andnud.

Nähes, et haigusega on peaaegu lõpp, käisime Kassisabas jalutamas ning olime kuni õhtuni peaaegu kodused. Õhtul läksime aga Paljassaarele jalutama ning mängima ja pärast seda sõprade juurde Eurovisiooni vaatama, kuhu tuli ka minu vend. Lore magas kogu Eurovisiooni maha, sest jalutuskäik mere ääres oli nii väsitav. 

Täna läks vend rongile 10ks, kuid jäi väga napilt maha, seega otsustasin, et ühendan kaks asja  ja lähen veedan ta aega Schnelli pargis ning teen koeraga hommikuse jalutuskäigu. Lore oli partidest nii vaimustunud, et oleks kindlasti heameelega nendega koos ujunud :). Sealt otse läksime Lorega trammiga Kadriorgu, kus sain kokku sõbrannaga, kes seal lähedal elab ning oma lastega jalutas. Lore pakkus neile kõikidele väga huvi ja vastupidi, nemad Lorele ka. On ju tore näha ühte väikest kahest ja veel pisemat 5-kuust beebit. Pärast seda koju, kus Lore sai mõnusa uinaku teha ning siis Mariliniga fotosessioonile Hirveparki väikest modelli Loret pildistama. Modell töötas kaameraga hästi ning püsis päris korralikult juba ka paigal. Õhtu on olnud üsna rahulik v.a korralik mäng aias.

Siin aga palju pilte tänaselt fotosessioonilt:

Aitäh Marilinile väga heade piltide eest!

Koerabeebi?

 Noup, mulle tundub, et pooleteist kuuga on beebist juba väike preili saanud. Üks väike võrdluspilt:

16.05.15 vs 14.04.15

Varsti ei mahu enam süllegi ära...

PS! Tänaseks on tervis ka juba oluliselt parem :)