pühapäev, 27. märts 2016

Pühapäevane jalutuskäik

Tänu tänasele ilusale ilmale saime teha päris pika jalutuskäigu. Meiega koos olid Marilin ja Remu (pitbull), Lorele juba tuttav tegelane. Jalutasime Wismarist läbi vanalinna, sadama piirkonna, Kadrioru kuni Maarjamäe monumendini. Seal tegime koertest pilte ning seejärel läbi kesklinna kodu poole tagasi. Koerad olid lõpuks mõlemad mõnusalt väsinud ja ega meie kohta ka väga muud öelda ei saaks. Õnneks tolereerivad mõlemad koerad üksteist täiesti vabalt, kuigi Lorel tuleb siiski vahepeal mingid kadeduse hood peale, kuid sellegipoolest saavad nad kenasti hakkama.

Kuna õhtul kella kaheksa paiku veel täiesti valge oli, siis saime ühe pisema tiiru veel teha :)

... ja "veidi" poseerimispilte ka:































Juunioride EO koondise toetusvõistlus Tallinnas 26.03.2016

Eile toimusid meie teised agility võistlused. Seekord olid kohal ka kõik teised Snow Star'id - Love jooksis tunneliradasid, Lore, Leen ja Lewi hüpperadasid. Kuna Helen oli ikka veel tõbine, siis jooksis Leenuga Kristi. Järjestuses oli Lewi Snow Star'idest esimene, Leen teine ja Lore ka kokkuvõtvalt viimane jooksja minide klassis.

Esimesel rajal tuli Lewil disklahv, Leen sai puhta rajaga 4. koha kiirusega 4,30 m/s ja ajaga 24,44. Lorel oli esimene rada samuti puhas ning 3. koht, kiirusega 4,43 m/s, aeg 23,69. Lore oli natuke hajevil ning ühest tunnelist väljudes tuli päris suur kaar, sellegipoolest hea tulemus.


Teisel jooksul sai Lewi taaskord disklahvi, Leen sai puhta rajaga 5. koha, kiirus 4,19 m/s, aeg 27,21. Lorel oli samuti puhas rada ning 4. koht, kiirus 4,49 m/s, aeg 25,41. Enne starti minekut oli Lore nii ärevil, et värises, kuid üldiselt oli ta samuti tubli. Mõnes raskemas kohas tõmbas aga hoo maha.

Kokkuvõtvalt oli Lore teine ja Leen kolmas. Seega igati tubli algus :)


Trennid, trennid, trennid...

Eelmisel nädalal kohe pärast võistluseid tuli meil veel kolm päeva järjest trenne lisaks. Kuna Natalja ja Kristi olid mõlemad Soomes, siis seekord olid kõik nö võõrad treenerid. Esmaspäeval Oksana, teisipäeval Jelena ja kolmapäeval Kadi. Rada oli iga päev sama, seega õppisime selle selgeks juba esmaspäeval kui Oksana ka lõpuks terve raja jooksmisel aega võttis. Ka Jelena võttis aega kui rada tervenisti jooksime, aga kahjuks ei küsinud ma kumbagi käest, mis aeg tuli. Kolmapäeval lihvisime Kadiga raskemaid kohti ning proovisin erinevaid võimalusi. Lorel oli aga rada juba meeles ning seetõttu ei olnud suunamine kõige raskem. Lisaks tegime ka kott-tunnelit, millega probleeme absoluutselt ei olnud.

Sel nädalal käisime ainult Kristi trennis, kus ta tegi meile kiireid jooksuradasid. Liduda saime korralikult, Lore tuju oli väga hea ning tempo seetõttu samuti. Lisaks panime ka ühe raja sisse kott-tunneli, ükski koer sellest suurt numbrit õnneks ei teinud. Seekord Helenit ei olnud haiguse tõttu, seega jooksis Leenuga Kristi. Pärast trenni me pikka jalutuskäiku seekord ei teinud, sellegi poolest oli Lore koju tulles mõnusalt väsinud.

pühapäev, 13. märts 2016

Esimesed agility võistlused 13.03

Täna toimusid nii minu kui ka Lore esimesed A0 klassi agility võistlused. Alustuseks läksime Kristi juurde, et sealt koos startida. Kristi ja Martti pakkusid mulle kohvi ja pannkooke, seega sain pärast jalutuskäiku ja enne võistluseid veidi süüa. Pärast seda läksimegi, et veidi saaks Lore harjuda meluga ning nägime ka Tiina ja Frida viimast rada. Alguses oli Lore üsna hajevil ja ei mõjunud talle ei maius, ega miski muu. Pärast väikest puhkust oli ta aga juba oluliselt kontaktsem.

Ütleme nii, et ma olin üsna närvis. Alustuseks räägiti reeglitest ning ma teadsin juba, et maiust käes olla ei tohi, aga kõige hirmutavam oli hoopiski see, et isegi seelikut ei tohtinud kanda! Minu õnneks võis aga keegi koera stardis hoida, mida Kristi tegigi. Lisaks ei tohtinud koeral olla isegi kaelarihma, kuid ma ei tea, miks see puuduma pidi.. Kui radade õppimise aeg oli, siis näitas Kristi mulle, kuidas radasid jooksma peaksin ning meie start tuli kiiremini kui oodata oskasin. Esimesel rajal jooksis Lore suurepäraselt ning mina ei susserdanud samuti, seega saime puhta raja ning teise aja. Alla jäime ainult proffidele, seega suurepärane tulemus ning seda poleks ma uneski oodata osanud. Rajal olid ka mõned raskemad kohad, kus koer oleks võinud vabalt mõne teise tunneli või tõkke võtta, aga saime hakkama. Ajaks oli 25.77 sekundit (esikoht 25.11!), kiirust 4.77 m/s.



Teisel rajal hakkasin alustuseks ise liigselt kiirustama ja tegin eest lõikamist enne kui koer oli tõkke võtnud, seega jäigi see võtmata kahjuks ja tuli disklahv. Jooksin sellegi poolest raja lõpuni ja kogu ülejäänud rada tuli suurepäraselt välja, seega on eriti kahju, et ma ise soperdasin. Kiirus oli samuti super hea. Järgmine kord olen targem ja vaatan koera korralikumalt.



Kuna A0s arvestatakse radade koondtulemust, siis jäime kahe raja kokkuvõttes 19st "tiimist" 7ndaks, mis iseenesest ei ole esimese võistluse kohta üldse halb tulemus.

Lore oli aga super tubli rajal ning lidus mõnusa hooga ja tegi kõike hea tujuga, selle üle on mul tegelikult eriti hea meel, sest lõppude lõpuks ongi see kõige olulisem :)

Leen Lorel külas

Pärast Cesari lahkumist oli mul paar päeva üks koer ning kolmapäeva hommikul tuli juba külla Leen. Lore ja Leen on koos nagu kaks väikest põrgulist, pidevalt käib üks möll ja trall. Leen tunneb ennast meie juures juba väga koduselt, ainuke probleem on hommikune laulukoor. Kuna Leen on öösiti puuris kinni ja kodus on ta harjunud juba kuuest või seitsmest ärkama, siis seda tegi ta siingi, seega alates kuuest hakkas laulukoor, õnneks ei teinud ta seda öösel nagu varasemalt. Kuna ma tema laulukoorist välja ei tee, siis kiunub ta ainult hooti, seepärast ärkab ka Lore varem ja hakkab mu voodi ees ohkima, et ka minul on aeg ärgata. Seega käib ta kordamööda minu voodi ees ja Leenu puuri juures, õnneks ei tee ta seda päris kella kuuest, aga poole kaheksast võib juba raudselt hakata nende meelest ärkama.

Neljapäeval oli meil töö juures evakuatsiooni koolitus, seega oli hommikul juba majas palju sagimist, koerad muidugi jalutasid ringi fuajees ja nautisid seltskonda. Ühel hetkel oli aga mul vaja käia kontoris, Lore tuli minuga kaasa, Leen aga läks teistega saali, seega otsustasin kiiresti ära käia. Tagasi tulles oli aga Leen täiesti kadunud. Otsisime Lorega terve maja läbi, all keldris jäi Lore köögi ukse taha nuuskima, eeldasin, et sealt tulevad mingid head lõhnad ning kutsusin ta sealt ära. Otsingutega liitus ka Martin, nii me seal majas vilistasime ja hüüdsime Leenu aga mitte midagi. Väike närv tuli juba sisse ja alustasin otsinguid täiesti algusest, kui Lore uuesti köögi ukse juurde jäi, siis otsustasin ka sinna kontrollida. Ja sealt pistiski nina välja salalik Leen! Täiesti müstika kuidas ta sinna sai ja mis ta seal tegi, igatahes tema oli küll väga õnnelik.

Reedel käisime Marisega testimas saalis uusi 3D prille, koerad muidugi tulid saali kaasa. Leen oli filmist nii ekstaasis ja vaatas kohe suure huviga seda. Korralikud kinokoerad peavad ju saalis vahepeal filmi ka vaatamas käima.

Eile käisime Lore, Leenu ja Marisega Kadriorus kohvikus ja jalutamas. Pärast seda läksime meie aga Marisega Tudengijazzile, väga mõnus üritus oli, kuigi päris lõpuni me seal ei olnud, kuna hommikul oli plaanis varajane äratus. Täna pakkisime Mariliniga aga koerad autosse ja läksime Jussi loodusrajale. Lore sai terve aja autos põõnata, Leenul oli aga rõõm mängida amstaffi kutsikatega. Pärast seda pidi Marilin mind viima Kristi juurde, et edasi minna agility võistlustele, aga mina unustasin koerte vet.passid koju. Seega võtsime suuna minu juurde ning siis sõitsime Kristi juurde.

Cesar Lorel külas vol2

Ceasr pidi Lorel külas olema algselt eelmise kolmapäevani, aga kui Kristi reisilt tagasi jõudis, siis tuli välja, et Lumil on jooksukas. Seega sobis mulle väga hästi, et Cesar jäi kauemaks kui pidi. Cesaril ja Lorel oli koos väga tore ning ma ei väsi kordamast kui tubli Cesar kogu selle aja oli. Käitus suurepäraselt ning meeldis kõikidele eriti palju. Käisime jalutamas, külas Marisel ning Marilinil ja vaatamas Tondiraba jäähallis koerte näitust. Pärast näitust läks aga Cesar koju, kuna tervis ei olnud kõige parem. Pärast Cesari lahkumist oli Lorel aga hommikuti kuidagi eriti igav, kuna neil oli välja kujunenud väike rutiin, et hommikuti pärast õues käimist ja söömist toimus alati suur möll. Lisaks tööle jõudes meeldis neile möllata tühjas fuajees, kus nad lihtsalt jooksid ja haukusid üksteisest üle. Kuna Cesar diivanil ei käinud ning öösel magas kenasti, siis puuri ma teda pärast esimest ööd kinni ei pannudki, tema magas hommikuni kenasti Lore pesas (Lore ise magas puuris). Igal juhul ootame teda kindlasti veel meile külla :)