Teisipäevases trennis sain Nataljalt ühe põneva pakkumise, mille nimel nüüd vaikselt harjutame. Kui asi tehtud, siis kirjutan siia ka :)
Üldiselt oli teisipäevane trenn üsna keeruline, esiteks ei olnud Lorel motivatsiooni, teiseks olid rajad üpriski rasked ning kolmandaks ei aidanud tähelepanule kaasa laest alla solisev vesi... Nüüd oleme jooksnud samasuguseid radasid nagu A3 klassis võistlevad koerad, seega trikikaid on rajas korralikult. Esialgu teeme esimese poole rajast, siis teise ning lõpetuseks ka kogu raja. Pärast radade jooksmist olid ka trikid ning koeratantsu elemendid. Seekord proovisime sellist kooslust, et koer tagurdab, istub, palub, keerutab ning järgneb mulle. Üldiselt tuli täitsa okeilt välja, kuigi Lore pakkus tegurdamisel ka keeramist, kuna oleme viimasel ajal harjutanud ümber minu tagurdamist. Kui agilitys on Lorel mott mõnikord üsna madal, siis trikitamisel on see üldiselt nii laes, et kostub nii kiunumist kui ka urisemist. Lisaks oleme harjutanud kummardamist, seega Lore arvates tasub tagurdamisel proovida, et äkki peaks kummardama ka vahepeal. Trikkide nimekiri on juba üsna pikk ning mõned asjad vajavad veel päris palju harjutamist, seega on õhtusöögid tavaliselt just trikitamisega seotud.
Kolmapäeval leppisin aga Kristiga kokku, et olen väikestviisi (jõhker) koerapiinaja. Nimelt selleks, et mott laes oleks pidin Lorele hommikul üsna vähe süüa andma ning seejärel ta töö juures teise ruumi terveks päevaks puuri üksi chillima jätma. Seda ma ka tegin ning õhtul koera puurist võttes tuli vastu väga energiline ja rõõmus koerake. Ja et sellest kõigest veel vähe ei oleks, siis esimesele jalutuskäigule Lore kaasa ei saanudki, vaid ootas vaikselt autos. Ja kui keegi nüüd mõtleb, et ega see NII hull piinamine ei olegi, siis lisaks tegin enne trenni veel Lore puuri ees Leenuga soojendust. Lore oli ikka üsna närvis, eriti kui nägi, et Leen ei saa trikist väga aru :D. Seega kiunus ta terve selle aja vägagi häälekalt puuris. Aga kogu selle piina lõpetuseks oli mul väga hea motivatsiooniga ja kiire koer. Jumal tänatud, et ma ise ei pidanud tal järel püsima, vaid sain pisut eemalt ta elementidele saata. Igaljuhul oli ta supertubli!
Kolmapäevane koerarežiim tekitas mulle küll judinaid... :D :o
VastaKustuta