Alustuseks taaskord (peaaegu) Kristi targad sõnad: "Nüüd ma hakkan aru saama," ütles väike prints. "On üks lill.... ta on mu vist taltsutanud..." "Võimalik," ütles rebane. "Maa peal võib igasuguseid asju näha..." "Oh, see polegi maa peal!" ütles väike prints. Rebane paistis olevat väga põnevil. "Kas see on teisel planeedil?" "Jah." "Kas sellel planeedil ka jahimehi on?" "Ei ole." "Vaat see on alles huvitav! Aga kanu?" "Ei ole." "Miski ei ole täiuslik," ohkas rebane...
Täna hommikul pakkisime ennast taaskord autodesse, et minna Kuusalusse Triinule külla. Seekord oli meid seal päris palju ja koeri muidugi veelgi rohkem. Enne kutsikaid said nii mõnedki teised koerad oma professionaalsust näidata ning peab tõdema, et ega kutsikad ka väga alla ei jäänud. Alustuseks läks kõige tublim karjuja Leen rebast vaatama ja ta oli täitsa kuri kohe! Puuri piilus seejärel ka Love ning samuti ütles paar halba "sõna" ning kutsikatest viimane oli Lore ning ka tema ei jäänud väga alla. Seejärel läks Leen urgu rebast taga ajama (eelmisel korral sellist prioriteeti neile ei pakutud). Ka Love uuris urus ringi ning taaskord näitas ka Lore, mida oskab. Kõik kutsikad olid väga tublid ning urgu praktiliselt üldse ei kartnud. Kindlasti kirjutab Liidia ka Love'i saavutusest ning Helen oma salablogis Leenu kurjustamisest rebasega, seega nende tegevust ma detailselt kirja panema ei hakka.
Sel ajal kui Leen urus oli, siis kiunus Lore mul süles ning tahtis väga Leenule appi minna, kuid koer peab ikkagi üksinda töötama. Siis kui Lore kord urgu pugeda oli, siis jooksis üsna julgelt rebaseni ning veidi ka kurjustas rebasega, rohkem siiski kiunudes ja urisedes (sest haukuda ju muidu ei tohi...). Urus liikus ta rebasele üsna kindlameelselt järgi. Haukumine oli siiski vahelduva eduga ning vahepeal arutles ta vaikselt endamisi, mis selle Triinuga küll tegema peaks. Arvestades seda, et Lore saab alles 9-kuuseks, siis jahiinstinkt on tal küll kindlasti olemas ja "tööd" tegi ka tublisti (arenemisruumi on veel siiski palju).
Pärast tööd, peab olema ka lõbu, seega koerad taaskord autodesse (ise ka) ning sõit Kaberneeme randa saigi alguse. Seekord olid meiega koos ka väike mudi-tüdruk Nera ning russelli-preili Berta. Kaberneemes said koerad mõnusalt liiva sees möllata ja pulgale järele joosta (enamasti oli Lore eesmärk siiski Yes'i taga ajada). Õnneks keegi koertest ujuma ei läinud, kuigi Lumi ikkagi järjekindlalt üritas vette minna. Alguses kartsin, et ka Lore tahab ujuma minna, kuid õnneks vedas ja Yes ning teised russellid olid palju põnevamad.
Seega nädalavehetus möödus väga kiiresti ning koertel oli lõbu laialt :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar