pühapäev, 19. veebruar 2017

Tegemised, tegemised, tegemised...

Vist ei tasu mainidagi, et selle mõne kuu jooksul kui ma blogisse kirjutanud pole on juhtunud nii mõndagi, suuremad asjad nendest:

  • Vahepeal käisid külas nii Irma, Frida kui loomulikult ka Cesar (Frida tuleb varsti jälle ;) )
  • Erinevates metsades oleme konnanud rohkem kui n korda
  • Käisime 99+1 koera filmimisel ja pildistamisel 
  • Trennid, trennid, trennid...
  • Mõned võistlused A1s, peamiselt disklahvi lainel
  • Külastasime vanaemat ja vanaisat korduvalt 
  • Jõulude ja aastavahetuse vastu võtmine koos Cesariga
  • Lore sai endale ka uue sõbra Tosca, keda juba täitsa hästi aktsepteerib, vaatamata tema suurusele
  • Käisime lastele esinemas Kopli noortemajas
  • Sünnipäev, millest juba kirjutasin, lisaks tuleb ka varsti pidu, kuna kõik plikad otsustasid ühel ajal jooksukat pidada, mistõttu oleks Lewil ikka jube keeruliseks läinud

Alustades algusest, siis detsembri alguses oli meil külas kaks nädalat Irma. Temaga koos ka mõned päevad Frida. Ehk siis paras loomaaed oli meil siin koos :) Mõlemad koerad käitusid hästi, kuid Lore jaoks oli seda mingil hetkel liiga palju. Kes siis jõuab koguaeg mängida, tähelepanu jagada jms. Kõige rohkem nautis ta nende seltskonda metsas joostes, sest siis vist ei hakanud küll kordagi tal igav. 

Metsad: Valgejärve, trennimets, Randvere mets, Rohuneeme, Paukjärve, Tabasalu... ja nimekiri jätkub... Metsas on igatahes mõnus, seda vist ei pea isegi selgitama :)

99+1 koera filmimine - Kristi sai kutse tulla Russelleid tutvustama ja loomulikult liitusime ka meie nendega. Peamiselt oli eesmärgiks, et videolindile jääks Russellite olemus, ehk siis hüppamine, trikitamine ja kui vähegi oleks rohkem ruumi olnud, siis ka jooksmine. Lore jaoks oli olukord täiesti tavaline ning ta ei peljanud peaaegu midagi, ainuke asi, mis koertele väga ei meeldinud oli see pind (catwalk :D) ehk siis sellel rullimine oli nende jaoks veidi nõme. Nad ei tunnetanud ka seda ruumi tänu kumeratele "nurkadele" ja "äärtele", aga kui oli lootust saada maiust, siis sobis seal naljatlemine ka vägagi hästi. Lisaks Lorele olid filmimisel loomulikult Lumi, Cesar, Lexi, Leen ja lisaks ka Chilli. 

Paremalt: Chilli, Cesar, Lumi, Lexi, Lore ja Leen

Trenne oleme selle aja jooksul vägagi palju teinud. Selleks, et Lores rohkem indu ja tahtmist oleks, siis oleme soojendusel ainult mänginud ja mõnikord ka mänguasjaga meelitades teinud tunneleid, tõkkeid ja slaalomit. Tako hallis ükskord võistlemas käies otsustasin panna maiuse puuri ootama ja pärast seda läksid kontaktid ikka täiesti hulluks, ta otsustas kõik kontaktid teha üle joostes, et kiiresti maiuseni saaks ja seetõttu olen nüüd ka trennides maiuse puuri ootele pannud. Lisaks olen ma jooksnud nüüd ka Neroga (Vene Spanjel), tema on midi klassis ja algajam, see on ikka hea katsumus olnud, kuna pean mõningaid asju ikkagi üsna erinevalt tegema. Näiteks slaalomis saan Lore kõrval täiesti suvalt joosta, Nero puhul pean aga rohkem aitama. Muidugi pean ka hoidma tema tähelepanu võimalikult palju enda peal, kuna vastasel juhul võib ta oma omaniku juurde joosta ja siis on teda uuesti enda juurde üsna keeruline tagasi saada. Aga see on väga hea praktika, et ka Lorega tähelepanelikum oleksin. Samal ajal kui ma Neroga jooksen, siis teeb Lore puuris päris haledat kisa: "Minu Kadi, minu Kadi! Kadi, sa joosked vale koeraga, ma olen ju ikka veel siin!!!" Kolmapäevastes trennides on meiega päris mitmeid kordi olnud ka Love, kuna Liidial on esinemised. Temaga oleme Heleniga mõlemad jooksnud kordamööda, jällegi hea praktika, sest võõra koeraga jooksmine on ikkagi väga erinev :) 

Võistlused A1s on olnud disklahvi lainel nagu ma juba ütlesin, aga kiiret meil edasi minemiseks ka ei ole. Me käisime:
  • 6.11 EJRTÜ Russellite meistrivõistlused agilitys, see oli juba enne (eel)viimase postituse kirjutamist, kuid kuna seal ma seda ei kajastanud, siis siia panen juba kirja küll. Kuna selleks hetkeks kui antud võistluse regamine algas olime me juba avanud oma ametlikel võistlustel osalemise "skoori", siis ei jäänud meil muud võimalust kui ennast kirja panna Open rajale. Seal pidime rinda pistma nii Lumi kui ka teiste proffidega ning esimesel rajal saime isegi puhta raja, olles ajaga 45.49 sek neljandad, kuid üllatus-üllatus teisel rajal saime disklahvi :) 
  • 13.11 TAKO võistlustel (see on ka ainuke võistlus, kus ühe puhta agility raja A1s saime, teine koht, aeg 32.75 sek, kiirus 4.46 m/s) 
  • 25.12 Leader kooli jõulupeol - seal võtsime osa nii kuulekusest kui ka agilityst. Kuulekuse osa oli väga tore, see koosnes vinkude aja peale püüdmisest, vinkude kauguse peale püüdmisest, omaniku kinda otsimisest, omaniku otsimisest ja "takistuste rajast". Vinkude püüdmisel oli Lore väga osav ja mina uskumatult koba! Aja peale püüdmisel kleepusid kõik vinkud mu näppude külge, seega Lore sai maksimaalselt kaks tükikest kinni ka püütud. Kauguse peale püüdmine läks esialgu hästi, kuni mu käsi vääratas... Kinda otsimisel saime esimesest voorust edasi, kuna Lore leidis mu kinda kenasti üles, teises voorus aga leidis ta hoopis kellegi teise kinda seest mingi maiuse (not cool!). Järgnes omaniku otsimine, ehk siis mina läksin teiste inimeste keskele, kes ringis liikusid, Lore jäi ootama ja pidi minu juurde jooksma, see õnnestus hästi. Lõpetuseks ka "takistuste rada", mida ma kartsin kõige rohkem, koer jäi ootama raja algusesse, mina jooksin lõppu ja kukkusin kisama, täie hooga jooksis Lore iga kord minuni (win!). Põhjus, miks ma seda kartsin oli see, et rajal olid mänguasjad, vinkud (suured hot dogi viinerid nimelt), söögikausid ja muud ahvatlevad asjad. Peaaegu kõik koerad olid supertublid, vaid mõni üksik näppas vinku. Lõpuks oli rada selline, et koer pidi üle asjade praktiliselt jooksma ja arvestades Lore kasvu, siis enam tublim ei saakski olla kui ikka üle vinkude hüpates minu poole kihutas! Lisaks oli ka agility osa, kus võis ise raja välja mõelda ning iga takistus andis erineva arvu punkte, me saime esimesel rajal kõige rohkem! Mõned aga tegidki nii, et kuna slaalom andis 10 punkti (teised takistused 1-3), siis joosti slaalomi juurde ning tehti kolm, neli korda seda, kuid mina tegin maksimaalselt 2 korda, kuna muidu oleks liiga igavaks läinud. Seega teisel rajal esimesed ei olnud ning lõpetuseks jagasime esimest kohta minide arvestuses. 
  • 26.12 Aastalõpu paaride võistlusel, paariliseks oli Leen, kes jooksis hüpperajal, Lore oli kirjas aga agility rajal - ma parem ei kommenteeriks, kuidas meil läks :D Kuid selleks, et meeles oleks siis panen kirja ikka, et 21 paari seas olime meie 20ndad (khmkhm). 
  • 14.01 Agility Pluss võistlused (2 disklahvi). Siinkohal pean kirja panema ka selle, kuidas Lore otsustas puhta raja lõpus, poomilt tulles raja lõpetada ning puuri kihutada sööma, vaatamata sellele, et ma teda tunnelisse suunasin! Ainult kaks takistust oli veel jäänud.. Teine rada läks veel hullemini, olime umbes kolm takistust ületanud, millest viimane oli poom ja ma reaalselt karjusin, et ta kaks-kaks teeks, tema aga eiras ja kihutas edasi, seega otsustasin ta tagasi kontaktpinnale panna ning tema aga otsustas eest ära joosta ja mitte minna, sellega meie rada ka lõppes. 
  • Kahel korral käisime ka Loo hallis Natalja juhendamisel tehtud treeningvõistlustel, kus kõik koos ehitasime Natalja näpunäidete põhjal raja ning seejärel pidime ise otsustama, kuidas seda joosta. Hiljem rääkisime läbi vead ja Natalja näitas, kuidas mõnda kohta parem teha oleks. Need võistlused läksid täitsa hästi, Lorel oli väga hea tuju ning suur motivatsioon ning viimasel korral olid ka kontaktid juba väga ilusad, seega loodetavasti on sama ka märtsis tulevatel võistlustel :)
  • Märtsis on taaskord mõned võistlused tulemas :)
13.11 Maardu võistlused

Lexberryde esindus Russellite meistrikatel 06.10 
Maal oleme käinud samuti, kuid paraku võiks alati rohkem. Lore on seal väga chill, ootab kuni kellelgi palakesi kukuks ning 100%liselt keskendub söögile, sest ilmselgelt ei suuda vanaema ega vanaisa tema "mapolemittekunagisüüasaanud" silmadele vastu panna. Sealjuures naudib ta seal ka täiega kaevamist ja vahel kiusab ka Otti. Oti kiusamine ei ole taga ajamine või kulli mängimine, vaid pigem selline ehe russellik mäng - nelja käpaga selga ja kaelast või sabast närima! Ott on selles osas väga rahulik ning kui tema mõõt täis saab, siis lihtsalt kisub ennast hammaste vahelt lahti ja lahkub härrasmeheliku väärikusega. Jõulude ajal oli meiega maal kaasas ka Cesar, kes samuti "polekunagisüüasaanud", seega said nad kahekesi teha neid kauneid silmakesi. Kui ma esialgu vanaemale rääkisin, et jõulude ajal on lisaks Lorele veel üks koer meiega kaasas, siis tegi ta suured silmad ja küsis ülima ettevaatlikkusega, kas võtan veel ühe koera?! Tema õnneks aga seda ma ei teinud ja teda ammendas vastus, et see on Lore isa, kes minu juures hoiul on. Cesar käitus superhästi, teda ei heidutanud vanaema koer ning peaaegu suva oli tal ka kassidest. Peaaegu sellepärast, et mingitel hetkedel ta siiski avastas, et mõni kasside silmapaar teda jälgib ning sellele vastas ta kurgupõhjast tuleva urinaga. Aastavahetuse võtsime aga vastu rahulikult kodus ning lisaks oli külas ka Maris, keskööl käisime meie ka ilutulestikku vaatamas ning koerad said mõnusalt või peaaegu mõnusalt veeta puurides magades ning telksi kuulates. Kõik tuled põlesid, rulood olid ees ja teleka volüüm oli maksimumi lähedal. Loret ei häirinud miski, kuid suurema paugutamise ajal läks Cesar pisut pingesse küll, kuna veidi oli kostuda ka tuppa. Tänu sellele pingele läks Cesaril ka seedimine korrast ära ning ütleme nii, et uue aasta öösel sain mõnuga õues käia ja okset koristada. Söötsin talle siis rohtusid sisse ning andsin hommikul riisi-kana väikeste portsudena. Õnneks ta siiski taastus sellest üsna kiiresti ning hommikuks vähemalt enam ei oksendanud ja võtsime ette ka jalutuskäigu. 31. detsembri päeval tegime me ka päris korraliku väsitava tiiru koertele Tabasalus Tiina ja tema koerade seltsis. 1. jaanuari jalutuskäigu tegime aga Rohuneemel Marise, Heleni ja Leenuga. 

Aasta viimane suurem jalutuskäik


Uue aasta esimene jalutuskäik
Aasta lõpus sai Marilin endale koera - jube hästi lõppenud aasta ma ütleks :) Nimelt sai ta endale üheaastase Cane Corso, keda hüütakse Tosca'ks. Kuna sel ajal kui ta koera sai, oli mul külas ka Cesar, siis me otsustasime, et koeri väga ei traumeeri ning tegime ühiselt vaid mõne jalutuskäigu, esimesele võtsin kaasa ainult Lore. Ja arvake mis! Ta küll alguses ülbitses pisut, kuid hiljem otsustas, et kui ta teeb "sedakoeraeiolesiin" nägu, siis äkki kaobki ära. Ära ta ei kadunud, pigem algas varsti juba suurem sotsialiseerimise protsess. Lisaks käisin mina mõned korrad ilma koerteta Marilinil külas ning sain ise Toscaga sõbraks. Selleks, et väga headeks sõpradeks saada võtsin juba esimesel korral kaasa korraliku kotitäie nänni koerale - kuivatatud peanahad ja veise südamed, konserv ning mänguasi. Ütleme nii, et toimis suurepäraselt :) Seejärel jätkasime vaikselt jalutuskäikudega ning otsustasime, et kulgeme võimalikult aeglaselt. Lore otsustas, et tema jääb eiramise taktika juurde, Toscale pakkus see pisike õel koerake veidi ka huvi, kuid kui tema reaktsiooni nägi, siis otsustas, et ei tasu liiga lähedast kontakti otsida. Peale mõnda jalutuskäiku otsustasime juba ka külaskäike teha (alguses alati pärast jalutamist), toas annab Lore ikka mõnikord märku, et palun ära vaata mulle otsa! Kuid muidu on kõik juba üsna chill. Kõige suurem saavutus on see, et saime nad omavahel ka mängima õues. Suuri sõpru neist saama ei peagi, kuid iga väiksemgi edusamm on juba oluline. Lisaks on Marilin ja Tosca käinud meiega koos nii Randveres Kristi koertega kui ka Tabasalus Fridaga jalutamas ning mõlemal korral läks väga hästi. Frida arvas küll, et kui ta hakkab metsas hullunult ringe tegema, siis äkki saab maha raputada Tosca, kuid see tal ei õnnestunud. Lõpuks oligi ta üllatunud, et kõik koerad ei allu temale ning keegi võib sama ülbe olla oksamängus kui temagi :D



17.02 käisime Kopli noortemajas lastele esinemas, nagu ikka tegi Lore trikke. Natalja kutsus meid kaasa ning lisaks meile olid seal veel ka kolm kuulekuse koera + Bolt ja Rush. Lore oli muidugi kõige pisem. Kopli noortemajas käisime ka eelmisel aastal ja sellest saab lugeda siit. Kui eelmisel aastal segas Loret veidi teiste koerte lähedus ning keskendumisvõime oli väiksem tänu lastele, siis seekord polnud kumbki probleem isegi aimatav. Ta lihtsalt teeb näo nagu teised koerad ei eksisteeriks ning kuna lapsi oli palju, siis kellegi juurde jooksmiseks oleks valimine liiga keeruliseks osutunud. Seega keskendus ta ainult maiustele. Ma käisin ühel korral ka Nataljat abistamas ning panin põrandale pulgad ning selleks ajaks jäi Lore ühe lapse kõrvale kenasti istuma ja ootama! Eelmisel aastal ma seda teha poleks julgenud. Trikkide tegemiseks on Lorel alati motivatsiooni, isegi nii palju, et kui ta liiga elevil on, siis pakub kuute erinevat asja (esinemise ajal seda õnneks ei juhtunud). Lõpetuseks said lapsed jällegi koeri paitada ja maiuseid anda. Lorel oli täiesti suva kui keegi teda paitama tuli (lapsed pidid muidugi iga kord viisakalt küsima, kas võivad pai teha või maiust anda) ning mõnele tahtis isegi musi teha. Trikkidest võiksin ma muidugi kunagi eraldi postituse koos videoga teha, kuid selleks on vaja kedagi, kes meid filmiks ja eriti äge oleks kui sellest filmitust ka toreda video kokku paneks... Aga seda kunagi hiljem :D

Kuna see postitus on juba ilmselgelt LIIGA pikk, siis otsustasin mõned teemad välja jätta ning võibolla kajastan neid kunagi hiljem, praeguseks aga kõik :) 


2 kommentaari:

  1. Ei olnud liiga pikk!

    VastaKustuta
  2. Love'i sünna postitust pole ma veel näinudki :D (ja soovitavalt vähemalt sama pikka :D:D)

    VastaKustuta