Trennid

See nädal on taaskord nii kiiresti möödunud, et trennipostitus tuleb jällegi alles täna.

Teisipäevast trenni ma veidi kartsin, kuna eelmine kord oli nii negatiivne, aga reaalsus oli vastupidine. Lore käitus suurepäraselt, jooksis väga hea hooga ning tegi kõike kohusetundlikult ja tublisti kaasa. Seekord tegime jällegi pikka rada - esialgu esimene pool, siis teine pool ja lõpuks terve rada. Natalja kiitis Lore kiirust ning ka mina tundsin, et see on tavapärasest kiirem või olid minu jalad liiga "makaronid". Igaljuhul vahepeal oli selline tunne, nagu mul oleksid 50aastase suitsetaja kopsud ja aastase lapse tudisevad jalad. Aga joostud saime siiski. Lisaks ei saa mainimata jätta, kuidas ma trenni alguses juba märkasin, et Lore ei teinud Natalja koertest absoluutselt välja. Kui muidu on ta ikka oma pahameelt näidanud urisemisega, siis seekord ei oleks nagu teisi koeri olnudki, seega supertubli! Ja seda kuni trenni lõpuni.

Kolmapäevast trenni alustasid koerad sünnipäeva "tordiga", kuna ühel Natalja koeral oli sünnipäev ja koerad said esialgu kõik koos ringis istuda ning seejärel tükikese kooki süüa. Lore tükk kadus väga kiiresti, sest toiduga ei pirtsutata ja kõik mis antakse tuleb ära süüa. Lisaks on siis võimalus kellegi teise jäägid ka endale saada (õnneks nii hästi seekord ei läinud), sest põdraliha torti ei saa ju iga päev. Seejärel õppisime A3 rada ning Natalja kutsus mind kahe koera seisakut/hambaid vaatama/katsuma.
Kutsikate trennis tegi Kristi meile mõnusad trikkidega rajad ning lisaks harjutasime ka "eest lõikamist", mis mõnes kohas oli üsna keeruline. Seega sain mina mõnes kohas veidi soperdada ka, aga Loret peab taaskord kiitma, kuna hoog oli hea ja tahtmist oli ka mõnusalt.