pühapäev, 13. august 2017

99+1 Jack Russell'i terjer

Lõpuks saigi valmis video Russellitest, mida käisime tegemas veebruaris, sellest kirjutasin natuke ka siin.

Nautige toredat videot :)


https://www.youtube.com/watch?v=bINwlP6BC74 

A3 ja urukatse

Juulikuus toimus kaks olulist sündmust, millest blogisse kindlasti märk jätta tuleb :)

15-16. juuli toimusid Mustjalas, Saaremaal agilityvõistlused, kus kõik Snow Starid osalesid, lisaks ka loomulikult nende ema ja isa :)

Lewi, Love, Cesar, Lumi, Lore ja Leen

Esimese päeva alustuseks jooksin mina Leenuga A1-s saades kaks puhast rada (ühel küll oli väike ajaviga), kuid siiski saime Leenuga kaks esimest kohta. Lorega aga esimesel päeval nii lihtsalt ei läinud, tema otsustas trikitama hakata ning meeleolu oli kõike muud kui õige. Seega saime kaks disklahvi.


Preilil oli aega nii poomil kui ka A-l ringi vaadata

Teisel päeval oli eesmärgiks Lore jooksma saada ja hea tuju oli prioriteet number üks. Esimesel rajal meil see ka õnnestus, saades agilityrajal puhta raja, esimese koha ning serdi A3-e. Teisel rajal oli eesmärk sama, kuid kuna alguses ei saanud hoogu üles, siis ergutasin teda korralikult ja üks tõke jäi vahele, kuid ma ei hakanud seda kaparandama, vaid jooksime edasi ning tuli disklahv. Kolmandal rajal saime ühe viieka väikse möödajooksuga, kuid sellegipoolest oli Lore tubli ja saime kolmanda koha.

Jee, sert!
Meiega koos oli Saaremaal veel palju Lexberrysid, reisi võtsime ette koos Hestri ja Lewiga.

Võistlused selleks korraks läbi! 
Kati ja Sofi, Hester ja Lewi, mina Lore ja Leenuga, Kristi Lumi ja Cesariga, Liidia ja Love ning Külliki ja Berta

Kohe kui Saaremaalt tagasi jõudsime läksime esmaspäeva õhtul rebaseuru viimasesse trenni. Lisaks urutreeningule ja kuulekusele saime Ilona juhendamisel teha ka toredat takistusterada - tühjad pudelid, autorehvid ja metallist võre. Nendest siis pidid koerad läbi kõndima ja kõikide jaoks oli see köki-möki :) Sealjuures oli seljataga olevas majakeses ka rebane veel ootamas ja puhkamas, koertel oli sellest täiesti suva.


 30. juulil toimuski urueksam. Hommikul kui ma 6:30 ärkasin, siis oli Lore kindel, et lähen tööle, pärast õueskäiku jooksis tema toa poole ning kui autosse kutsusin, siis oli väga skeptiline. Enne urgu minekut käisin temaga veel ka ühel põllul jalutamas, Lore vaatas, et ahsoo siia me siis tulimegi ja tema meelest oli see täitsa tore. Seejärel panin ta uuesti autosse ja kui ta aru sai, kuhu tegelikult tulnud olime sain juba kiunumist ka kuulda. Alustuseks toimus paugukatse, koerad ei saanud arugi, mis toimus, seega keegi pauku ei kartnud. Siis loositi välja järjekord ning meie olime Lorega viimased. Eksami ajal ei tohtinud mina midagi rääkida, pidin alguses teda veidi ergutama (mis oli täiesti ebavajalik) ning seejärel saatsin ta urgu, kohe hakkas korralik trall ja haukumine pihta. Varsti lasti rebane edasi viimasesse katlasse ning kui rebane turvaliselt kinni oli pandud, sai ka Lore edasi minna. Kui muidu on Lore urutrennides katsetanud erinevaid võimalusi rebase kätte saamiseks, otsides uut teed, siis seekord oli ta terve aja (10 minutit) rebase juures haukumas. Hambad koguaeg vastu siibrit (hiljem olid tal igemed päris verised). Pärast eksami lõppu soovis kohtunik mulle õnne hea töö eest ning võtsin koera ja oli aeg kuulekust tegema minna. Kuulekuses oli veider see, et koera ei tohtinud käsu alla panna, vaid ta pidi niisama luusima minema, Lore seda muidugi ei teinud, seega andsin talle vaikselt käsu, et mine tee piss ära ja tulin ise ära. Tema oligi kuulekas ja jäi pissile ning jooksis seejärel mulle kohe järele, seega saime kuulekuses maksimumpunktid.



Snow Starid olid taaskord kõik kohal!

Punktidest ka natuke:
Urgu sisenemine ja jälitamine - 6
Hasartsus - 40
Visadus - 25
Hääl - 5
Kuulekus - 5
Kokku 81punkti
Seega sai Lore III järgu urukatselt (Eestis suuremat järku saada ei olegi võimalik) ning oma 81 punktiga sai ta ka parima terjeri tiitli ning katsel osalenud koertest esimese koha ehk siis päeva õelaim koer :)

Parim taks ja parim terjer




pühapäev, 19. veebruar 2017

Tegemised, tegemised, tegemised...

Vist ei tasu mainidagi, et selle mõne kuu jooksul kui ma blogisse kirjutanud pole on juhtunud nii mõndagi, suuremad asjad nendest:

  • Vahepeal käisid külas nii Irma, Frida kui loomulikult ka Cesar (Frida tuleb varsti jälle ;) )
  • Erinevates metsades oleme konnanud rohkem kui n korda
  • Käisime 99+1 koera filmimisel ja pildistamisel 
  • Trennid, trennid, trennid...
  • Mõned võistlused A1s, peamiselt disklahvi lainel
  • Külastasime vanaemat ja vanaisat korduvalt 
  • Jõulude ja aastavahetuse vastu võtmine koos Cesariga
  • Lore sai endale ka uue sõbra Tosca, keda juba täitsa hästi aktsepteerib, vaatamata tema suurusele
  • Käisime lastele esinemas Kopli noortemajas
  • Sünnipäev, millest juba kirjutasin, lisaks tuleb ka varsti pidu, kuna kõik plikad otsustasid ühel ajal jooksukat pidada, mistõttu oleks Lewil ikka jube keeruliseks läinud

Alustades algusest, siis detsembri alguses oli meil külas kaks nädalat Irma. Temaga koos ka mõned päevad Frida. Ehk siis paras loomaaed oli meil siin koos :) Mõlemad koerad käitusid hästi, kuid Lore jaoks oli seda mingil hetkel liiga palju. Kes siis jõuab koguaeg mängida, tähelepanu jagada jms. Kõige rohkem nautis ta nende seltskonda metsas joostes, sest siis vist ei hakanud küll kordagi tal igav. 

Metsad: Valgejärve, trennimets, Randvere mets, Rohuneeme, Paukjärve, Tabasalu... ja nimekiri jätkub... Metsas on igatahes mõnus, seda vist ei pea isegi selgitama :)

99+1 koera filmimine - Kristi sai kutse tulla Russelleid tutvustama ja loomulikult liitusime ka meie nendega. Peamiselt oli eesmärgiks, et videolindile jääks Russellite olemus, ehk siis hüppamine, trikitamine ja kui vähegi oleks rohkem ruumi olnud, siis ka jooksmine. Lore jaoks oli olukord täiesti tavaline ning ta ei peljanud peaaegu midagi, ainuke asi, mis koertele väga ei meeldinud oli see pind (catwalk :D) ehk siis sellel rullimine oli nende jaoks veidi nõme. Nad ei tunnetanud ka seda ruumi tänu kumeratele "nurkadele" ja "äärtele", aga kui oli lootust saada maiust, siis sobis seal naljatlemine ka vägagi hästi. Lisaks Lorele olid filmimisel loomulikult Lumi, Cesar, Lexi, Leen ja lisaks ka Chilli. 

Paremalt: Chilli, Cesar, Lumi, Lexi, Lore ja Leen

Trenne oleme selle aja jooksul vägagi palju teinud. Selleks, et Lores rohkem indu ja tahtmist oleks, siis oleme soojendusel ainult mänginud ja mõnikord ka mänguasjaga meelitades teinud tunneleid, tõkkeid ja slaalomit. Tako hallis ükskord võistlemas käies otsustasin panna maiuse puuri ootama ja pärast seda läksid kontaktid ikka täiesti hulluks, ta otsustas kõik kontaktid teha üle joostes, et kiiresti maiuseni saaks ja seetõttu olen nüüd ka trennides maiuse puuri ootele pannud. Lisaks olen ma jooksnud nüüd ka Neroga (Vene Spanjel), tema on midi klassis ja algajam, see on ikka hea katsumus olnud, kuna pean mõningaid asju ikkagi üsna erinevalt tegema. Näiteks slaalomis saan Lore kõrval täiesti suvalt joosta, Nero puhul pean aga rohkem aitama. Muidugi pean ka hoidma tema tähelepanu võimalikult palju enda peal, kuna vastasel juhul võib ta oma omaniku juurde joosta ja siis on teda uuesti enda juurde üsna keeruline tagasi saada. Aga see on väga hea praktika, et ka Lorega tähelepanelikum oleksin. Samal ajal kui ma Neroga jooksen, siis teeb Lore puuris päris haledat kisa: "Minu Kadi, minu Kadi! Kadi, sa joosked vale koeraga, ma olen ju ikka veel siin!!!" Kolmapäevastes trennides on meiega päris mitmeid kordi olnud ka Love, kuna Liidial on esinemised. Temaga oleme Heleniga mõlemad jooksnud kordamööda, jällegi hea praktika, sest võõra koeraga jooksmine on ikkagi väga erinev :) 

Võistlused A1s on olnud disklahvi lainel nagu ma juba ütlesin, aga kiiret meil edasi minemiseks ka ei ole. Me käisime:
  • 6.11 EJRTÜ Russellite meistrivõistlused agilitys, see oli juba enne (eel)viimase postituse kirjutamist, kuid kuna seal ma seda ei kajastanud, siis siia panen juba kirja küll. Kuna selleks hetkeks kui antud võistluse regamine algas olime me juba avanud oma ametlikel võistlustel osalemise "skoori", siis ei jäänud meil muud võimalust kui ennast kirja panna Open rajale. Seal pidime rinda pistma nii Lumi kui ka teiste proffidega ning esimesel rajal saime isegi puhta raja, olles ajaga 45.49 sek neljandad, kuid üllatus-üllatus teisel rajal saime disklahvi :) 
  • 13.11 TAKO võistlustel (see on ka ainuke võistlus, kus ühe puhta agility raja A1s saime, teine koht, aeg 32.75 sek, kiirus 4.46 m/s) 
  • 25.12 Leader kooli jõulupeol - seal võtsime osa nii kuulekusest kui ka agilityst. Kuulekuse osa oli väga tore, see koosnes vinkude aja peale püüdmisest, vinkude kauguse peale püüdmisest, omaniku kinda otsimisest, omaniku otsimisest ja "takistuste rajast". Vinkude püüdmisel oli Lore väga osav ja mina uskumatult koba! Aja peale püüdmisel kleepusid kõik vinkud mu näppude külge, seega Lore sai maksimaalselt kaks tükikest kinni ka püütud. Kauguse peale püüdmine läks esialgu hästi, kuni mu käsi vääratas... Kinda otsimisel saime esimesest voorust edasi, kuna Lore leidis mu kinda kenasti üles, teises voorus aga leidis ta hoopis kellegi teise kinda seest mingi maiuse (not cool!). Järgnes omaniku otsimine, ehk siis mina läksin teiste inimeste keskele, kes ringis liikusid, Lore jäi ootama ja pidi minu juurde jooksma, see õnnestus hästi. Lõpetuseks ka "takistuste rada", mida ma kartsin kõige rohkem, koer jäi ootama raja algusesse, mina jooksin lõppu ja kukkusin kisama, täie hooga jooksis Lore iga kord minuni (win!). Põhjus, miks ma seda kartsin oli see, et rajal olid mänguasjad, vinkud (suured hot dogi viinerid nimelt), söögikausid ja muud ahvatlevad asjad. Peaaegu kõik koerad olid supertublid, vaid mõni üksik näppas vinku. Lõpuks oli rada selline, et koer pidi üle asjade praktiliselt jooksma ja arvestades Lore kasvu, siis enam tublim ei saakski olla kui ikka üle vinkude hüpates minu poole kihutas! Lisaks oli ka agility osa, kus võis ise raja välja mõelda ning iga takistus andis erineva arvu punkte, me saime esimesel rajal kõige rohkem! Mõned aga tegidki nii, et kuna slaalom andis 10 punkti (teised takistused 1-3), siis joosti slaalomi juurde ning tehti kolm, neli korda seda, kuid mina tegin maksimaalselt 2 korda, kuna muidu oleks liiga igavaks läinud. Seega teisel rajal esimesed ei olnud ning lõpetuseks jagasime esimest kohta minide arvestuses. 
  • 26.12 Aastalõpu paaride võistlusel, paariliseks oli Leen, kes jooksis hüpperajal, Lore oli kirjas aga agility rajal - ma parem ei kommenteeriks, kuidas meil läks :D Kuid selleks, et meeles oleks siis panen kirja ikka, et 21 paari seas olime meie 20ndad (khmkhm). 
  • 14.01 Agility Pluss võistlused (2 disklahvi). Siinkohal pean kirja panema ka selle, kuidas Lore otsustas puhta raja lõpus, poomilt tulles raja lõpetada ning puuri kihutada sööma, vaatamata sellele, et ma teda tunnelisse suunasin! Ainult kaks takistust oli veel jäänud.. Teine rada läks veel hullemini, olime umbes kolm takistust ületanud, millest viimane oli poom ja ma reaalselt karjusin, et ta kaks-kaks teeks, tema aga eiras ja kihutas edasi, seega otsustasin ta tagasi kontaktpinnale panna ning tema aga otsustas eest ära joosta ja mitte minna, sellega meie rada ka lõppes. 
  • Kahel korral käisime ka Loo hallis Natalja juhendamisel tehtud treeningvõistlustel, kus kõik koos ehitasime Natalja näpunäidete põhjal raja ning seejärel pidime ise otsustama, kuidas seda joosta. Hiljem rääkisime läbi vead ja Natalja näitas, kuidas mõnda kohta parem teha oleks. Need võistlused läksid täitsa hästi, Lorel oli väga hea tuju ning suur motivatsioon ning viimasel korral olid ka kontaktid juba väga ilusad, seega loodetavasti on sama ka märtsis tulevatel võistlustel :)
  • Märtsis on taaskord mõned võistlused tulemas :)
13.11 Maardu võistlused

Lexberryde esindus Russellite meistrikatel 06.10 
Maal oleme käinud samuti, kuid paraku võiks alati rohkem. Lore on seal väga chill, ootab kuni kellelgi palakesi kukuks ning 100%liselt keskendub söögile, sest ilmselgelt ei suuda vanaema ega vanaisa tema "mapolemittekunagisüüasaanud" silmadele vastu panna. Sealjuures naudib ta seal ka täiega kaevamist ja vahel kiusab ka Otti. Oti kiusamine ei ole taga ajamine või kulli mängimine, vaid pigem selline ehe russellik mäng - nelja käpaga selga ja kaelast või sabast närima! Ott on selles osas väga rahulik ning kui tema mõõt täis saab, siis lihtsalt kisub ennast hammaste vahelt lahti ja lahkub härrasmeheliku väärikusega. Jõulude ajal oli meiega maal kaasas ka Cesar, kes samuti "polekunagisüüasaanud", seega said nad kahekesi teha neid kauneid silmakesi. Kui ma esialgu vanaemale rääkisin, et jõulude ajal on lisaks Lorele veel üks koer meiega kaasas, siis tegi ta suured silmad ja küsis ülima ettevaatlikkusega, kas võtan veel ühe koera?! Tema õnneks aga seda ma ei teinud ja teda ammendas vastus, et see on Lore isa, kes minu juures hoiul on. Cesar käitus superhästi, teda ei heidutanud vanaema koer ning peaaegu suva oli tal ka kassidest. Peaaegu sellepärast, et mingitel hetkedel ta siiski avastas, et mõni kasside silmapaar teda jälgib ning sellele vastas ta kurgupõhjast tuleva urinaga. Aastavahetuse võtsime aga vastu rahulikult kodus ning lisaks oli külas ka Maris, keskööl käisime meie ka ilutulestikku vaatamas ning koerad said mõnusalt või peaaegu mõnusalt veeta puurides magades ning telksi kuulates. Kõik tuled põlesid, rulood olid ees ja teleka volüüm oli maksimumi lähedal. Loret ei häirinud miski, kuid suurema paugutamise ajal läks Cesar pisut pingesse küll, kuna veidi oli kostuda ka tuppa. Tänu sellele pingele läks Cesaril ka seedimine korrast ära ning ütleme nii, et uue aasta öösel sain mõnuga õues käia ja okset koristada. Söötsin talle siis rohtusid sisse ning andsin hommikul riisi-kana väikeste portsudena. Õnneks ta siiski taastus sellest üsna kiiresti ning hommikuks vähemalt enam ei oksendanud ja võtsime ette ka jalutuskäigu. 31. detsembri päeval tegime me ka päris korraliku väsitava tiiru koertele Tabasalus Tiina ja tema koerade seltsis. 1. jaanuari jalutuskäigu tegime aga Rohuneemel Marise, Heleni ja Leenuga. 

Aasta viimane suurem jalutuskäik


Uue aasta esimene jalutuskäik
Aasta lõpus sai Marilin endale koera - jube hästi lõppenud aasta ma ütleks :) Nimelt sai ta endale üheaastase Cane Corso, keda hüütakse Tosca'ks. Kuna sel ajal kui ta koera sai, oli mul külas ka Cesar, siis me otsustasime, et koeri väga ei traumeeri ning tegime ühiselt vaid mõne jalutuskäigu, esimesele võtsin kaasa ainult Lore. Ja arvake mis! Ta küll alguses ülbitses pisut, kuid hiljem otsustas, et kui ta teeb "sedakoeraeiolesiin" nägu, siis äkki kaobki ära. Ära ta ei kadunud, pigem algas varsti juba suurem sotsialiseerimise protsess. Lisaks käisin mina mõned korrad ilma koerteta Marilinil külas ning sain ise Toscaga sõbraks. Selleks, et väga headeks sõpradeks saada võtsin juba esimesel korral kaasa korraliku kotitäie nänni koerale - kuivatatud peanahad ja veise südamed, konserv ning mänguasi. Ütleme nii, et toimis suurepäraselt :) Seejärel jätkasime vaikselt jalutuskäikudega ning otsustasime, et kulgeme võimalikult aeglaselt. Lore otsustas, et tema jääb eiramise taktika juurde, Toscale pakkus see pisike õel koerake veidi ka huvi, kuid kui tema reaktsiooni nägi, siis otsustas, et ei tasu liiga lähedast kontakti otsida. Peale mõnda jalutuskäiku otsustasime juba ka külaskäike teha (alguses alati pärast jalutamist), toas annab Lore ikka mõnikord märku, et palun ära vaata mulle otsa! Kuid muidu on kõik juba üsna chill. Kõige suurem saavutus on see, et saime nad omavahel ka mängima õues. Suuri sõpru neist saama ei peagi, kuid iga väiksemgi edusamm on juba oluline. Lisaks on Marilin ja Tosca käinud meiega koos nii Randveres Kristi koertega kui ka Tabasalus Fridaga jalutamas ning mõlemal korral läks väga hästi. Frida arvas küll, et kui ta hakkab metsas hullunult ringe tegema, siis äkki saab maha raputada Tosca, kuid see tal ei õnnestunud. Lõpuks oligi ta üllatunud, et kõik koerad ei allu temale ning keegi võib sama ülbe olla oksamängus kui temagi :D



17.02 käisime Kopli noortemajas lastele esinemas, nagu ikka tegi Lore trikke. Natalja kutsus meid kaasa ning lisaks meile olid seal veel ka kolm kuulekuse koera + Bolt ja Rush. Lore oli muidugi kõige pisem. Kopli noortemajas käisime ka eelmisel aastal ja sellest saab lugeda siit. Kui eelmisel aastal segas Loret veidi teiste koerte lähedus ning keskendumisvõime oli väiksem tänu lastele, siis seekord polnud kumbki probleem isegi aimatav. Ta lihtsalt teeb näo nagu teised koerad ei eksisteeriks ning kuna lapsi oli palju, siis kellegi juurde jooksmiseks oleks valimine liiga keeruliseks osutunud. Seega keskendus ta ainult maiustele. Ma käisin ühel korral ka Nataljat abistamas ning panin põrandale pulgad ning selleks ajaks jäi Lore ühe lapse kõrvale kenasti istuma ja ootama! Eelmisel aastal ma seda teha poleks julgenud. Trikkide tegemiseks on Lorel alati motivatsiooni, isegi nii palju, et kui ta liiga elevil on, siis pakub kuute erinevat asja (esinemise ajal seda õnneks ei juhtunud). Lõpetuseks said lapsed jällegi koeri paitada ja maiuseid anda. Lorel oli täiesti suva kui keegi teda paitama tuli (lapsed pidid muidugi iga kord viisakalt küsima, kas võivad pai teha või maiust anda) ning mõnele tahtis isegi musi teha. Trikkidest võiksin ma muidugi kunagi eraldi postituse koos videoga teha, kuid selleks on vaja kedagi, kes meid filmiks ja eriti äge oleks kui sellest filmitust ka toreda video kokku paneks... Aga seda kunagi hiljem :D

Kuna see postitus on juba ilmselgelt LIIGA pikk, siis otsustasin mõned teemad välja jätta ning võibolla kajastan neid kunagi hiljem, praeguseks aga kõik :) 


neljapäev, 16. veebruar 2017

Lore KAKS!

Kaks?! Juba! 

Igatahes on minu jaoks uskumatu, et Lore täna juba kaks sai! Aga mis siin ikka heietada, minu kaheaastane koer on lihtsalt suurepärane - ilus, tark ja osav :) Kui mul kindlamad koeravõtmise plaanid meeles mõlkusid, siis ei osanud ma uneski näha, et minu koerast nii tubli koer võiks saada. 

Eelmisel aastal heietasin ma samuti, et üheaastane koer on supertubli ja tark: Milline koer on Lore üheaastasena? Minu tagasihoidliku arvamuse põhjal on ta ülitubli ja tark. Ta oskab väga mitmeid ägedaid trikke ning agilitys jookseb (praegusel hetkel küll veel tujude järgi) samuti tublisti. Lisaks on ta üpriski kuulekas. Kindlasti on meil väga palju tööd veel ees, kuid praegusel hetkel olen temaga väga rahul. [...] Üheaastasele Lorele ei meeldi aga väga võõrad koerad (eriti suured ja karvased), nendega on üldiselt pahandamist palju, kuid ka sellest proovime nii palju kui võimalik üle saada. Samas kui ta veidi harjub, siis on üldiselt kõikidega hakkama saanud. See-eest aga meeldivad Lorele kõik inimesed ja eriti lapsed, parim sõber on kindlasti Sander. Üldiselt on Lore iseloomu poolest oma emasse Lumisse, mille vastu mul küll mitte midagi olla ei saa, arvestades kui tubli koer Lumi on :)

Nüüd oleme juba agilityga mõlemad rohkem harjunud ja proovime veel tublimad olla. Selle aasta jooksul oleme A0-s päris edukalt hakkama saanud, saades Terjerite Agility Meistrivõistlustel 0-klassis MINI I koha, lisaks oleme saanud nii Tulevikulootuseks kui ka mitmeid kordi oleme olnud pjedestaalil, neist päris palju ka esimesel kohal. Praeguseks oleme A1 klassis ning üks puhas rada on meil ka olemas. Trennid lähevad meil hästi, võistlused A1-s on pigem disklahvi lainel, aga eks me vaikselt õpime ja areneme. Kindlasti on Lore veel nii mõnegi laheda triki õppinud, näiteks veekausis mulistamine, küljega alusele minemine ja palju muud. Sealjuures on püsivus oluliselt parem kui varem. Ka kaheaastasele Lorele ei meeldi suured ja karvased võõrad koerad, kuid suuremaks edusammuks võib näiteks nimetada selle, et ta aktsepteerib Toscat (Cane Corso) väga edukalt, isegi mängu on nad koos üles saanud, seega vaikselt on siiski ka selles osas arengut olnud. Sealjuures meeldivad talle siiani kõik lapsed ja inimesed. 

Aga mis ma ikka heietan, paar pildikest tänasest sünnipäevast ka: 

Sünnipäeva hommik koogiga
Kingituste kuhi 
...ja loomulikult ühispilt :)




pühapäev, 13. november 2016

Suvi läbi ja talvgi peagi käes..

Pole päris pikalt blogi täitma jõudnud, kuid parem hilja kui üldse mitte :)

Tegemisi on olnud väga palju ning kindlasti unustan enamusest ka nüüd kirjutada. Sellegi poolest oleme nüüd käinud mõnel võistlusel ning tegelenud korralikult trennide ja jalutuskäikudega. Täna toimusidki Takos agility võistlused, nüüd oleme Lorega juba ka A1s. Tänastel võistlustel saime esimesel agility rajal puhta raja ning teise koha, teised kaks rada olid aga disklahvid.

A1s olemegi rohkem disklahvi lainel olnud, ma ei ole kindel, kas asi on selles, et pole ammu võistlustel käinud või on rajad raskemad või Lore hoog kiirem või mina kobam. Ilmselt kõik põhjused mängivad veidi rolli, kuid ega meil kuhugi kiiret ka pole. Kuidas see oligi - tasa sõuad, kaugele jõuad :D

Lisaks on maad katnud mõnus valge lumi, mis ilmselt vaikselt sulama hakkab. Aga Lore on täielik lumehull ja õue tahab üldiselt ainult sellepärast minna, et lumega mängida ja sellel on kaks boonust, pärast korralikku mängu lumes saab ju varsti uuesti õue minna, sest kiiresti on pissile vaja.

Mis veel uut? Vaikselt oleme taas trikid käsile võtnud ning uue trikina oskab Lore korraga üles tõsta ühe esimese ja ühe tagumise käpa (siiani küll millegi peale), harjutanud oleme rohkem parema poole tõstmist.  Kuid vaikselt harjutamisega muutuvad vajalikud lihased tugevamaks ning peagi saab need ka seina vastu või lihtsalt õhku tõsta. Trennis oleme harjutanud ka fitnesspallil trikitamist, mis Lorele väga meeldib, kuna saab klouni mängida ja süüa samal ajal! Fitnesspallil palumine, istumine, lamamine, ringitamine ning käe alt piilumine on käkitegu, mõne hea triki peaks kindlasti veel välja mõtlema.

Kuigi kirjutada oleks kindlasti veel väga paljust, siis hetkel on pea tühi ja ühtegi olulist teemat meelde ei tule :) Seega lihtsalt proovin väiksema vahe järgmiseks korraks sisse jätta, et olulised teemad kirja saaksid ;)

Lore näost on näha kui tähtis ta oma ühe A1 puhta raja pärast on :) 



laupäev, 27. august 2016

Suvi saabki juba läbi?!

August on olnud taaskord väga tegus. Nii palju teemasid on kajastamata, näiteks kuidas Lore üksi kodus hakkama saab? Või millistel võistlustel oleme käinud? Ning kus metsades konnanud oleme? Lisaks kõik muud erinevad tegevused ja käimised...

Alustuseks kuidas Lore üksi kodus hakkama saanud on?
Kõige õigem vastus on väga hästi! Algselt kartsin, et kuidas ta üksinda kodus päeva pealt hakkama saab, ta on ju harjunud käima igapäevaselt tööl ning nüüd järsku jääb täiesti üksinda. Reaalsus oli aga selline, et alguses oli tal seltsiks Cesar, vahepeal oli üksi ning mõne päeva sai ta veeta ka Marteni seltsis. Kui nad Cesariga koos olid, siis panin tööle ka Skype'i live kaamera. No see oli maailma igavaim live ever! Koerad magasid terve päeva lihtsalt maha, vahepeal vahetasid pesasid ning kõrgpunkt oli siis kui Lore üles ärkas, vaatas ringi, käis Cesari pessa piilumas ja läks magama tagasi... Midagi "põnevamat"pole ma never näinud, seega loobusin juba kaamerast teisel päeval. Ühesõnaga puhkab Lore üksi olles õhtuseks mölluks ennast korralikult välja.

Millistel võistlustel oleme käinud?
13. augustil käisime Jõulumäel agility võistlustel. Rajad olid väikse koeraga jooksmiseks mõnusad, mõne trikiga ning Lore skooris mini klassis esimese koha. Esimesel rajal oli Lore teine ajaga 19.08 ning kiirusega 4.61, teisel rajal oli ta aga esimene ajaga 19.90 ja kiirusega 4.52.

20. augustil käisime Leader'i mitteametlikel võistlustel ning seal tuli Lore teiseks. Lisaks A0'ile osalesime ka Open klassis, kus teisel rajal sai Lore disklahvi, seega autasustamisel me ei osalenud. Lisaks olin võistlustel ka abiline ning sain proovida natuke teistsugust võistluste korraldust.

Millistes metsades oleme konnanud?
Lisaks tavapärastele metsadele käisime sel nädalal Jussi loodusrajal ning Paukjärve loodusrajal. Kõikidel radadel saime ka palju kukeseeni, mida talveks külmikusse panna. Koerad said korralikult maiustada mustikatega, kaevata, käia ujumas ja eriti palju joosta. Pärast igat käiku oli Lore mõnusalt väsinud ja kindlasti ka väga rahul.

Muud erinevad tegevused ja käimised
21. augustil käisime Minni mäkkejooksul, algselt oli plaanis ainult kõrvalt vaatajad olla, kuid viimasel hetkel otsustasime ka jooksust osa võtta. Lore oli keskmiselt tubli Russell, kuid suurtele isastele Russellitele siiski vastu ei saanud. Järgmine kord harjutame veidi selliseks ettevõtmiseks ka, kuna Lore ei olnud päris kindel, mida tegema peaks ning hoog jäi mäe otsas veidi vaiksemaks. Sellegi poolest oli ta esimese korra kohta väga tubli.
Täna olime linnapreilid ning käisime Telliskivi Kirbuturul, meiega koos tulid ka Helen ja Leen. Koerad käitusid üldiselt väga tublilt, mõnele koerale tahtsid koos ka kambakat teha, aga me olime Heleniga pidurid. Üks tädi, kelle koera peale Lore väga kuri oli, arvas, et koerad tuleks siiski kokku lasta, sest muidu saabki Lorest tige koer.. No ma oleks ju teoreetiliselt võinud lasta Lore tema koera juurde, kuid ma juba tean, et see oleks lõppenud sellega, et Lore oleks teisele koerale ninna karanud. Ainuke, kellega Lore ja Leen sõbralikumalt koos käitusid oli üks nelja kuune spanjel, ilmselt tema ei tundunud kumbagi koera jaoks eriti ohtlik ning isegi mängu moodi liigutused kõlbasid veidi. Rahvamass Loret ei häirinud, kõikidele soovijatele oli antud ka luba pai teha ning nendest paidest oli tal täiesti suva. Eriti meeldis mõlemale koerale üllatus-üllatus lihalett! Eriti seetõttu, et degusteerimine oli samuti lubatud.
Homseks on meil plaanitud minna Luigele Tako agility võistlustele ning ülehomme läheme vaatame üle ka rebasetüdruku Triinu ja paneme Lore häälepaelad taaskord proovile :)