Eile õhtul kui viimast korda õue läksime, oli Lore jaoks tore üllatus ees ootamas lume näol. Juba siis sai vaikselt möllata, kuid hilise kellaaja tõttu tulime kiirelt tuppa tagasi. Hommikul oli rõõmu aga topelt. Seega unustas Lore esialgu ära, miks ta õue üldse tuli. Seejärel aga oli ta väga segaduses, kuna ei teadnud kuhu pissima peaks, kõik on ju ühtemoodi! Suure kekslemise peale aga lõpuks otsustas, et enam ei kannata. Hiljem kui jalutama läksime oli Lore superõnnelik, hüples ringi nagu väike jänes ja nautis lund täiega. Parki minnes ilmnes aga järgmine probleem pärast autotee ületamist, nimelt ei tahtnud ta tagajalgu enam eriti maha panna, kuna tee oli soolatud ning käppadel oli väga ebamugav. Seega pean kindlasti homme loomakliinikust läbi minema ja käpapadjandi vaha ostma. Kristi hoiatas ka eile juba, et tõenäoliselt peaksin seda ostma, kuna sool läheb pragunenud kohtadesse ning käpad hakkavad kipitama. Seetõttu võtsin Lore hiljem suuremate teede ületamisel iga kord sülle.
Eile käisime aga suure pakasega Viru rabas ja Rakveres kuuske vaatamas. Enamus koertel oli lõbu laialt, välja arvatud Lumil, kes teistega võidu ei jooksnud ning seetõttu veidi külmetas. Lorel ja Leenul küll kuskilt otsast külm ei olnud, kuna jooksid koguaeg Yesil sabas, seega borderiga võidujooksmine on külma vastu küll tänuväärne.
Pärast jalutuskäiku pakkisime koerad autosse ja suundusime Rakverre, et enne pimedaks minekut süüa ja seejärel kuuske vaatama minna. Kuusk tundus päriselus palju väiksem kui piltidelt, kuid meil oli siiski väga tore.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar