Seega oli plaan selline, et võistlustel ei osale (v.a oktoobri alguses toimunud Jack Russell terjerite mitteametliku meistrivõistlused), trennides teeme 3-4 tõkke/tunneli pikkuseid radasid, kus lõpus on söök ning trennis käingi teda sisuliselt ainult söötmas, lisaks võimlemine ja alguses plaanisime ka massaaži minekut (kuid aegade klapitamine oli liiga keeruline). Söök on Lore jaoks (kahjuks) kõige suurem motivaator, samas mängib ta suhteliselt hästi ka näiteks soojenduseks.
Seega trennid möödusidki ülimalt lihtsate radade jookmisega esimestel kordadel. Kui kiirus juba väga hea oli, siis keerulisemaks muutsime rajajuppe alguses nii, et panime toidu viimase tõkke/tunneli taha ning Lore starti. Mina läksin veidi eemale ning praktiliselt ei liikunud, vaid tegin kaugelt juhtimist. See tuli väga hästi välja. Kaugelt juhtimise mõte oli selles, et minu liikumine ei segaks Loret ning tema ülesanne on ainult kihutada toiduni. Esimesed poolteist kuud me ainult selliste kiirete radadega tegelesimegi, takistusi tuli küll ajapikku juurde, kuid rajad oluliselt keerulisemaks ei muutunud. Kiirus püsis suurepärane ka ebatiinuse ajal (tavaliselt on see periood tema jaoks motivatsiooni kadumise üks põhjuseid). Pärast ebatiinuse lõppu oleme teinud keerulisemaid ning tehnilisemaid radasid, mis on lühikesed, kuid nõuavad palju oskuseid ja mõtlemist. Nendele lisaks ka kiiremaid ja kergemaid lõike.
Nüüdseks oleme teinud ka mõned täispikad rajad ja pean ausalt tunnistama, et mul oleks kiiremaid jalgu vaja... kus neid küll saada võiks? Kokkuvõttes on Lore kiirus paranenud ning kindlasti pean jälgima, et tal ei tekiks ülekoormust enam.
Lõpetuseks mõned pildid agility rajalt, täpsemalt 6.oktoobril toimunud Jack Russell terjerite VI meistrivõistlused (pildid loomulikult Martti Vaidla kaamerasilmast):
 |
| Siin laiutan juba käsi, kuna kohe pärast kiike tuli ennustuse järgi dsq (ja mitte ainult ennustuse järgi :D) |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar